← Eesti

3-25-426/41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karolin Soo Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 09.03.2026, Tallinn Haldusasja number 3-25-426 Haldusasi K.M-i kaebus M

§ 127lg 2 ja § 1045 lg 3).

Kahjunõude rahuldamise eelduste täidetuse kontrollimisel pole oluline kontrolli järjekord, vaid see, et kõik eeldused oleksid täidetud (nt RKHKO 20.02.2020, 3-16-2267, p 17).

  1. Riigikohtu halduskolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt võib kahjunõue olla välistatud või avaliku võimu kandja vastutus piiratud, kui kahju tekitanud haldusakti või toimingu vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud, kõrvaldanud või vähendanud ning kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja haldusakti või toimingu vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjuseid (RKHKo 12.09.2023, 3-21884, p 15).
  2. Saamata jäänud tulu ei hüvitata, kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides (RvastS § 13 lõiked 2-3). 4

(9)18. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (

§ 127lg 4).

19. Totaalreparatsiooni põhimõtte järgi tuleb kannatanule üldjuhul hüvitada kogu tekkinud kahju ehk asetada ta hüvitisega varalisse olukorda, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud (RVastS § 8 lg 1 teine lause). Tegemist ei ole absoluutse reegli, vaid üldpõhimõttega, millest seadus teeb erandeid. Ennekõike ei tule kahju hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (

§ 127lg 2; RKTKo 2-16-14655/24, p 15.1 jj).

Kaitseeesmärgist väljapoole jäävat kahju üldjuhul ei hüvitata (RKHKo 3-12-2486/130, p 61). Maksu- ja Tolliameti õigusvastane tegu ja põhjuslik seos 20. Kaebaja on kaebuses asunud seisukohale, et peale EKEI teste tulnuks kaup koheselt tagastada ja kaebaja oleks saanud kauba jaemüügis selle aja jooksul minimaalselt 5000 euroga realiseerida (dtl 17). Kaebaja toob välja, et MTA tegi õigusvastase riigi omandisse kandmise otsuse (dtl 1). Seega tugineb kaebaja sellele, et kahju tekkis kauba õigusvastaselt riigi omandisse kandmisega ja viivitusega kauba tagastamisel. Kauba riigi omandisse kandmine 21. MTA vaatas kaebaja postisaadetise 02.12.2024 läbi TS § 1 lõike 1, § 61 ja § 66 lõike 5 alusel koostoimes korrakaitseseaduse § 49 lõike 1 punktiga 7 (dtl 55-56). Kaebaja ei vaidlusta kauba läbivaatamise lubatavust. 22. 29.01.2025 tegi MTA otsuse nr 12.1-13/3690-2, millega kanti K.M nimele kullersaadetisega nr 903785279687 saabunud kaup riigi omandisse (dtl 63). Selle otsuse õiguslikuks aluseks oli TS § 66 lõike 5, mille kohaselt kui postisaadetise läbivaatusel avastatakse keelatud või piiranguga seotud kaup, ei vabasta toll tolliseadustiku artikli 198 lõike 1 punkti b alapunktist iv lähtudes kaupa ja peab selle kinni. Kauba kinnipidamine protokollitakse postisaadetise läbivaatuse aktis, mille koopia edastatakse postiteenuse osutajale. Samuti on otsuse õiguslikuks aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 952/2013, 9. oktoober 2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (LTS) art 198 lg 1 p b alapunkti iv, mis sätestab: „Toll võtab kauba suhtes kõik vajalikud meetmed, sealhulgas konfiskeerib ja müüb või hävitab kauba järgmistel juhtudel:

  1. b)kui kaupa ei saa vabastada järgmistel põhjustel:
  2. iv)kui kauba suhtes kehtivad keelud või piirangud.“. 23. 29.01.2025 otsus oli MTA enda hinnangul õigusvastane ja tunnistati vaideotsusega kehtetuks. Seega puudus kehtiv alus kauba riigi omandisse kandmiseks. Seega on õigusvastane MTA poolt kauba 09.01.2025 riigi omandisse kandmine. Ja seda sõltumata sellest, millistel alustel MTA ise oma haldusakti tühistas. 24. Kaebajale ei saanud aga selle õigusvastase teoga kahju tekkida. Kaebaja ei oleks saanud 29.01.2025 otsuse tegemise aja seisuga enam kaupa õiguspärasel teel müüa. Seega ei ole võimalik kahju kauba riigi omandisse kandmisega põhjuslikus seoses. Käitlemine NPALS § 2 punkti 3 mõistes oli keelatud NPALS § 2 punkti 1¹, § 4² lõigete 2, 4 ja § 3 lõike 1¹ alusel. Kaebaja oleks saanud kaupa müüa vahemikus 19.12.2024 kuni 11.01.2025 (s.o ekspertiisaktist uue NPALS regulatsiooni jõustumiseni). Õigusvastane viivitus kinnipeetud kauba tagastamisel 25. Edasi tuleb hinnata, kas kahju sai tekkida MTA õigusvastase viivitusega kauba tagastamisel. Kaebaja ei väida, et õigusvastane oleks see, et 02.12.2024 teostasid MTA (MTA) ametnikud riikliku järelevalve raames kontrolli Itella Estonia OÜ valduses olevale saadetisele nr 903785279687, mille saajaks oli märgitud K.M (dtl 55). Kaebaja hinnangul oli viivitus õigusvastane alates ekspertiisakti koostamisest 19.12.2024 (dtl 57). Kaebaja toob välja, et on 5

(9)MTA-le edastanud 06.12.2025 kohtuotsuse (dtl 170), millest MTA oleks pidanud mõistma kauba viivituseta tagastamise kohustust.
  1. Kuna MTA-le selgus 19.12.2024, et kinnipeetud toodetest leitud ained (10hüdroksüheksahüdrokannabinool ja 8-hüdroksüheksahüdrokannabinool) ei kuulu sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisas 1 sisalduvasse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja, siis puudus kinnipidamiseks õiguslik alus ja kaup tulnuks kaebajale tagastada, sest kauba käitlemisele piirangud puudusid. Ekspertiisiaktis on märgitud, et 10hüdroksüheksahüdrokannabinool (10-OH-HHC) on monitoorimisel Euroopa Liidu Uimastiameti (EUDA) poolt, nende andmetel on tegemist uue psühhoaktiivse ainega. Sellise aine käitlemine oli keelatud alates 12.01.2025 (NPALS § 2 lg 1¹, § 4² lg-d 2, 4 ja § 3 lg 1¹). Ekspertiisakti tegemise hetkel see keeld veel ei kehtinud.
  2. MTA selgitas istungil, et kauba kinnipidamise alused nähtuvad kauba kinnipidamise aktist (istungi salvestis 00:16:56 jj). Kuna selles on viidatud TS § 66 lõikele 5, mis reguleerib keelatud või piiranguga seotud kauba kinnipidamist, ei ole see õiguslik alus asjakohane tol ajahetkel piiranguteta kauba jätkuvaks kinnipidamiseks. Samuti põhjusel ei saanud kauba kinnipidamise alusel olla LTS art 198 lg 1 p b alapunkti iv.
  3. Kuigi kaebaja oli sarnastel asjaoludel tehtud kohtulahendi edastanud MTA-le juba 06.12.2025 (dtl 170), siis kauba täpne keemiline koostis selgus alles 19.12.
  5. Istungil selgitas MTA, et MTA praktika on siiski selline, et kui EKEI on tuvastanud uusnarkot, kuigi seda polnud seaduses sõnastatud, siis seda siiski püüti kõikide vahenditega mitte lasta ringlusesse, kuna isik oli andnud märku, et ta kavatseb seda turustada. Kui isik oleks vaielnud, oleks selle kauba kätte saanud. See oli tavapärane praktika, kuidas MTA töötas (istungi salvestis 00:16:56 jj). PS § 3 lõike 1 esimese lause kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Haldusmenetluse seadus täpsustab, et haldusmenetluses võib isiku õigusi piirata ainult seaduse alusel. Kohus rõhutab, et sõltumata tulevikus kehtima hakkava regulatsiooni kaalukast rahvatervise kaitse eesmärgist peab kauba jätkuvaks kinnipidamiseks esinema kehtiv õiguslik alus. Praegusel juhul selgus 19.12.2024 ekspertiisiaktist, et see alus puudus. Muuhulgas viitas sellele otsesel ekspertiisiaktis toodud lisainformatsioon, et tegemist uue psühhoaktiivse ainega, mille osas oli MTA teadlik, et sellega seotud regulatsioon hakkab kehtima alles
  6. aastal.
  7. Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul (HMS § 5 lõige 4). Viivituseta toimingu tegemine tähendab menetluse läbiviimist mõistliku aja jooksul. Mõistliku aja määratlemine sõltub eelkõige sellest, kui keeruline asi on ning milliseid menetlustoimingud tuleb teha, kas esitatud taotlus on nõuetekohane ning ka muudest asjaoludest, mis võivad objektiivselt mõjutada menetluse kestust (nt RKHKo 25.02.2016, 3-3-1-69-15, p 16). Olukorras, kus seaduslik alus kauba kinnipidamiseks, tuli MTA-l seega kaup vabastada mõistliku aja jooksul, kuna eriregulatsioon kauba vabastamiseks TS-s peale ekspertiisiakti kättesaamist puudub.
  8. Vastuses kaebusele ja ka istungil selgitas MTA, et kauba kohest tagastamist takistas muuhulgast detsembrikuus suurte postisaadetiste hulk ja pühadeperiood (dtl 52). Kohtu hinnangul saab suurt töökoormust pidada kauba tagastamise teatava viivituse õigustuseks, millega pidi arvestama ka kaebaja. Kohus märgib, et kõige hiljemalt 09.01.2025, kui MTA koostas teate nr 12.2-13/3690-1 kullersaadetise avamisest, kauba kinnipidamisest ja kavatsusest teha riigi omandisse ülemineku otsus (dtl 60), oleks MTA saanud just kaebajale kuuluva kauba talle tagastada. Arvestades, et 09.01.2025 teate koostamine võtab teatava aja, saab eeldada, et MTA-l oleks olnud võimalik kaup vabastada juba varem, st kirja koostamise algusest arvates. Seega oli MTA kauba tagastamisel õigusvastases viivituses, kuna ta ei tagastanud kaupa kaebajale peale ekspertiisiakti tegemist mõistliku aja jooksul. 6
(9)Kahju tõendatus 32. RVastS § 7 lõike 3 järgi hüvitatakse kahju kannatanud isikule otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

§ 128

lõike 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

§ 128

lõike 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

  1. Kohus täpsustab, et kaebaja taotles kirjalikes seisukohtades saamata jäänud tulu hüvitamist 5000 euro ulatuses (dtl 136). Istungil selgitas kohus, et saamata jäänud tuluna ei ole käsitatav kogu kauba edasimüügihind, vaid üksnes osa, mille kaebaja saab ostuhinnale lisaks. Kaebaja kinnitas istungil, et taotleb otsest varalist kahju kauba soetamise hinna (kantud kulutused) ulatuses (750 eurot, dtl 164) ja saamata jäänud tulu kauba edasimüügist (4250 eurot) (istungi salvestis 00:09:23 jj). Need on kokku 5000 eurot.
  2. Kahju aluseks on kullersaadetisega nr 903785279687 saabunud kaup, milleks on kanepiõisikud, mis sisaldasid poolsünteetilisi (10-OH HHC) kannabinoide ja 10- 8hüdroksüheksahüdrokannabinooli hüdroksüheksahüdrokannabinooli (8-OH-HHC), 228 g (dtl 3). Tõendid, mille kaebaja on asja juurde kahju tõendamiseks esitanud on järgmised: veebipoe väljavõte (dtl 9, 18, 149), kus nähtub hinnavahemik 22-750 eurot; veebipoe väljavõte (dtl 19 jj), kus nähtub hinnavahemik 4-24 eurot; arve 10.01.2024 (dtl 148), kus nähtub cbd tüki ja pulbri hind 21.96 eurot; Revolut konto väljavõte 27.11.2024 - 01.12.2024, mis on seotud ülekandega 794, 4 eurot (dtl 175); maksekorraldus (dtl 164), kust nähtub kahe erineva kauba ost kokku summas 794,4 eurot.
  3. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (

§ 128lg 3).

35.

  1. Kuna 10-hüdroksüheksahüdrokannabinool (10-OH-HHC) kanti narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja, puudub praeguseks alus MTA varasemal väitel, et kaebaja saaks taotleda kauba tagastamist (dtl 52). 35.
  2. Kaebaja on asja juurde esitanud arve (dtl 164), mis kattub Revolut konto väljavõttel toodud ülekande summaga (dtl 175). Samas on arvel kajastatud kauba kogus 300 g. MTA poolt kinnipeetud kauba kogus on 228 (dtl 3, 55). Seega on arve ja kinnipeetud kauba koguses kaalu vahe 72 g. Kuigi kauba kinnipidamisel on kinni peetud 2 kaupa (dtl 55) ja arvel kajastub samuti 2 kaupa

(164), on mõlemal juhul kaubakoguses erisus (arvel 300 g ja 100 g, kinnipeetud kaup 228 g ja 103 g). Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud mitte ainsatki selgitust, millest see erisus arvel ja kinnipeetud kauba koguse vahel tuleneda võiks. Puuduvad tõendid, mis seoks konkreetse kullersaadetise just konkreetse arvega. Kaebaja kirjavahetusest MTA-ga (dtl 169172) ei nähtu, et kaebaja oleks viidanud, et kauba kogus on väär. Samuti ei ole kaebaja viidanud, et ta oleks kauba koguse erisusega seoses müüjaga ühendust võtnud. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et olukorras, kus kaupa edastatakse isikule ca ¼ võrra vähem kui tellitud, isik, kes plaanib selle edasi müüa vähemalt 1080 euro eest (72 g x15 eurot – vt käesoleva otsuse p 35.1.), ei astu mitte aisatki sammu vastava kaaluerisuse selgitamiseks või samme selleks, et vähem saadud kauba eest makstud raha tagasi saada. 7
(9)35.
  1. Kohus selgitas kahju tõendamise vajadust kaebajale 20.02.2025 käiguta jätmise määruses (dtl 14). Samuti märkis kohus, et soovib pooltega istungil arutada kahju tõendatust konkreetses ulatuses ühes viidetega toimikus olevatele tõenditele (dtl 126). Ühtlasi andis kohus nii istungil kui ka kirjalikes seisukohtades kaebajale täiendava võimaluse selgitada esitatud arvel kajastuvat vastuolu kauba koguse osas (istungi salvestis 00:24:00). 35.
  2. Kohtu hinnangul on kauba koguse erisus piisavalt suur, et seada kahtluse alla see, kas nimetatud kaup on ostetud just nimetatud arve alusel. Kahtlusi süvendab asjaolu, et kohtuistungil ei olnud kaebajal täit veendumust, et esitatud on õige arve (istungi salvestis 00:26:51 jj). Ühtlasi on kaebaja istungil korduvalt kinnitanud, et on varasemalt teinud samalaadseid tehinguid, mistõttu ei ole välistatud, et kaup on saadud muu arve ja soetushinna alusel või ka tasuta. Olukorras, kus arvel oleva kauba kogus ei lähe kinnipeetud kauba kogustega kokku ja kaebaja ei ole selles osas esitanud mitte ainsatki seletust, ei tõenda vastav arve soetamishinda. Otsese varalise kahju suurus on seega tõendamata.
  3. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamise (

§ 128lg 4).

Kuna sageli on saamata jäänud tulu täpse suuruse tõendamine äärmiselt keeruline, peab

§ 128

lg 4 esimese lause järgi kahjustatud isik tõendama üksnes need asjaolud, millest nähtub tulu saamise tõenäosus, st et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Küll aga peab hageja saamata jäänud tulu suuruse tõendamiseks esmalt välja tooma, millist tulu oleks ta tavapäraselt ilma rikkumiseta teeninud. On ootuspärane, et saamata jäänud tulu hindamisel ei saa poolte esitatud tõendite põhjal üheselt kindlaks teha, milline oleks olnud hageja saamata jäänud tulu suurus. See on üldjuhul seotud oletuste ja prognoosidega. Kui menetluses on kindlaks tehtud kahju tekkimine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine on seotud eriliste raskuste või ebamõistlikult suurte kuludega, võimaldavad TsMS § 233 lõige 1 ja

§ 127

lõige 6 kohtul otsustada kahju suuruse siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. See ei tähenda aga, et kohus võiks kriitikavabalt kostjalt välja mõista hageja väidetud müügitulu, arvamata sealt maha vähemalt mingeid kulutusi, mis võiksid üldise elukogemuse kohaselt hagejale tekkida (RKTKo 10.122025, nr 2-18-11694/175, p 19, 21 ja seal viidatud kohtupraktika). 36.

  1. Saamata jäänud tulu tõendamiseks on kaebaja esitanud veebipoe väljavõtte (dtl 9, 18, 149), kus nähtub hinnavahemik 22-750 eurot, veebipoe väljavõtte (dtl 19 jj), kus nähtub hinnavahemik 4-24 eurot, arve 10.01.2024 (dtl 148), kus nähtub cbd tüki ja pulbri hind 21.96 eurot. Istungil selgitas kaebaja, et edasimüügihind oleks keskmiselt 15-18 eurot grammi kohta. Poe hinnad on 22-25 eurot grammi kohta (istungi salvestis 00:27:41 jj). Vastustaja hinnangul ei ole saamata jäänud hüvitatav, kuna ei ole selgust, kes tellis kinnipeetud kauba, kes tasus kauba eest ja kes oleks õigustatud kaupa realiseerima (dtl 186). 36.
  2. Kuigi kaebaja nõuet ümberlükkavate või vähendavate tõendite esitamise koormus on ennekõike vastustajal, saab kohus nõuda ka kaebajalt tõendite esitamist, mille puhul võib eeldada, et just temal on nendele juurdepääs (HKMS § 59 lg 1) (RKHKo 11.08.2020, 318/830/23, p 18). Kaebaja on välja toonud, et ta oleks kaupa turustanud, kuid täpsemaid tõendeid selle viisi või hinna osas esitanud ei ole. Kauba edasimüügi viisi ja võimaluse tulu saamise eesmärgil just füüsilise isikuna seab kahtluse alla ka see, et kaebaja on seostanud edasimüügi nii suhtluses MTA-ga (dtl 170) kui ka istungil (00:32:44 jj; 00:33:37 jj) äriühinguga, pidades muuhulgas võimalikuks vara äriühingule üleandmist ja kauba müümist arvega äriühingu nimelt (00:32:44 jj; 00:33:37 jj). Kaebaja esitatud tõendid on väga laia hinnavahemikuga ja kaebaja ei ole seostanud istungil selgitatud väiksemat hinnavahemikku 1518 eurot mitte ühegi esitatud tõendiga. Kohus ei saa saamata jäänud tulu kindlaks teha üksnes kaebaja üldsõnaliste seletuste pinnalt. Kaebaja istungil antud seletustest nähtub, et kaebaja on vaidlusaluse kauba edasimüügi valdkonnas pidevalt tegev. Kaebaja küll väidab, et ei ole 8

(9)varasemalt veebis müünud (00:29:52 jj), teisalt aga selgitab, et varasemalt on müüdud ka poodidele, sh arvega ja ka sularahas (istungi salvestis 00:33:37 jj). Kaebajal endal oleks seega olnud võimalik esitada edasimüügi hinna ja viisi osas tõendid näiteks varasemate tehingute näitel. 36.
  1. Kohus arvestab, et kaebajal oleks olnud õiguspärasel teel võimalik kaupa müüa küllalt lühikese ajaperioodi (maksimaalselt 19.12.2024 kuni 11.01.2025) jooksul, mis kahandab võimalike füüsilise isiku poolt tehtavate müügitehingute tõenäosust veelgi. 36.
  2. Kuigi kahjuhüvitist ei tohi jätta välja mõistmata üksnes seetõttu, et saamata jäänud tulu suurust on keeruline või võimatu tuvastada (RKTKo 08.01.2013 nr 3-2-1-173-12, p 20), ei ole praegusel juhul kaebaja oma tõendamiskoormist täitnud minimaalsel vajalikul tasemel. Teisisõnu, kaebaja ei ole tõendanud, kas üldse ja millist tulu kaebaja oleks tavapäraselt ilma MTA poolse õigusvastase viivituseta kauba tagastamisel teeninud. Kokkuvõte, menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused Üksnes asjaolu, et MTA viivitas õigusvastaselt kaebajale kauba tagastamisega, ei tingi kahjunõude rahuldamist. Kaebaja peab ära tõendama, kas ja millises ulatuses talle kahju tekkis (otsene varaline kahju) või tekkida sai (saamata jäänud tulu). Kaebaja ei ole aga ära tõendanud talle MTA õigusvastase viivitusega tekkinud otsest varalist kahju ja selle suurust, samuti on tõendamata, et kaebaja oleks kauba müügist tõenäoliselt tulu saanud ja millises suuruses. Seetõttu jääb kaebus rahuldamata.
  4. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja kantud menetluskulud tema enda kanda ning neid ei hüvitata. Vastustaja võimalikud kulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
  5. Kohus asendab avaldatavas lahendis füüsiliste isikute nimed tähemärkidega. Kui menetlusosaline soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6). (allkirjastatud digitaalselt) 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.