lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (
lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (
lg 1 p 3); tarbija 5 varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (
Tulenevalt
(krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.
lg 4 järgi krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18). Tulenevalt
lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-1421710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-2113098, p 21). Hageja selgitas, et kostja maksevõimet hinnati lepingute BL3392742 ja BL3863703 sõlmimisel laenutaotluses toodud andmete ja kostja pangakonto väljavõtte põhjal, samuti teostati päringud maksehäirete kontrolliks. Hageja esitas kostja pangakonto väljavõttena Excel kujul tabeli ja selgitas, et teistsugusel kujul andmeid tal ei ole esitada (dtl 127-203, 235 sama lisa esitatud 28.04.2026). Kohtu hinnangul on tegemist ebausaldusväärse tõendiga, mida kohus käesoleva asja lahendamisel arvesse ei võta TsMS § 238 lg 5 alusel. Esitatud kujul kontoväljavõtet ei ole võimalik usaldada, sest sellest ei nähtu, millise konkreetse panga kontoväljavõttega on tegemist. Samuti ei nähtu tõendist, et see väljavõte kajastab kostjale kuuluvat kontoväljavõtet. Kuna kohtule ei ole usaldusväärset kostja pangakontoväljavõtet esitatud, siis loeb kohus, et kostja osas on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna üksnes taotluse ja maksehäire kontrolli põhjal ei ole võimalik hinnata tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks, st kõik maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja saab nõuda tasumata põhivõlga ja viivist vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid tasusid hageja nõuda ei saa. Hageja esitas ümberarvestuse juhuks kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Lepingu nr BL3078140 alusel esitatud nõude puhul teatas hageja, et loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvesta väljastatud krediidilt enne lepingu ülesütlemist intressi mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras ega nõua muid lepingujärgseid tasusid. Kostja on tasunud viidatud laenulepingu alusel laenumakseid kokku 1302,54 eurot, mille arvel vähendab hageja põhinõuet. Kostja põhivõlg on 2197,46 eurot ja viivsenõue 69,32 eurot. Lepingust BL3392742 tulenev põhinõue on summas 544,95 eurot ja viivisenõue 103,97 eurot, põhinõue lepingust nr BL3863703 summas 579,28 eurot ja viivisenõue 110,52 eurot. Hageja 6 nõuab ka edasist viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus rahuldab tagaseljaotsusega hagi vastavas ulatuses. Menetluskuludest Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (77% ulatuses), jäävad menetluskulud kostja kanda 77% ulatuses ja hageja kanda 23% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 595 eurot. Taotluse järgi on hageja hagiavalduse koostamise eest tasunud õigusabikuluna 100 eurot fikseeritud tasuna, ilma käibemaksuta. 02.10.2025 seisukoha koostamise eest on hageja tasunud 201 eurot ilma käibemaksuta. Hagejale on õigusabi osutatud tunnitasumääraga 90 eurot /h ning menetlusdokumendi koostamisele kulus 2 h ja 14 minutit. Kuivõrd hageja on käibemaksukohuslane, tuleb hagejale hüvitada menetluskulud ilma käibemaksuta. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 896 eurot, millest kostjal tuleb hüvitada 77% ehk summa 689,92 eurot. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.