lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud
lg 1 alusel jätta nende põhjendatud ulatuses hageja kanda.
lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus on 12.05.2021 määruse nr. 2-20-114596 punktis 11 märkinud, et: „
lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt Riigikohtu
lg 1 esimese lause järgi kostja lepinguliste esindajate ajakulu vajalik ja põhjendatud osaliselt. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule menetlusdokumentide koostamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Kohus leiab, et arvestades kostja esindajate poolt koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, on kostja esindajate õigusabikulud põhjendatud osaliselt. Esindajad, olles valinud, kuidas oma tööjaotust menetluses kasutada ja kordamööda analüüsinud ning materjalidega korduvalt tutvunud ei ole aluseks teiselt poolelt menetluskulude väljamõistmiseks. Pool ei pea vastutama igasuguse vastaspoole menetluskulu eest. Kohus ei sea küll kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, milliseid sisulisi taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kostja esindajal on menetluskulude nimekirja kohaselt seisukohtade ettevalmistamiseks, koostamiseks, esitamiseks (43 tundi 18 minutit), kliendi teavitamisteks, esindajate poolt dokumentidega tutvumiseks ja analüüsiks, kirjavahetusteks kliendiga, büroosisesed nõupidamised, jne (ca 8 tundi 36 minutit), kohtuistungiteks ettevalmistumine (ca 6 tundi 42 minutit), kohtuistungitel osalemine (1 tund 36 minutit), menetluskulude nimekirja koostamine, kulunud kokku 57 tundi 42 minutit. Kohus leiab, et tegemist on oluliselt ülepaisutatud toimingutele kulunud ajaga ja osaliselt toimingutega, mille eest vastaspool vastutama ei pea. Kohus kahtleb selles, et kogenud advokaatidel kulus seisukohtade koostamisele ja esitamisele kokku ca 43,5 tundi; samuti kahtleb kohus selles, et esindajatel kulus 2-ks kohtuistungiks ettevalmistumiseks kokku ca 6 tundi 42 minutit – nimetatud ajakulud on ilmselgelt ebamõistlikult suured ja ülepaisutatud. Kohus leiab, et arvestades kostja esindajate poolt koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, on kostja esindajate õigusabikulud põhjendatud 60% ulatuses esitatud taotlusest, so summas 6273 eurot (ilma käibemaksuta, so ajakulu ca 34 tundi 40 minutit; võttes arvesse menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute paljusust, kus ühe toiminguga seotud ajakulu on jaotatud mitmeks päevaks, siis ei pea kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt võimalikuks hinnata eraldi iga toimingut, vaid rahuldab kostja taotluse 60% ulatuses). 16. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kostja põhjendatud õigusabikulud moodustavad kokku 6273 eurot (34 tundi 40 minutit, ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja kantud menetluskulud on põhjendatud summas 6273 eurot ning jätab need hageja kanda. 8 Rahuldamata osas jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda.
lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane, seega mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta, vastavalt kostja taotlusele. 17. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 6273 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (6273 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja enda kanda, seega ei anna kohus hinnangut hageja menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele. 18.
178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.