1-26-828/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2026, Tallinn Kriminaalasja number 1-26-828 Kohtukoosseis Eesistuja Markus Kärner, liikmed Inna Ombler ja Andres Parmas Kriminaalasi Aleksandr Žvirko süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 1 – § 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. aprilli
3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Aleksandr Žvirko, apellatsioon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB: Jätta Aleksandr Žvirko apellatsioon Harju Maakohtu
4. aprilli
5. a otsusele läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse saab esitada vaid advokaadi vahendusel, milleks on omakorda võimalik taotleda riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohus tegi
7. aprillil 2026 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas Aleksandr Žvirko süüdi karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 1 – § 25 lg 2 järgi ning mõistis talle karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistusaja alguseks on A. Žvirko vahistamise algusaeg, s.o
8. oktoober
9. Lisaks lahendas kohus otsusega menetluskulude küsimuse.
10. Kohtuotsuse tõlke sai A. Žvirko kätte
11. aprillil
12. Seega oli KrMS § 319 lg-s 2 sätestatud 15-päevase apellatsiooni esitamise viimane päev
13. mai
14. Nimetatud tähtaja 1-26-828 jooksul laekus Tallinna Ringkonnakohtusse kaks A. Žvirko apellatsiooni. Neist esimeses vaidlustab A. Žvirko talle mõistetud karistust, viidates seejuures, et kokkuleppe sõlmimine ei olnud vabatahtlik. Teises apellatsioonis vaidlustab A. Žvirko temalt välja mõistetud menetluskulusid, argumendil, et ta pole majanduslikult võimeline neid tasuma. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Ringkonnakohus jätab A. Žvirko apellatsiooni läbi vaatamata, sest see on ilmselgelt põhjendamatu.
16. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 4 järgi saab kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetluse regulatsiooni (
17. peatüki
18. jao sätete) või KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Samuti saab süüdistatav apellatsiooni esitada siis, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
19. Süüdistatavale mõistetav karistuse liik ja määr ning temalt välja mõistetavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p-de 9 ja 12 järgi kokkuleppe esemesse. See tähendab, et tegemist on asjaoludega, milles pooled peavad kokkuleppe sõlmimisel kokku leppima. Kohus mõistis A. Žvirkole täpselt sellise karistuse ning mõistis temalt välja menetluskulud täpselt sel moel nagu kokkuleppes kokku lepiti ning kohtuistungil avaldati. Sealjuures selgitas kohus kohtuistungil välja, kas süüdistatav mõistab kokkuleppe asjaolusid. Kohtuistungil jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Ka ei väida apellant ning seda ei nähtu ka maakohtu otsusest, et süüdistatavale oleks mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Üldjuhul tingiks need asjaolud apellatsiooni läbi vaatamata jätmise apellatsiooniõiguse puudumise tõttu KrMS § 318 lg 4 ja § 326 lg 2 p 3 järgi. Oma teises apellatsioonis märgib A. Žvirko aga sedagi, et teda survestati lubamatult kokkuleppemenetlusega nõustuma. Kui see nii oli, oleks tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate normide (KrMS-i
20. peatüki
21. jao sätteid) rikkumisega. Selles osas on A. Žvirkol apellatsiooniõigus.
22. Apellatsiooniõigusest hoolimata leiab ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis eelmenetluses üksmeelselt, et A. Žvirko apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata.
23. Apellatsiooni taotlused piirduvad taotlusega maakohtu otsus tühistada ja kergendada A. Žvirkole mõistetud karistust. Apellatsioonis ei ole taotletud ühegi tõendi uurimist ringkonnakohtus. Apellatsioonis pole ka selgitatud, kes ja mil moel survestas A. Žvirkot kokkulepet sõlmima. Seega apellatsiooni üldsõnalist etteheidet tõendada ei saa. KrMS § 321 lg 2 p-de 4 ja 5 kohaselt tuli A. Žvirkol märkida apellatsioonis ära kõik taotlused ja tõendid, mida on vaja ringkonnakohtus uurida. Järelikult eeldab apellant, et maakohtu otsuse tühistamise ja tema karistuse kergendamise võiksid tingida apellatsiooni enda väited. Ringkonnakohtule on eelmenetluses selge, et pelgalt nendest apellatsiooni rahuldamiseks ei piisa. Vähimaidki viiteid kokkuleppemenetluse reeglite rikkumisele asjas ei esine.
24. Harju Maakohtu
25. märtsi 2026 istungiprotokolli kohaselt küsitles kohus A. Žvirkot, sh kas ta on nõus kokkuleppemenetlusele üle minema, selgitas talle tema õigusi ja kohustusi kokkuleppemenetluses. Lisaks küsitles maakohus A. Žvirkot kokkuleppe sõlmimise 2