KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Ele Liiv ja Kaija Piirmets Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2026, Tallinn Kohtuasja number 2-25-4175 Kohtuasi Surrestik O

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. 4 2-25-4175 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 (koosmõjus

§-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus jättis hagejalt kostja menetluskulude hüvitamiseks 1687,53 eurot välja mõistmata. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitisena välja täiendavalt 1687,53 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 11.

§ 659

ja § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu määruse osas, millega tema menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi rahuldamata. Hageja ei ole maakohtu määrust vaidlustanud. 12. Kostja esitas määruskaebusega uue tõendina 30.06.2025 e-kirja. Arvestades määruskaebuses esitatud väiteid, on täiendav dokumentaalne tõend asjakohane ja see tuleb võtta asja juurde (

§ 238lg 1).

13. Kostja vaidlustab maakohtu hinnangut kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulule.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. 14. Õige on kostja etteheide, et maakohus ületas osade toimingute ajakulu vähendamisel diskretsiooni piire. Samuti eksis maakohus, kui vähendas kostja lepingulise esindaja kulu põhjusel, et esindaja esitatud taotlused jäid rahuldamata. Sellel põhjusel saaks vastaspoolelt menetluskulud jätta välja mõistmata

§ 169

lg 3 alusel, kuid viidatud sätet ei saa kohus enam kohaldada kulude kindlaksmääramisel. Vastava otsustuse pidi tegema menetluskulude jaotamisel (vt

I komm

§ 168

lg 2 alusel hageja kanda ega kohaldanud

§ 169lg-t 3.

Hageja ei ole seda maakohtu otsustust ka vaidlustanud. Tsiviilkohtumenetluses kehtib oluline põhimõte, mille kohaselt peab pool, kelle kahjuks otsus tehakse, vastaspoolele menetluskulud reeglina hüvitama. Seega kannab kaotaja pool ka nende menetluslike taotlustega, mis jäävad rahuldamata, seotud kulude kandmise riski, v.a kui esinevad erandlikud asjaolud. Arvestades eeltoodud eksimusi, hindab ringkonnakohus kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust

§ 175lg-st 1 tulenevalt kulude osas, mis jäid kostjale hüvitamata.

1. Osaliselt on õige kostja seisukoht, et maakohus vähendas põhjendamatult palju kostja esindaja ajakulu, mis seondus hagiavaldusega tutvumise ja analüüsi ning kliendiga suhtlemisega (15.04.2025–28.04.2025). Arvestades hagiavalduse ja selle täpsustuse sisu ja mahtu (kokku 11 lehekülge ja 5 lisa), ei ole põhjendatud maakohtu hinnang, et sellega tutvumisele ja analüüsimisele ning vajalikus ulatuses kliendiga nõupidamisele ei võinud kuluda enam kui 2 tundi. Küll aga on õige maakohtu seisukoht, et kliendiga suhtlemise ajakulu on hüvitatav mõistlikus ulatuses. Kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest, arvestades mh menetluse käiku ja konkreetseid 5 2-25-4175 menetlustoiminguid. Samuti on õige maakohtu osundatu, et antud juhul ei ole asja materjalist võimalik järeldada, et kliendiga suhtlemine oli vajalik menetluskulude nimekirjas märgitud mahus. Seda ei õigusta asjaolu, et maakohus jättis hagi esialgu käiguta ega see, et poolte vahel on ka muid kohtuvaidlusi. Neid asjaolusid kogumis arvestades loeb ringkonnakohus hagiavaldusega tutvumise ja analüüsi ning kliendiga suhtlemise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 4 tundi.
2. Osaliselt on õige etteheide, et maakohus vähendas põhjendamatult palju kostja esindaja ajavahemikus 29.04.2025–03.06.2025 tehtud toimingute ajakulu. See, et maakohus jättis kostja menetluskulude tagatise andmise ja hagiavalduse läbivaatamata jätmise taotlused rahuldamata, ei andnud maakohtule alust jätta taotluste koostamise ajakuluga arvestamata (vt siinse määruse p 14). Tegemist ei olnud ilmselgelt perspektiivitute või menetlusõigusi kuritarvitavate taotlustega. Õige on aga maakohtu viide, et kostja ei esitanud hageja 29.05.2025 menetlusdokumendile seisukohta. Määruskaebuses viidatud kostja 02.06.2025 seisukohta asja materjali juures ei ole. Seega on mõistlikus ulatuses põhjendatud hageja 29.05.2025 menetlusdokumendiga tutvumine, kuid sellele seisukoha koostamise ajakulu mitte. Arvestades kostja 14.05.2025 seisukoha sisu ja mahtu (12 lehekülge ja 9 lisa) ning hageja 29.05.2025 seisukoha sisu ja mahtu (5 lehekülge ja 5 lisa), loeb ringkonnakohus kostja 14.05.2025 koostamise ja kohtule esitamise ning hageja 29.05.2025 seisukohaga tutvumise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 5 tundi.
3. Kuna kostja esitas määruskaebusega 30.06.2025 kohtule saadetud e-kirja, on põhjendatud selle koostamiseks kulunud 10 minutit (menetluskulude nimekirjas 30.06.2025 toiming).
4. Osaliselt on õige ka etteheide, et maakohus vähendas põhjendamatult palju kostja esindaja ajavahemikus 16.09.2025–25.09.2025 tehtud toimingute ajakulu. See, et maakohus ei pidanud kostja 25.09.2025 menetlusdokumendis esitatud taotlusi põhjendatuks, ei andnud alust jätta arvestamata nende koostamise ajakuluga (vt siinse määruse p 14). Arvestades kostja 25.09.2025 menetlusdokumendi sisu ja mahtu (8 lehekülge ja 1 lisa), loeb ringkonnakohus selle koostamise ja kohtule esitamise (sh kliendiga suhtlemise) põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 3 tundi ja 30 minutit.
5. Ülejäänud õigusabitoimingute ajakulu vähendamise osas ei ole kostja maakohtule konkreetseid etteheiteid teinud. Kostja üldsõnaline väide, et kulude vähendamine ei olnud põhjendatud, ei ole aluseks maakohtu diskretsiooni sekkumiseks. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole hinnata lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust uuesti, vaid üksnes kontrollida kaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust. Maakohus on oma kaalutlust nõuetekohaselt põhjendanud.
6. Eeltoodust tulenevalt on kostja õigusabikulud täiendavalt põhjendatud 7 tunni 40 minuti ulatuses. Arvestades kostja esindaja tunnitasu 180 eurot (lisandub käibemaks), tuleb hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja mõista 1687,53 eurot ((180 × 6 tundi ja 10 minutit + 22%) + (180 × 1 tund ja 30 minutit + 24%)). Seega on kostja menetluskulud kokku põhjendatud 3002,86 euro ulatuses (maakohtu määratud 1315,33 eurot + siinse määrusega täiendavalt määratud 1687,53 eurot).
7. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei hüvitata (

§ 178

lg 4), jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 6 2-25-4175 (allkirjastatud digitaalselt) 7