KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 26.05.2026 Kohtuasja number 4-26-863 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann Väärteoasi Juri Paramonovi väärteosüüdistus NPALS § 151 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 30.03.
- a otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik Juri Paramonov (ik 38909096516) Teised apellatsioonimenetluse pooled Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna uurija Natalja Kreivald Menetluse vorm Kirjalik RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 30.03.
- a otsus muutmata ja Juri Paramonovi apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. Asjaolud ja menetluse senine käik
- 17.02.2026 koostatud väärteoprotokolli kohaselt oli Juri Paramonov tarvitanud enne 30.07.2025 kella 00.40 ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist või psühhotroopset ainet. Nimelt leiti viimati viidatud kuupäeval temalt võetud uriiniproovist amfetamiini ja metamfetamiini. Sellega pani J. Paramonov toime narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 lg 1 järgse väärteo.
- Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 13.03.2026 Viru Maakohtule taotluse tunnistada J. Paramonov NPALS § 151 lg 1 järgi süüdi ja karistada teda arestiga.
- Viru Maakohtu 30.03.
- a otsusega tunnistatigi J. Paramonov NPALS § 151 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati 15 päeva pikkuse arestiga. Kohtuotsuse põhjendused olid lühidalt järgmised.
- Faktiliste asjaolude üle vaidlust ei ole. J. Paramonov tunnistas, et ta tarvitas koos sõbraga amfetamiini, ta juhtis autot, ta peeti kinni ja ta viidi haiglasse uuringutele. J. Paramonovi uriinist leiti amfetamiini ja metamfetamiini. J. Paramonovil tuvastati niisugused tunnused: silmade punetus, silma pupillid väikesed, reaktsioonikiirus häiritud, kõne kiire, koordinatsioonis kerged häired. Arstliku kohtutoksikoloogia uuringu akti kohaselt esinesid J. Paramonovil narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused, aga mitte narkojoove. J. Paramonov tarvitas narkootilist ainet tahtlikult, õigusvastaselt ja süüliselt.
- Põhiküsimus asjas taandus karistuse liigile ja määrale. J. Paramonovil on kolm kehtivat kriminaalkaristust (peamiselt varguste eest) ja kümme väärteokaristust, sh kolm karistust narkootikumide tarvitamise eest. Viimati karistati teda 26.06.2025 rahatrahviga 1200 eurot. Selle karistuse (nagu ka muude varasemate rahatrahvide) täitmise kohta info puudub ehk trahvid on tasumata. Seega on see karistuse liik J. Paramonovi puhul ebatõhus. Sellest johtuvalt tuleb kohaldada aresti ja seda keskmises määras – 15 päeva. Selline karistus võtab arvesse ka J. Paramonovi süü tunnistamist.
- Mõistetud aresti ei saa asendada üldkasuliku tööga. Selle vastu räägib J. Paramonovi narkosõltuvus. Kehtiva kohtupraktika järgi aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole mõeldav isiku suhtes, kellel on sõltuvusprobleemid. Apellatsioon ja PPA seisukoht 7.J. Paramonov esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, paludes asendada arest üldkasuliku tööga. Ta põhjendab taotlust sellega, et on leidnud töökoha ning aresti kandmine kahjustaks tema töösuhet, eriti arvestades varasemat pikemat töötust. Samuti viitab ta keerulisele elukorralduslikule olukorrale seoses kolimisega Tartusse, kus elukaaslane töötab ning ajutiselt elab ühiselamus, mistõttu oleks J. Paramonovi aresti kandmine elukaaslasele koormav. Lisaks märgib apellant, et ka kohtuväline menetleja pidas võimalikuks aresti asendamist üldkasuliku tööga. 8.25.05.2026 esitas J. Paramonov ringkonnakohtule taotluse võimaldada tal aresti kanda ositi ja nädalavahetustel. 9.PPA hinnangul on maakohtu otsus seaduslik. Kokkuvõtvalt leiab kohtuväline menetleja, et seniste karistusliikide (rahatrahv ja üldkasulik töö) määramise jätkamine ei ole enam tulemuslik. Karistus peab mõjutama isikut hoiduma edasistest õigusrikkumistest, kuid J. Paramonov ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning on jätkanud väärtegude toimepanemist. Ringkonnakohtu seisukoht 10.Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust selle üle, et J. Paramonov pani toime NPALS § 15 1 lg 1 järgse väärteo. Ka ringkonnakohtu hinnangul on J. Paramonovi tegu tõendatud ja sellele on antud korrektne õiguslik hinnang. Niisamuti leiab apellatsioonikohus, et maakohus talitas õigesti ka puutuvalt J. Paramonovi karistusse. 11.Õiguskirjanduses on avaldatud, et aresti asendamisel üldkasuliku tööga tuleb arvesse võtta 2 nii süüteo raskust kui ka süüdlase isikut (Pikamäe – KarS. Kommentaar.
- trükk, § 69, komm 2.1). J. Paramonov tabati narkootikumide tarvitamise tunnustega autoroolist. Seega ei piirdunud ta pelgalt aine manustamisega, vaid asus seejärel juhtima mootorsõidukit, mistõttu räägib juba tema rikkumise raskus üldkasuliku töö kohaldamise vastu. Lisaks sellele on J. Paramonovi isik niisuguse meetme jaoks sobimatu. Esimese astme kohus viitas õigesti menetlusaluse isiku narkoprobleemidele. Õiguskirjanduseski on leitud, et narkosõltuvusega inimese puhul tuleks üldkasulikust tööst hoiduda (Pikamäe – KarS. Kommentaar.
- trükk, § 69, komm 2.3.3). Ka J. Paramonovi minevik ei anna mingit alust loota üldkasuliku töö õnnestumisele või sellele, et üldkasulik töö suunaks menetlusaluse isiku õiguskuulekale rajale. J. Paramonov on sooritanud väga palju süütegusid ja teda on väga palju kordi ka karistatud – nii kriminaal- kui ka väärteokorras. 12.Oma viimati esitatud taotluses viitab J. Paramonov aresti ositi või nädalavahetuseti kandmisele. KarS § 66 lg 1 kohaselt võib kohus määrata aresti kandmise ositi süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades. Tõsi, J. Paramonov viitab mujal oma kaebuses töö tegemisele. Samas ei ole J. Paramonovi väited töötamise kohta usutavad või vähemalt on neis olulisi ebaloogilisusi. Väärteoasjas nr 4-26-261 esitas J. Paramonov 21.02.
- apellatsiooni, milles toob välja, et ta sai hiljuti teada, et ta on järgmisest kuust abitööline ehitusfirmas REINU TEENUSED OÜ. Samas lisas J. Paramonov oma käesolevas asjas esitatud apellatsioonile töölepingu, mille kohaselt on ta juba alates
- aasta septembrist abitööline KRM EHITUS OÜ-s. Ringkonnakohus märgib, et lisatud tööleping on allkirjastamata ega tõenda mingil moel seda, et J. Paramonovil ka hetkel kehtiv töösuhe on. Seega jääb ebaselgeks, kas J. Paramonov töötab ja kes on tema tööandja. Ka viitab apellant sellele, et abi vajab tema ühiselamus elav ja meditsiinivaldkonnas töötav elukaaslane. Väärteoasjas nr 4-26-261 märkis J. Paramonov, et elukaaslane asub tööle arstina. Isegi kui vastaks tegelikkusele väide, et arstina ehk väga vastutusrikkal ja kõrgeid nõudmisi eeldaval positsioonil tööle hakkav inimene vajaks J. Paramonovi abi korteri otsingutel ja kolimisel, ei oleks see käsitatav mõjuva põhjusena karistuse ositi kandmiseks. 13.Toodud põhjustel ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 30.03.
- a otsuse muutmata ja J. Paramonovi apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3