KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Virgo Saarmets ja Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 11.06.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-342 X kaebus Tallinna Vangla vastu Haldusasi Menetlusosalised Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 09.02.2026 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Võtta X määruskaebus menetlusse.
- Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
- Jätta Tallinna Halduskohtu 09.02.2026 määrus kuriteoteadet puudutavas osas muutmata. Ülejäänud osas halduskohtu määrus tühistada ning saata asi tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
- Jõustunud määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- X esitas 08.02.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu. Kaebuse väidete kohaselt lõhkus kaaskinnipeetav 23.01.2026 valvuri silme all kaebaja televiisori. Eelmine samasugune juhtum oli novembris
- Kaks lähestikku toimunud sündmust näitab vangla suutmatust tagada kinnipeetava vara turvalisus ning vangla peab võtma vastutuse kahjude eest. Hiljem samal päeval toimus kaebaja ja kaaskinnipeetava vahel konflikt. Kohale saabunud valvurid ei uskunud kaebaja versiooni ega reageerinud kaebaja palvele fikseerida televiisori lõhkumine. Valvurid asusid hoopis kaebajat jõhkralt peksma ning ründama, tekitades valu ja kannatusi, mis on hiljem tervishoiutöötaja poolt tuvastatud. Kaebaja esitab kuriteoteate ning nõuab temale tekitatud varalise kahju hüvitamist. Esimese lõhutud televiisori eest tuleb vanglal hüvitada 189,90 eurot ja teise eest 107,50 eurot. 3-26-342
- Tallinna Halduskohus tagastas 09.02.2026 määrusega kaebuse, kuna asja lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (HKMS § 4 lg 1, § 121 lg 1 p 1). Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 16 lg 1 järgi menetlevad kriminaalasju maakohus, prokuratuur ja uurimisasutus. KrMS § 381 lg 1 p 2 kohaselt on kannatanul õigus esitada kahtlustatava, süüdistatava või tsiviilkostja vastu tsiviilhagi, mille kohus vaatab läbi kriminaalmenetluses. Kannatanu võib tsiviilhagis esitada mh kahju hüvitamise nõude avaliku võimu kandja vastu, mida oleks võimalik esitada halduskohtumenetluses. Kaebusest nähtuvalt pandi vanglas toime süütegu, millisel juhul ei vaata halduskohus vastavat pöördumist (kaebust) läbi. Kaebajal tuleb esitada süüteo teade Politsei- ja Piirivalveametile.
- X esitas 09.02.2026 Tallinna Ringkonnakohtule menetluse taastamise avalduse (määruskaebuse) Tallinna Halduskohtu 09.02.2026 määruse peale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- X avaldab 09.02.2026 Tallinna Halduskohtule adresseeritud ja menetluse taastamise avaldusena pealkirjastatud pöördumises rahulolematust kaebuse tagastamisega ja kohtu juhisega pöörduda politseisse. Kuna kaebuse tagastamise määruse peale sai esitada mitte menetluse taastamise avalduse, vaid määruskaebuse, on kaebaja 09.02.2026 avalduse alusel algatatud Tallinna Ringkonnakohtus määruskaebemenetlus. Tõlgendades kaebaja avaldust HKMS § 2 lg 4 kohaselt kooskõlas kaebaja eesmärgiga, mõistab ringkonnakohus, et kaebaja soovib taotleda halduskohtu määruse tühistamist põhjusel, et tema arvates peab asja lahendama halduskohus. Seega vastab määruskaebus miinimumnõuetele ja ringkonnakohus võtab selle HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
- Halduskohus leidis õigesti, et ta ei ole pädev lahendama kuriteoteadet. KrMS § 195 lg 1 kohaselt esitatakse kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile.
- Vangla tegevuse peale esitatud nõuete lahendamine on aga halduskohtu pädevuses. Asjaolu, et kaebaja väitel on vanglateenistuja oma tegevusega toime pannud kuriteo, ei tähenda, et kinnipeetav ei saaks esitada halduskohtule kaebust vanglateenistuja sama tegevuse peale halduskohtusse, kui tegemist on avalik-õiguslikus suhtes sooritatud toiminguga. Võimalik kriminaalmenetlus ning selle tulemus ei asenda üksikisiku halduskohtumenetluses kasutatavaid õiguskaitsevahendeid. Samuti ei välista võimalus esitada vangla tegevusega seoses tsiviilhagi kriminaalmenetluses, kui see peaks alustatama, kinnipeetava õigust esitada avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõuet halduskohtusse. Praegusel juhul on kaebaja kaebuses kirjeldanud nii vangla vastutust kaebaja ees vanglas julgeoleku tagamisel (kaebaja vara suhtes toime pandud ründe tõkestamata jätmine) kui ka vanglaametnike poolt kaebaja suhtes üleliigse jõu kasutamisel. Mõlemal juhul on vaidlusalune õigussuhe avalik-õiguslik ning nendest tekkinud vaidluste lahendamine on halduskohtu pädevuses, v.a vanglateenistujate tegude suhtes süüteomenetluse toimetamine (HKMS § 4 lg 1).
- Eelneva põhjal tuleb jätta halduskohtu määrus kuriteoteadet puudutavas osas muutmata. Ülejäänud osas tuleb määrus tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 2
(2)