Obsah (6)

§ 121§ 52§ 37§ 2§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-1226 Määruse kuupäev 24. aprill 2026 Kohtunik Kadri Vool Kohtuasi X kaebus RESOLUTSIOON 1. Tagastada X kaebus. 2. Asendada kohtulahendi avaldamisel

) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 22 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.

1. Kohtu hinnangul viitab kaebaja käitumine sellele, et tema eesmärk ei ole suunatud esmajoones oma subjektiivsete õiguste kaitsele.
2. Kaebus on sõnastatud äärmiselt segaselt ja laialivalguvalt ning selle eesmärgist on keeruline aru saada. Kaebus on kirjutatud omakäeliselt erinevate dokumentide pööretele ning ka dokumentide vabadele pindadele, mis raskendab sellest arusaamist veelgi. Muuhulgas sisaldab kaebus solvanguid ning ebasündsaid ja halvustavaid väljendeid. Samas on halduskohus kaebajale varem erinevates kohtuasjades korduvalt selgitanud, millistele nõuetele peab halduskohtule esitatav kaebus vastama (nt haldusasjad nr 3-25-464, 3-25-3153, 3-242784). Kohus on kaebajale viidatud haldusasjades mitmeid kordi selgitanud, et vastavalt

§ 52

lg-le 1 on kohtule esitatavas avalduses keelatud väljendada end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult, kuid vaatamata sellele jätkab kaebaja eelmainitud nõude rikkumist. 5. Seega ei pea kaebaja vajalikuks juhinduda kohtu antud juhistest, vaid esitab jätkuvalt kaebusi, mis ilmselgelt ei vasta

§ 37–39 sätestatud nõuetele.

Kohtul on halduskohtumenetluses küll uurimis- ja selgitamiskohustus (

§ 2lg-d 4 ja 5), kuid need kohustused ei ole piiramatud.

Kohtu hinnangul on eelkirjeldatud kaebuste ja ka käesolevas asjas kaebuse esitamise viisist tuvastatav selge pahatahtlik käitumismuster, mida iseloomustab mitte oma õiguste kaitsmise eesmärk, vaid esmajoones soov koormata kohut mahukate ja abstraktsete kaebustega, mis ei vasta kaebuse lubatavuse kriteeriumitele. Selline tegutsemisviis on käsitletav kaebeõiguse olulisel määral kuritarvitamisena. Seepärast ei pea kohus põhjendatuks jätta kaebust käiguta ja anda kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaega.

1. Ka leiab kohus, et korduvalt samade puudustega kaebuse esitamine rikub menetlusökonoomia printsiipi ning takistab isikute juurdepääsu tõhusale kohtupidamisele, kuna kohus peab kulutama oma ressursse ebamõistlikult. Kohus märgib siinkohal, et X kaebuse tagastamine ei tähenda kindlasti tema halduskohtusse pöördumise õiguse kui niisuguse eitamist. Kaebajal on analoogselt teiste isikutega õigus pöörduda oma subjektiivsete avalike õiguste kaitseks halduskohtusse. Selleks peab ta järgima kohtumenetluse norme ning pöörduma kohtu poole seaduses sätestatud korras. Kui kaebaja esitab halduskohtule kaebuse oma subjektiivsete õiguste kaitseks, mitte kohtu koormamise või potentsiaalse vastaspoolt solvamise eesmärgil, jaatab kohus ka kaebaja kaebeõigust.
2. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kaebusest ei nähtu asjaolusid, mis osutaksid kaebaja õiguste intensiivsele riivele, siis tagastab kohus X kaebuse

§ 121lg 2 p 22 alusel.

8.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 9. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 2