2-26-5258/12

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-26-5258 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2026.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi K. T. hagi D. T. vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
2. aprill 2026 Menetlusosalised Hageja: K. T. (ik XXX, elukoht: XXX, e-post XXX, tel XXX) D. T. (ik XXX, registrijärgne elukoht: xxx; tel xxx, xxx, e-post xxx); tegelik eluja viibimiskoht teadmata) Kostja: RESOLUTSIOON
3. Rahuldada K. T. hagi.
4. Lahutada K. T. ja D. T. abielu, mis on sõlmitud Jõhvi notar Kristel Jänese poolt 15.01.2018.a. ja mille kohta on antud tõend nr 5259-2018/
6. Taastada K. T.l pärast abielu lahutamist perekonnanimi „H.“.
7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
8. Kohtuotsus teha D. T.le teatavaks Ametlike Teadaannete kaudu.
9. Jõustunud tegemiseks. kohtuotsus saata Jõhvi Vallavalitsusele EDASIKAEBAMISE KORD 1 perekonnaseisutoimingute Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
10. K. T. esitas 6.03.2026.a. Viru Maakohtule hagi D. T. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu lõppenud, pooled koos ei ela, kostja hakkas tarvitama narkootikume ning halvasti käituma nii hageja kui poolte alaealiste lastega. Käesoleval ajal puudub hagejal info kostja elu- ja viibimiskoha kohta. Hagejal on uus elukaaslane ning soov praeguse elukaaslasega abielluda. Kohtuistungil
11. aprillil jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde. K. T. märkis, et D. T.ga ei ela nad abikaasadena koos alates ajast, mil sündis noorem laps, ehk alates
12. aastast. Mingi periood elati küll ühel aadressil, kuid mitte mehe ja naisena. Kostja hakkas alkoholi tarvitama ja kanepit suitsetama. Hageja soovis abielu lahutada juba juunis
13. aastal. Hagejale teadaolevalt viibib D. T. Saksamaal ning on tagaotsitav, tema täpne asukoht on hagejale teadmata. Mingisugust suhtlust poolte vahel ei ole, kostja ei helista ega kirjuta ka oma lastele. Viimane kokkupuude oli D. T.ga veebruaris 2025, pärast seda puudub igasugune kontakt ning hageja ei tea, kas kostja üldse veel elus on (arvestades tema narkootikumide tarvitamist).
15. Kohtul puuduvad andmed D. T. elu- ja viibimiskoha kohta. E-posti aadressil saadetud materjalide kohta kättesaamiskinnitus puudub. D. T. viibimiskoha kohta puudusid kohtul andmed ka tsiviilasjades nr 2-25-XXX ja 2-24-XXX (hooldusõiguse asjad), 2-25-XXX (X AS hagi D. T. vastu võla nõudes), 2-25-XXX (D., M.ja M.T. hagi D. T. vastu elatise nõudes) ja kriminaalasjas 126-XXX. Kohus teavitas D. T.le abielu lahutamise nõudest ja tema ärakuulamisest 11.05.2026 Ametlike Teadaannete kaudu. Teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 23.04.2026.a. Ärakuulamisele D. T. ei ilmunud ning e-posti aadressil saadetud videolingi kaudu ei liitunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi
17. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
18. K. T. kinnitas, et tema otsus on kindel, suhete taastamise soovi tal ei ole ning abielu säilitamise võimalust ei näe. K. T.l on uus elukaaslane, kes soovib temaga abielluda. Abielusuhted D. T.ga lõppesid
19. aastal. Igasugune kontakt kostjaga puudub hagejal alates veebruarist 2025.a Kohtu hinnangul on abielu säilitamine mõeldav olukorras, kus mõlemad pooled peavad abielusuhete taastamist / säilitamist vähemalt võimalikuks. 2 Olukorras, kus abikaasa ja laste isa viibimiskoht ei ole teada, perega ta ei kontakteeru ning nende käekäigu vastu huvi ei tunne, oleks leppimisaja andmine ebamõistlik. Kuivõrd teadaolevalt on D. T. tagaotsitav Saksamaal ning Eestis ei viibi pikemat aega, samuti asjaolu, et abikaasa ja lastega puudub igasugune kokkupuude üle aasta ning abielusuhted väidetavalt lõppesid juba
20. aastal, järeldab kohus, et kostjal puudub igasugune huvi oma abielu jätkumise suhtes. Kohtu hinnangul ei ole võimalik säilitada/taastada abielusuhteid, kui kumbki abikaasadest seda ei soovi või selle vastu huvi ei tunne. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamine põhjendatud. Kohus lahutab poolte abielu.
21. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi
22. lõike järgi võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. K. T. abielueelne perekonnanimi oli H.. Hagiavalduses avaldas hageja soovi taastada pärast abielu lahutamist perekonnanimi „H.“.
23. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus
24. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3