Obsah (6)

§ 667§ 654§ 662§ 238§ 9§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2026, Tallinn Kohtuasja number 2-19-18218 Kohtuasi X

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

1. 16.03.2026 seisukohas märkis lapse ema, et suhtlus lapse isaga on paranenud, kuid endiselt esitab lapse isa nõudmisi – tal on väga raske leppida sellega, et lapse reisi korraldus pole talle mitmeid kuid ette teada.
2. a kevadel olid lapsel probleemid tervisega – motivatsiooni ja käitumise probleemid ning psühhiaater määras antidepressandid. Lapse isa keeldus lapse ravist.
3. 16.03.2026 seisukohas märkis lapse isa, et vanemate omavaheline suhtlus ei ole olnud konfliktne ega koostööd välistav, vaid sisuline ja toimiv, mis omakorda näitab, et vanemad on võimelised lapsega seotud küsimustes kokkuleppeid saavutama ning asjakohast teavet vahetama. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus kuulub materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu

§ 667

lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistamisele osas, milles maakohus rahuldas lapse ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse eluja viibimiskoha ning hariduse ja tervise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas teha uue määruse, millega jätab lapse ema avalduse rahuldamata. Lapse isa avalduse rahuldamata jätmise osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse.

§ 654

lg 2² alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

1. Esmalt lahendab kolleegium lahendamata taotlused. Määruskaebuse esitaja esitas taotluse võtta vastu maakohtu poolt 25.02.2025 vastu võtmata jäetud lapse isa seisukoha koos sellele lisatud tõenditega. Lapse isa väitel ei teinud maakohus aasta jooksul ühtegi menetlustoimingut, ei küsinud menetlusosalistelt seisukohti ja teatas 25.02.2025 üllatuslikult, et kohtulahend kuulutatakse 26.02.
2. Ringkonnakohus nõustub lapse isaga, et maakohus pidi lapse isa 25.02.2025 seisukohaga ja sellele lisatud tõenditega lahendi tegemisel arvestama. Samas ei nähtu maakohtu 26.02.2025 määrusest, et maakohus oleks jätnud lapse isa 25.02.2025 seisukohaga arvestamata. Maakohus ei ole jätnud ka lapse isa 25.02.2025 seisukohale lisatud tõendeid vastu võtmata. Seega saab järeldada, et maakohus on nimetatud tõendid vastu võtnud. Sellest tulenevalt pole ringkonnakohtul alust määruskaebusele lisatud tõendite vastu võtmiseks, kuna see koormaks asjatult toimikut.
3. Lapse ema esitas määruskaebuse vastuses taotluse võtta vastu täiendavad tõendid. Lapse ema soovib perioodil alates 09.08.2022 kuni 01.03.2025 toimunud vanemate vahelise kirjavahetuse vastu võtmist. Lisaks lapse muusikakonkursi diplomi, Saksamaal välja antud lapse reisipassi ning lapse Tallinna Muusika- ja Balletikooli hinnetelehe vastu võtmist. Ringkonnakohus saab määruskaebuse vastusest aru, et nimetatud kirjavahetusega soovib lapse ema tõendada seda, et lapse isa käitumine ei ole paranenud ning lapse isa ei soovi endiselt teha konstruktiivset koostööd lapse kasvatamisel, vaid kasutab suhtluskorra määrust vahendina lapse ema vaimseks survestamiseks ning rakendab topelt standardeid, nõudes lapse emalt reeglite järgimist, samas kui ise neid eirab.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Samamoodi võib tõendeid esitada määruskaebuse vastuse põhjendamiseks. Siiski peavad need tõendid olema asja lahendamisel asjakohased (

§ 238lg 1).

Ringkonnakohus leiab, et lapse ema poolt määruskaebuse vastusele lisatud tõendid ei ole asjakohased. Lapse ema esitas maakohtule 8 2-19-18218 avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse emale ainuhooldusõiguse andmiseks. Seega peab kohus hindama, kas vanemate vahel on lapse elu- ja viibimiskoha, hariduse ja tervise osas sellised erimeelsused, mis tingivad selles osas ühise hooldusõiguse lõpetamise. Lapse ema poolt esile toodud asjaolud seonduvad tsiviilasjas nr 2-18-15195 tehtud lahendiga määratud suhtluskorra täitmisega ning nendest ei saa teha järeldusi vanemate vaheliste erimeelsuste kohta vanemate ühise hooldusõiguse teostamise kohta. Kuna lapse ema poolt esile toodud asjaolud ei ole asjakohased, ei ole asjakohased ka nende tõendamiseks esitatud vanemate vaheline kirjavahetus. Samuti ei saa kohus hooldusõiguse lõpetamiseks vajalikke asjaolusid tuvastada lapse muusikakonkursi diplomist, Saksamaal välja antud lapse reisipassist ning lapse Tallinna Muusika- ja Balletikooli hinnete lehest, mistõttu tuleb ka need tõendid jätta

§ 238lg 1 alusel vastu võtmata.

1. Lapse ema esitas 16.03.2026 seisukohas taotluse võtta vastu täiendavad tõendid. Lapse ema soovib perioodil alates 30.04.2025 kuni 12.05.2025 ja perioodil alates 27.04.2025 kuni 23.06.2025 toimunud vanemate vahelise kirjavahetuse vastu võtmist. Samuti Euroopa Liidu riigis viibimise kolmanda riikide kodanike tingimuste vastuvõtmist. Ringkonnakohus leiab, et perioodil alates 30.04.2025 kuni 12.05.2025 toimunud kirjavahetus ei ole käesolevas asjas asjakohane eelnevas punktis märgitud põhjustel. Samuti ei ole asjakohane Euroopa Liidu riigis viibimise kolmanda riikide kodanike tingimused, kuna sellest ei saa järeldada hooldusõiguse vaidluse lahendamise jaoks vajalikke asjaolusid. Seevastu on asjakohane perioodil alates 27.04.2025 kuni 23.06.2025 toimunud kirjavahetus, kuna sellega soovib lapse ema tõendada vanemate erimeelsusi lapse terviseküsimuste osas hooldusõiguslike otsuste vastu võtmisel.
2. Lapse isa esitas 16.03.2026 seisukoha lisadena samuti vanemate vahelise kirjavahetuse (perioodi kohta alates 14.04.2025 kuni 02.05.2025). Ringkonnakohus leiab, et lapse isa poolt 16.03.2026 seisukohale lisatud tõendid ei ole asjakohased. Niisamuti nagu lapse ema poolt esitatud tõendid, seonduvad ka lapse isa poolt esitatud 16.03.2025 tõendite vastuvõtmiseks esitatud asjaolud tsiviilasjas nr 2-18-15195 tehtud lahendiga määratud suhtluskorra täitmisega. Nendest ei saa teha järeldusi vanemate vaheliste erimeelsuste kohta vanemate ühise hooldusõiguse teostamise kohta. Seetõttu tuleb ka lapse isa 16.03.2026 esitatud tõendid jätta vastu võtmata.
3. Lapse isa esitas määruskaebuses taotluse vaadata asi läbi kohtuistungil. Ringkonnakohus jätab selle taotluse rahuldamata.

§ 667

lg 3 sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus võib seega kohtuistungi pidada kui selleks on vajadus. Käesoleval hetkel ringkonnakohus kohtuistungi pidamiseks vajadust ei näe. Määruskaebuses, selle vastuses ja täiendavates menetlusdokumentides on selle esitajate seisukohad esitatud piisava põhjalikkusega, mistõttu ringkonnakohus saab määruskaebuse lahendada kirjalikus menetluses. 36. Vanemad vaidlevad selle üle, kas asjas tuleks lõpetada nende ühine hooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha ning hariduse ja tervise osas. Vanema õiguste määramisel lapse suhtes tuleb kohtul teha kaalutlusotsustus. Seejuures tuleb kohtul arvestada lapse ja mõlema vanema õigusi ning kaaluda kõiki asjaolusid, mis hooldusõiguse määramise eesmärke mõjutavad. Kohtul tuleb kaalumisel arvestada kõiki neid asjaolusid, mis võivad lapse heaolu ja arengut mõjutada. Tsiviilasja vaatab esimesena läbi maakohus (

§ 9

lg 3, § 11 lg 1), kuulates võimalusel ära kõik puudutatud isikud, hinnates kõiki asjaolusid vahetult ning kujundades menetluses kõikide asjaolude kaalumise põhjal seisukoha. Kõrgema astme kohus saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on 9 2-19-18218 ületanud diskretsioonipiire ja on teinud otsuse, mis ei vasta lapse huvidele. Lisaks on maakohtu määrus olulises ulatuses põhjendamata.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et käesoleval juhul esinevad PKS § 137 lg 1 alusel ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise eeldused. PKS § 137 lg 2 järgi avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Riigikohus leidis, et kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 15). Maakohtu määrusest ei nähtu, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse üksnes selle pinnalt, et vanemate vaheline suhtlus ei ole sujuv ja üksmeelne, vaid on konfliktne. Vanemate vaheline suhtlus on olnud küll konfliktne, kuid sellest ei saa teha järeldust hooldusõiguse teostamise erimeelsuste kohta. Maakohus ei võtnud arvesse, et vanemate vaheline konfliktne suhtlus põhines üksnes tsiviilasjas nr 2-18-15195 tehtud lahendiga määratud suhtluskorra täitmisel. Lisaks on maakohtu määruses täielikult põhjendamata maakohtu otsustus lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse hariduse ja tervise osas. Riigikohus rõhutas, et vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (vt RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 30). Kui lapsel on mõlema vanemaga lähedane ja usalduslik suhe ja mõlemad vanemad suudavad ja tahavad lapse eest hoolitseda, ei ole põhjendatud piirata vanemate õigusi suuremas ulatuses, kui see on tegelikult hädavajalik (RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 19). Maakohus ei ole eeltoodud Riigikohtu seisukohtadega arvestanud. Ringkonnakohtu hinnangul tingivad esile toodud asjaolud ja esitatud tõendid lapse ema avalduse rahuldamata jätmise, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on lapse ema poolt maakohtus ja määruskaebuse vastuses esile toodud asjaolud vanemate vaheliste erimeelsuste kohta üksnes sellised, mis puudutavad vanemate suhtlemist lapsega. Sellist seisukohta toetab ka maakohtus lapse ema poolt esitatud vanemate vahelised sõnumi- ja kirjavahetused ning telefonivestluste transkriptsioonid. Nendest ei nähtu, et vanematel oleks erimeelsusi lapse elu- ja viibimiskoha küsimustes hooldusõiguse teostamise osas (I kd tl 19–36, 88–92, 122–142, 146–170; III kd tl 60; IV kd tl 3–27). See, et lapse isa oli
3. a avaldanud soovi, et laps elab koos temaga Londonis (I kd tl 36–41), ei ole käesoleval ajal enam asjakohane, kuna lapse ema ei ole esile toonud ega tõendanud, et hilisemalt oleks vanemate vahel lapse elukoha üle olnud erimeelsusi. Lapse isa on hilisemalt korduvalt kinnitanud, et tal puuduvad vastuväited lapse elukoha suhtes ning selle kohta, et laps elab ema juures Eestis. Arusaamatu on lapse esindaja väide, et lapse isa määruskaebuse alternatiivne nõue lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ja anda see üle lapse isale, tõendab selgelt ja üheselt, et kaebaja ei ole leppinud sellega, et laps elab Eestis. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et lapse isa märkis määruskaebuses, et kui peaks selguma vajadus lapse viibimis- ja elukoha küsimuses ühine hooldusõigus lõpetada, on lapse isa valmis Eestisse kolima, et laps ei peaks oma harjumuspärast keskkonda vahetama. Seega ei saa ka määruskaebusest järeldada, et vanematel oleksid pärast
4. a olnud erimeelsused lapse elukoha osas. Ka eestkosteasutus leiab, et maakohtu määrus piirab liialt lapse isa hooldusõigust, sh küsimustes, mille osas vanemate vahel vaidlus puudub. Käesoleval ajal puudub Tallinna linna hinnangul sisuliselt vaidlus lapse viibimiskoha, sh elukoha määramise üle. 10 2-19-18218
5. Ringkonnakohtu hinnangul ei toeta ükski lapse ema esile toodud asjaolu ka seda, et vanematel oleks vaidlus lapse viibimiskoha üle. Lapse ema väitel on lapse jaoks muutunud keerukaks rahvusvahelistel konkurssidel osalemine kuivõrd lapse isa ei anna selleks oma nõusolekut. Näiteks oli lapse ema väitel 28.10.2024 lapse isa ainult siis nõus kaaluma oma nõusoleku andmist lapse muusikakonkursil osalemiseks, kui lapse ema talle kõik reisidetailid mitmeid kuid ette teada annab. Sellest, et lapse isa soovib enne lapse reisi informatsiooni reisi kohta, ei saa järeldada seda, et lapse isa oleks vastu lapse reisimisele ja muusikakonkurssidel osalemisele. Lapse ema märgib ka ise, et ta soovib lapse elu- ja viibimiskoha osas hooldusõiguse lapse emale üle andmist, kuna lapse ema soovib kindlust, et laps saab igakordselt reisile minna. Lapse ema pole esile toonud, et seni oleks ükski lapse reis jäänud lapse isa nõusoleku puudumise tõttu toimumata. Lisaks tõi lapse ema esile, et lapse isa saatis 11.07.2024 lapse emale kirja, milles nõudis, et isal peab olema igal ajahetkel ülevaade, kus tütar Eestis viibib. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ka sellisest lapse isa nõudmisest teha järeldust lapse liikumise takistamise kohta ning sellest omakorda vanemate vahelise erimeelsuse kohta. Lapse isa selgitas, et lapse isa küsimus oli ajendatud sellest, et laps pidi mingil ajal väljapool Eestit olema, mistõttu tekkis vajadus teada saada lapse asukoht.
6. Ringkonnakohus nõustub lapse isaga, et vanemate vahelisest kirjavahetusest nähtub lapse isa soov olla lapse tegemistega kursis ja võtta vastu ühiselt otsuseid lapse kasvatamise osas. Vanemate kirjavahetusest nähtub, et mitte alati ei olda lapsega suhtlemise korraldamisel üksmeelel ja teinekord esineb ka konfliktseid olukordi, sealhulgas lapse isa poolt lubamatute väljendite kasutamist lapse ema suhtes. Samas ei saa üksnes vanemate vahelisest konfliktist ja suhtlemisraskustest järeldada, et lapse elu- ja viibimiskoha osas oleksid vanematel sellised erimeelsused, mis tingiksid hooldusõiguse osalise lõpetamise. Sellest, et vanematel on erimeelsused suhtluskorra täitmise osas, ei saa järeldada, et need erimeelsused oleksid ka hooldusõiguse teostamise osas. Samas nähtub lapse isa poolt esitatud kirjavahetusest, et vanemad on võimelised omavahel ka normaalselt suhtlema ja lapsega seonduvat arutama (nt IV kd tl 93–100).
7. Ringkonnakohus ei nõustu lapse emaga, et lapse elukoha- ja viibimisõiguse osas hooldusõiguse andmise lapse emale tingib asjaolu, et lapse emal on vajalik taotleda Saksamaal lapsele asenduspassi ning ei ole garantiid, et lapse isa annaks nõusoleku Saksamaale minekuks ja seal ajutiseks elamiseks. Lapse ema kirjeldatud viimane selline intsident, kus lapse isa keeldus reisimiseks nõusoleku andmiseks, leidis aset 09.05.2019 (I kd tl 35). Lapse ema esile toodust ei saa järeldada, et lapse isa oleks pärast seda keeldunud lapse emale nõusoleku andmisest välisriiki reisimiseks või seal naasmiseks. Millel põhineb lapse ema hirm, et lapse isa sellist nõusolekut ei anna, ei ole lapse ema veenvalt põhjendanud.
8. Lapse hariduse osas on lapse ema esile toonud, et erimeelsused olid vanemate vahel lapse lasteaia valiku ja koolivaliku üle. Koolivaliku osas olid lapse ema esile toodu kohaselt erimeelsused
9. a, mil lapse isa tahtis, et laps õpiks inglise keelses koolis. Pärast seda pole vanemate erimeelsusi lapse hariduse osas esile toodud. Riigikohus selgitas, et hooldusõiguse piiramisel tuleb arvestada seda, et hooldusõiguse võib ära võtta üksnes juhul, kui selle eeldused on täidetud ka võimalikult kohtulahendi tegemisele lähedase aja seisuga. Seega olukorras, kus kohtumenetlus on kestnud pikemat aega, tuleb hinnata, kas menetluse ajal on asjaolud võrreldes avalduse esitamise ajaga muutunud (RKTKm 10.12.2025, 2-24-8787, p 17). Ringkonnakohtu hinnangul on hooldusõiguse teostamise asjaolud lapse hariduse osas võrreldes
10. aastaga muutunud. Maakohus ei ole seda arvesse võtnud. Seega ei saa olukorras, kus vanematel olid viimased erimeelsused lapse hariduse osas
11. aastal, võtta lapse isalt ära hooldusõigus lapse hariduse osas ära
12. aastal. 11 2-19-18218
13. Lapse huvihariduse osas on lapse ema esile toonud, et lapse isaga on olnud erimeelsusi lapse jalgpallitrenni osas. Lapse isa seisukohtadest nähtub, et lapse isa ei ole vaidlustanud lapse osalemist huvitegevuses ega esitanud vastuväiteid treeningutes osalemisele, vaid lapse ema viidatud erimeelsused puudutavad suhtluskorra täitmist.
14. Tervise küsimuses puuduvad kolleegiumi hinnangul samuti vanematel erimeelsused määral, mis tingiksid selles osas hooldusõiguse lõpetamise. Lapse ema ei ole esile toonud, et lapse isa oleks takistanud lapse terviseküsimuste ühist lahendamist. Lapse ema väide, et lapse isa laseb lapsel arvutimänge mängida ja ei arvesta, et lapsel hakkavad silmad valutama, ei viita sellele, et vanematel oleksid lapse terviseküsimuste osas erimeelsused. 16.03.2026 seisukohas tõi lapse ema esile, et vanematel olid
15. a kevadel erimeelsused lapse tervise osas. Nimelt oli laps emotsionaalselt ebastabiilne, tal oli tugev motivatsiooni langus ja esinesid käitumisprobleemid, mille tõttu määras psühhiaater lapsele lühikese antidepressantide kuuri, millest lapse ema informeeris lapse isa. Lapse isa oli alguses sellega nõus, kuid hiljem lapse ema väitel keeldus ravist. Ringkonnakohtu hinnangul lapse ema poolt 16.03.2026 seisukohale lisatud tõendid lapse ema väidet ei toeta. Perioodil alates 27.04.2025 kuni 23.06.2025 toimunud kirjavahetusest nähtub, et lapse isa ei ole mitte olnud vastu arsti soovitusele, vaid soovis saada selgust lapse kliinilise diagnoosi ja ravi kohta (VI kd tl 68–78). Informatsiooni saamise õigus lapse tervise kohta on vanema hooldusõiguse teostamise üks vajalik osa, mille kasutamist ei saa vanemale ette heita. Seetõttu ei saa sellest ka järeldada, et lapse isa takistaks sellise õiguse kasutamisel kuidagi vanemate ühise hooldusõiguse teostamist. Vanemate ühine hooldusõigus ei tähenda, et ainult ühel vanemal (kelle juures laps elab) oleks ainuisikuliselt õigus lapse tervise osas otsuseid vastu võtta, teisele vanemale selle otsuse vajalikkust selgitamata.
16. Ringkonnakohus leiab, et siinses asjas esile toodud asjaolude ja tõendite pinnalt ei saa teha järeldust, et vanematel oleks jäänud lapse heaolu tagamiseks ükski otsus tegemata ja seda just lapse isa tõttu. Lapse huvid on olnud tagatud kõikides vaidluse all olevates valdkondades ja seetõttu pole selles osas ühise hooldusõiguse lõpetamise eeldused täidetud.
17. Maakohus jättis vaidlustatud määruse resolutsioonis märkimata menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus kõrvaldab selle menetlusliku rikkumise ja märgib ka menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus jätab

§ 172

lg 1 ja lg 3 teise lause alusel lapsele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad neid kandnud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 12