Obsah (6)

§ 146§ 143§ 147§ 160§ 144§ 142

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tartu Maakohus Roman Levin 22.05.2026, Tartu 2-25-4229 IPF Digital AS hagi J.N-i vastu võlgnev

§ 146lg 1 alusel.

Krediidiandja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles alates 09.07.2019 ning seega aegus tema nõue 09.07.

1. Kriminaalmenetlust alustati seoses sellega, et J.N-i nimel võeti erinevatelt krediidiasutustest laene. 14.10.2024 kriminaalmenetlus lõpetati. Seadusest ei tulene, et aegumine katkeb ja peatub kriminaalmenetluse alustamise puhul. Hageja nõude aegumine ei ole peatunud ega katkenud ning kostja palub kohaldada aegumist. Lisaks leiab kostja, et hageja nõue on põhjendamatu ka sisuliselt. Hageja nõue põhineb väite, et J.N sõlmis 02.10.2018 IPF Digital AS-ga krediidikonto lepingu nr 3976922 krediidilimiidiga 1000,00 eurot. Kostja ei ole hagiavalduses viidatud laenulepingut sõlminud. Kriminaalasjas nr 19261000670 läbi viidud menetlustoimingutega on tuvastatud, et J.N-i nimel on võetud mitmeid laene erinevatelt laenupakkujatelt. Samas ei ole J.N andnud oma isikut tõendavaid dokumente kolmandale isikule ning viimane kasutas kostja andmeid tema teadmata. J.N IPF Digital AS-ga lepingut sõlminud ning tal puudub hagejaga lepinguline suhe. 2 Kostja taotleb vaheotsuse tegemist aegumise kohaldamise taotluse suhtes. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED A
2. Hageja isik Hagi esitas 18.03.2025 B2 Impact OÜ, kes on andnud 07.11.2024 volikirja kohtus esindamiseks Pille Martinile kuni 31.12.2025 (dtl 24). 14.04.2025 esitas sama hagi IPF Digital AS taotlusega asendada hageja B2 Impact OÜ IPF Digital AS-ga (dtl 48). Lisatud on IPF Digital AS 06.01.2025 volikiri, millega volitatakse B2 Impact OÜ-d esindama IPF Digital AS võlanõuete sissenõudmisel kohtus 02.01.2025-31.12.2025 (dtl 46). Kohus on võtnud hagi menetlusse 22.10.2025 määrusega ning märkinud hagejaks B2 Impact OÜ (dtl 63-64). Kohus rahuldab hageja taotluse ning loeb hagejaks IPF Digital AS (registrikood 11034137). Kostja on esitanud 03.11.2025 hagivastuse IPF Digital AS hagile (dtl 76), seega kostjale on olnud arusaadav, milline hageja on nõude esitanud. B
3. Aegumise kohaldamine Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (

§ 143). Kostja on esitanud taotluse aegumise vaheotsuse tegemiseks. 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus leiab, et asjas on otstarbekas ja põhjendatud lahendada aegumise küsimus, kuivõrd see teenib tsiviilasja õige, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega lahendamise eesmärki (TsMS § 2). Kohus käsitleb alljärgnevalt üksnes nõude aegumist. Kohus hindab vaidluse asjaolusid ja poolte väiteid üksnes nõude aegumisega seotud piirides.

1. Kohus tuvastas, et IPF Digital Estonia OÜ (krediidiandja, alates 04.08.2020 ärinimega IPF Digital AS) ja J.N (klient) sõlmisid 02.10.2018 krediidikonto lepingu, mille kohaselt sai klient kasutada krediidikontot limiidiga 1000 eurot (dtl 3). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja avaldab, et kostja tegi perioodil 14.11.2018-17.03.2019 tagasimakseid kogusummas 250 eurot ning hageja ütles lepingu üles alates 09.07.2019 (dtl 17).
2. Krediidikonto üldtingimuste kohaselt lepingu ülesütlemisel krediidiandja poolt kohustub klient tasuma kõik tasumisele kuuluvad summad krediidiandja teates toodud tähtajaks (dtl 5, p 11.4). 18.06.2018 ülesütlemise teatest nähtuvalt on krediidiandja andnud täiendava 3 tasumise tähtaja 08.07.
3. Kohtu hinnangul pole alust arvata, et ülesütlemine oleks vastuolus VÕS § 416 lg 1 sätestatuga.
4. Lugedes hageja väited krediidikonto lepingu ülesütlemise kohta õigeks, muutus hageja nõue sissenõutavaks 09.07.2019 (

§ 147lg 1 ja 2).

Nõude aegumistähtaeg algas 09.07.2019 (

§ 147

lg 1) ning nõue aegus 09.07.2022 (

§ 146lg 1).

1. Hageja leiab, et nõude aegumine peatus kriminaalasja nr 19261000670 menetluse ajaks.
2. Asjas esitatud Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kirjadest nähtuvalt on PPA alustanud kriminaalasja selle kohta, et kasutades ebaseaduslikult mh kostja ID-kaarte ja pankade identifitseerimisvahendeid on tema nimel võetud laene erinevatest laenufirmadest sh IPF Digital Estonia OÜ-st (dtl 2). 03.01.2025 teatas PPA, et kriminaalasja kohtueelne menetlus on lõpetatud (dtl 19). Kriminaalmenetluse alustamise ja lõpetamise täpset aega kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, samas saab PPA kirjadest järeldada, et kriminaalasi oli menetluses 01.08.2019 ning oli lõpetatud hiljemalt 03.01.2025 (kostja teatel 14.10.2024). Asja lõpetamise täpne aeg siiski esitatud asjaoludel lahendi tegemise seisukohast tähtsust ei oma.
3. Aegumise katkemine ja peatumine on sätestatud

5. jaos. Katkemise aluseid asjas esitatust ei nähtu. Peatumise alusena võiks teoreetiliselt tulla kõne alla

§ 160

lg 1 mille kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ning sama paragrahvi lg 2 p 4, mille kohaselt hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. 12. Peatumise õiguslikust regulatsioonist ei nähtu, et kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine iseenesest peataks nõude aegumise. Aegumise peataks kriminaalmenetluses kohtueelsele menetlejale esitatud tsiviilhagi

§ 160lg 2 p 4 alusel.

Kohtupraktika kohaselt kuriteoteate esitamine ei võrdsustu tsiviilhagi esitamisega ning aegumise peatab üksnes konkreetse tsiviilnõude esitamine, mitte avaldus karistusõigusliku vastutuse väljaselgitamiseks.

1. Hageja ei ole siiski avaldanud ega tõendanud, et ta oleks esitanud tema nimetatud kriminaalmenetluses tsiviilhagi ning seda kostja vastu. Kuigi aegumise võib peatada ka tsiviilhagi, milles pole nõude adressaati nimetatud, peaks adressaat siiski olema üheselt määratletav tsiviilhagi ja süüdistusakti koostoimes. Kohus märgib, et PPA kirjadest nähtuvalt kriminaalmenetluses ei ole kostja olnud kahtlustatav, vaid kannatanu rollis. Seadus ei näe ette võimalust, et kriminaalasjas esitatakse kannatanu vastu tsiviilhagi, kuivõrd tegemist on kannatanule endale kuuluva õigusega (kriminaalmenetluse seadustiku § 381 lg 1).
2. Kohus ei ole tuvastanud hageja nõude katkemise ega peatumise aluseid. Nõue on aegunud. Tulenevalt

§ 144aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue.

Seega on aegunud ka viivisenõue. 15. Tulenevalt

§ 142lg-st 1 on nõude maksmapanek aegumise tagajärjel välistatud.

Kohus selgitab, et kui kohus jätab hageja nõude aegumise tõttu rahuldamata, ei pea ta tuvastama rohkem asjaolusid, kui on vajalik aegumise kohaldamise hindamiseks (3-2-140-13, p 23). Kuna kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, teeb kohus TsMS § 449 lg 3 alusel asjas lõppotsuse ning asja edasi ei menetle. C Menetluskulud 4 16. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg 1 menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab käesolevas tsiviilasjas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 5