Obsah (11)

§ 663§ 657§ 654§ 238§ 651§ 445§ 6186§ 696§ 173§ 172§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets Määruse tegemise aeg ja koht 31.03.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-23-6405 Kohtuasi C.N-i

) § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. menetluskulud Määruskaebus

1. Avaldaja esitas määruskaebuse (täiendatud 26.01.2026), milles palub tühistada vaidlustatud määrus osas, milles kohus jättis rahuldamata avaldaja nõude kohustada Napsiku tee 10 kinnisasja omanikku võimaldama Napsiku tee 12 kinnisasja omanikul ja tema loaga isikutel kasutada Napsiku tee 10 kinnisasja 56,05 m pikkuse ja 3 meetri laiuse Napsiku tee 9 2-23-6405 kaudu ööpäevaringselt piiramatu arv kordi sõiduteena, kõnni- ja/või jalgrattateena, avaldaja nõude kohustada Napsiku tee 10 kinnisasja omanikku taastama mullaga kaetud ja muru külvamisega likvideeritud Napsiku tee mõistliku aja jooksul samasse seisundisse nagu see oli enne tee mullaga katmist ja muru istutamist ning kui maaomanik seda ise ei tee, lubada Napsiku tee taastada Napsiku tee 12 kinnisasja omanikul tulenevalt pinnasetee nõuetest, samuti osas milles maakohus rahuldas nõude Napsiku tee 10 kinnisasja kaudu, juurdepääsu pikkus 39,67 meetrit, laius 3 meetrit, ning tähistas selle ligikaudse asukoha määruse lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud punase joonega. Tühistatud osas palub avaldaja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada, alternatiivselt määrata juurdepääs kinnisasjale Napsiku tee 10 pikkusega 39,67 meetrit ning juurdepääsu alguses määrata 90-kraadise pöörde teostamiseks manööverdamisala laiusega vähemalt 6 meetrit ja pikkusega vähemalt 10 meetrit. Alates manööverdamisalast määrata juurdepääsuala laiusega vähemalt 4 meetrit Napsiku tee 10 kinnistul asuvate elupuude ja vasakpoolse aia vahelt kuni Napsiku tee 12 kinnistuni. Alternatiivselt palub avaldaja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku I kanda. 10.
2. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud nii materiaal- kui menetlusõiguse norme, on jätnud avaldaja esitatud seisukohad ja tõendid arvestamata ning ei ole arvestamata jätmist põhjendanud. 10.
3. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p 2.4.1 ei ole täidetav. Kuigi määruse kohaselt on avaldajal õigus kasutada Napsiku tee 10 kinnisasja juurdepääsuks igat liiki transpordivahenditega, ei ole see tegelikkuses võimalik. Järsu 90-kraadise pöörderaadiuse tõttu ei ole suurema autoga juurdepääsu kasutamine võimalik. Suuremad sõidukid ning sealjuures kiirabi ja Päästeameti autod sealt Napsiku tee 12 kinnisasjani ei pääse. Ühtlasi on seetõttu välistatud Napsiku tee 12 kinnisasja varustamine küttepuude ja ehitusmaterjalidega, mis vajavad suuremamõõtmelist transpordivahendit. 10.
4. Kuigi maakohus on põhjendanud, et valdavas osas on liiklemist võimaldav tee juba praegu olemas, on maakohus määranud Napsiku tee 10 kinnisasjal juurdepääsu kohast, kus ei ole teed olemas, vaid see tuleks rajada. Asjaolu, et Napsiku tee 10 omanik sulges läbi oma kinnistu läbiva Napsiku tee osa ja käesoleva kohtuvaidluse ajal lasi teede registrist oma kinnisasjal asuva Napsiku tee kustutada, ei tähenda, et Napsiku teed ei ole. 10.
5. Maakohus on lähtunud Napsiku tee 10 kinnisasja omaniku huvidest oma põhjendustes, kuid Napsiku tee 12 ja teiste puudutatud isikute s.o Napsiku tee kinnisasjade omanike seisukohad on jäetud arvestamata. Maakohus ei ole arvestanud, et uue juurdepääsuga Napsiku tee 10 kinnisasjalt on juurdepääs määratud vahetult Napsiku tee 8 kinnisasja maja kõrvalt, kust varem ei ole juurdepääsu kasutatud. Resolutsiooni p-s 2.1 määratud juurdepääsu ei ole kunagi kasutatud teena, st tegemist ei olnud väljakujunenud tavaga. Antud juurdepääsu puhul on avaldaja sunnitud oma kinnistult hävitama sinna rajatud haljastuse s.o puud ja põõsad, mille hinnanguline maksumus on 2650 eurot. Lisaks tuleks hävitada roheala kogupindalaga ligikaudu 136 m² (laius ca 8 m ja pikkus ca 17 m) ning rajada sellele sõidukite parkimisala (aluspõhi, katend, drenaaž). Sellise parkimisala rajamise hinnanguline maksumus on 6500– 7500 eurot. 10.
6. Maakohus on põhjendamatult pidanud Napsiku tee 10 kinnisasja omaniku õigusi kaalukamateks avaldaja õigustest. Arusaamatu on, mille põhjal maakohus leidis, et Napsiku tee 10 kinnistul paikneva uue tee/raja võimalikuks täitmiseks või tugevdamiseks kasutamiseks ei pea avaldaja tegema olulisi kulutusi. Avaldaja toob esile, et tegemist on Napsiku tee 10 endise hoovialaga, kus kasvasid puud, mis juuriti välja ja seda ala tuleks sõidukitega 10 2-23-6405 kasutamiseks tugevdada ning täita. Kui Napsiku tee taastamine ei vajaks olulisi kulusid, kuna seda on ca 50 aastat teena kasutatud, siis uue juurdepääsu kohandamine vajab siiski olulisi kulutusi teeks kohandamisel. 10.
7. Kanalisatsioonitrassi ehitamisel Napsiku tee alla andsid kõik Napsiku tee kinnisasjade omanikud selleks oma kooskõlastuse ja muuhulgas ka Napsiku tee 10 omanik. Kanalisatsioonitrass rajati paralleelselt ojaga, mis poolitab kõiki Napsiku tee kinnistud ja sealjuures ajalooliselt välja kujunenud Napsiku tee alla. Ehitatud kanalisatsioonitrass läbib oja kõrvalt ka Napsiku tee 12 kinnistut ja Napsiku tee 12 kinnistul on kaks kanalisatsioonikaevu ehk ka avaldajal on koormis seoses kanalisatsioonitrassiga. Kui avaldaja oleks teadnud, et Napsiku tee 10 omanik sulgeb Napsiku tee, mille all on kanalisatsioonitrass, siis ei oleks avaldaja oma nõusolekut kanalisatsioonitrassi rajamiseks sellisel kujul andnud ja oleks saanud arvestada ka Napsiku tee 12 huve. Seega on avaldajal juba seoses kanalisatsioonitrassiga koormis kinnisasja keskel, mida ta seoses uue juurdepääsuga Napsiku tee 10 kinnisasjal, täita ei saa, kuna 90 kraadine pöörderaadius Napsiku teelt läbi Napsiku tee 10 kinnisasja ei võimalda igat liiki sõidukitega juurdepääsu kasutada. Lisaks peaks avaldaja hävitama ka teisel pool kinnisasja uue juurdepääsu juures olevad puud ja põõsad, et saaks oma kinnisasjale sõita. 10.
8. Maakohus on määruse tegemisel ja Napsiku tee 10 kinnistu kaudu uue juurdepääsu määramisel lähtunud vaid vaatluse protokollist ja jätnud kõik esitatud tõendid arvestamata ning tõendite arvestamata jätmist ei ole põhjendatud. Peale vaatlust on olukord Napsiku tee 10 kinnisasjal muutunud, kuivõrd sinna on rajatud võrkaed, mis kitsendab teed. Napsiku tee 10 omanik kasutab kinnistut ainult suvekuudel, aga Napsiku tee 12 omanik elab oma kinnistul aastaringselt ning seetõttu on talle juurdepääsu kasutamine oluline ka talvel lumekoristuse perioodil. Avaldaja huvi ei ole omada kinnistule mugavat juurdepääsu nagu määruses on märgitud, vaid avaldaja soov on tagada kinnistule juurdepääs, mis oleks ka täidetav. 10.
9. Menetluskulud tuleks jätta puudutatud isiku I kanda. Äärmiselt ebaõiglane on jätta menetluskulud avaldaja kanda olukorras, kus kohtuvaidluse põhjustas Harku Vallavalitsuse tegevusetus ja Napsiku tee 10 kinnistu omaniku tegevus seoses avalikuks kasutamiseks määratud Napsiku tee osalise sulgemisega. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
10. Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) vaidleb määruskaebusele vastu.
11. Puudutatud isik I vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

1. Ringkonnakohus tegi avaldajale ja puudutatud isikule I 16.12.2025 määruses ettepaneku esitada seisukohad ja tõendid seoses maakohtu määratud juurdepääsuteel manööverdamisega, samuti avaldaja kinnisasjalt haljastuse eemaldamise või ümber planeerimisega seotud kulutustega.
2. Avaldaja ja puudutatud isik I esitasid täiendavad seisukohad ja tõendid 26.01.2026 ning 30.01.
3. 11 2-23-6405 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 (koosmõjus §-ga 659) alusel vaidlustatud osas tühistada ja teha uus määrus, millega muuta juurdepääsu asukohta ja pikkust Napsiku tee 10 kinnisasjal, samuti Napsiku tee 10 kinnisasja omanikule makstavat juurdepääsutasu ning menetluskulude jaotust. Lisaks tuleb rahuldada avaldaja avaldus osas, milles paluti kohustada puudutatud isikut I taastama Napsiku tee endisesse seisundisse või lubada seda teha avaldajal. Määruskaebus rahuldatakse. Juhindudes

§ 654

lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 17. Esmalt lahendab ringkonnakohus seni lahendamata taotlused. Avaldaja esitas uued tõendid koos määruskaebusega ja 03.10.2025 ning 26.01.2026 seisukohtadega. Puudutatud isik I esitas uued tõendid 01.11.2024, 26.01.2026 (vana olukorra fotod) ja 30.01.2026 (vana olukorra fotod, videod uuest juurdepääsuteest). Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isik I esitas 26.01.2026 ja 30.01.2026 korduvalt kaks fotot endisest olukorrast (dtl 726–727 ja 732– 733). Kuivõrd puudub vajadus samade fotode topelt toimikusse võtmiseks, keeldub ringkonnakohus vastu võtmast 30.01.2026 seisukohaga esitatud fotosid. Ülejäänud tõendid seonduvad Napsiku tee 10 kinnisasjal juurdepääsu määramisega, mistõttu on need asjakohased

§ 238lg 1 tähenduses ja tuleb § 662 lg 3 järgi võtta asja materjalide juurde.

18. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus määras juurdepääsutee asukoha Napsiku tee 10 kinnisasjal ja jättis rahuldamata avaldaja nõude kohustada puudutatud isikut I taastama Napsiku tee endisesse seisundisse või lubada seda teha avaldajal, lisaks vaidlustab avaldaja menetluskulude jaotust. Juhul kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks maakohtu määratud juurdepääsu asukohta puudutatud isiku I kinnisasjal muuta, palub avaldaja muuta Napsiku tee 10 kinnisasjal määratud juurdepääsutee laiust ja näha ette manööverdamisala. Ülejäänud osas, sh Napsiku tee 2, 4, 6 ja 8 kinnisasjadelt juurdepääsu määramise ning sellega seotud tasu osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Samuti ei ole vaidlustatud maakohtu määrust selles osas, et juurdepääs määrati üle Napsiku tee 10 kinnisasja – vaidlustatud on ainult juurdepääsutee asukoht ja tingimused Napsiku tee 10 kinnisasja piires. Järelikult kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes vaidlustatud osas, s.o kas maakohus on diskretsioonipiire rikkumata määranud Napsiku tee 10 kinnisasjal juurdepääsutee asukoha ja muud vaidlustatud tingimused (eelkõige juurdepääsu pikkus, laius, pöörderaadius) õiguspäraselt.

1. Vaidlustatud määrusega lahendas maakohus avaldaja avalduse tema kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks. AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Rütm 04.03.2020, 2-17-12857, p 15).
2. Määruskaebemenetluses vaidlevad avaldaja ja puudutatud isik I endiselt selle üle, kas juurdepääs peaks Napsiku tee 10 kinnisasjal olema määratud mööda ajaloolist Napsiku teed 12 2-23-6405 või on puudutatud isikule I piisav juurdepääs tagatud ka nn uut teed pidi Napsiku tee 10 kinnisasjal, mis piirneb Napsiku tee 8 kinnisasjaga (milliselt määras juurdepääsu maakohus).
3. Maakohus märkis vaidlustatud määruses, et olemasoleva tava järgi on juurdepääsutee Napsiku tee 12 kinnisasjani kulgenud Napsiku tee 10 kinnisasja keskpaigast. Menetlusosaliste vahel puudub ka vaidlus, et ajalooliselt kulges tee avaldaja kinnisasjani vastavalt avalduse lisas 12 halli joonega märgitule (dtl 34). Avaldaja väitel oli selliselt juurdepääs tema kinnisasjale tagatud ca 50 aastat. Varasemalt eksisteerinud Napsiku tee 10 kinnisasja talumiskohustust kinnitab ka Harku Vallavalitsuse esitatud maaüksuse plaan, kus katastriüksusele on märgitud Napsiku tee asukohta kitsendus „A-1 avalik kastutus“ (dtl 22). Harku Vallavalitsuse 01.11.2017 seisukoha kohaselt peavad kõik endised ning ka uued aiandusühistu Mets territooriumil paiknevate kinnistute omanikud arvestama asjaoluga, et katastriüksusi läbib avalikus kasutuses olev tee ning tuleb tagada juurdepääs ka Napsiku tee 12 kinnistule (dtl 18). Kuigi käesoleval hetkel ei ole Napsiku tee puhul tegemist avalikult kasutava teega, kinnitab eelnev tavana kasutatava tee olemasolu ning ühtlasi seda, et Napsiku tee kinnisasjade omanikud pidid mõistlikult arvestama, et neil tuleb tagada juurdepääs ka naaberkinnisasjadele, kuhu seni tee viinud on. Eeltoodust tulenevalt on nii avaldaja kui ka puudutatud isik I enda kinnistute planeerimisel, sh hoonete paiknemise ja haljastuse istutamise üle otsustamisel lähtunud seni faktiliselt olemas olnud juurdepääsuteest. Maakatastri plaanilt nähtuvalt paiknevad kõik Napsiku tee 10 hooned endise Napsiku tee ääres (dtl 16) ning Napsiku tee 12 hooned asuvad endise Napsiku tee lõpus (dtl 13).
4. Enne kohtumenetluse algust kaevas puudutatud isik I olemasoleva Napsiku tee enda kinnisasjal üles (dtl 27–28) ja istutas avaldaja kinnisasja ette elupuud (dtl 28). Menetluse ajal pani puudutatud isik I vana tee kohale kiige (dtl 270) ning takistas ligipääsu endisele juurdepääsuteele võrkaia ja lukustatud väravaga (dtl 351–352). Puudutatud isik I suunas avaldaja teisest kohast Napsiku tee 12 kinnisasjale pääsema. Maakohus määras juurdepääsu sellest kohast, kuhu puudutatud isik I avaldaja suunas (vaidlustatud määruse lisa (dtl 555)).
5. Avaldaja ei pea maakohtu määratud juurdepääsu Napsiku tee 10 kinnisasjal piisavaks, et pääseda enda kinnisasjale maakohtu määratud tingimustel. Avaldaja toob määruskaebuses esile, et kohtumenetluse ajal nn uue juurepääsutee küljele puudutatud isiku I rajatud aia tõttu on välistatud avaldaja võimalus kasutada juurdepääsuteed igat liiki sõidukitega, nagu määras maakohus oma määruse resolutsioonis. Avaldaja on esitanud nii maakohtu menetluses kui ka ringkonnakohtule tõendid, näitamaks, et sõiduautost suurema sõidukiga ei ole võimalik Napsiku tee 8 ja Napsiku tee 10 kinnisasjade vahele jäävast 90-kraadisest kurvist maakohtu määratud juurdepääsuteele pääseda (dt 351–355, 619–622, 634–640). Samuti peab avaldaja ebapiisavaks seda, et juurdepääs määrati 39,67 meetri pikkuselt tema krundi piirini. Maakohtu määratud juurdepääsu tõttu peaks avaldaja oma kinnisasjale sisenema kinnisasja loodenurgast (uus sissepääs). Kusjuures selleks, et jõuda avaldaja kinnisasja põhjapiiri keskel asuva sissepääsuni (kus paiknevad avaldaja hooned ja kommunikatsioonid), mida avaldaja on ajalooliselt Napsiku teed mööda sõites kasutanud (senine sissepääs), on avaldaja väitel ta sunnitud oma kinnistult hävitama sinna rajatud haljastuse, s.o puud ja põõsad, mille tõttu peaks avaldaja tegema täiendavaid kulutusi. Avaldaja sõnul vajab ta juurdepääsu senisesse sissepääsu muuhulgas seetõttu, et seal paikneb Napsiku tee 12 naaberkinnisasja Lehiku tee 5 kanalisatsioonikaev. Seetõttu soovib avaldaja, et juurdepääs oleks määratud vastavalt avalduses märgitule, s.o ajalooliselt Napsiku teelt.
6. AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve, ning vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb 13 2-23-6405 lahendada poolte huvide kaalumise teel (vt RKTKm 01.06.2022, 2-19-20416, p 13 ja selles viidatud lahendid). Huvide kaalumisel tuleb arvestada ka väljakujunenud tavaga (RKTKo 12.04.2004, 3-2-1-45-04, p 16). Kaalumine on aga kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt RKTKm 18.12.2025, 2-21-18029, p 19 ja seal viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul diskretsiooni piire ületanud. 24.
7. Kolleegium leiab, et maakohus on Napsiku tee 10 kinnisasjal juurdepääsu asukoha määramisel jätnud tähelepanuta ja analüüsimata avaldaja väited ning tõendid selle kohta, et avaldaja vajab juurdepääsu senise sissepääsuni, kuna seal paikneb lisaks tema enda hoonetele ja kommunikatsioonidele ka naaberkinnisasja kanalisatsioonikaev, millele juurdepääsu peab avaldaja tagama. Lisaks on jäänud käsitlemata avaldaja väited ja tõendid selle kohta, et nn uue juurdepääsu määramisel ei ole pöörderaadius igat liiki sõidukiga ligipääsemiseks praegusel kujul piisav ning avaldaja peab tegema kulutusi, et jõuda senise sissepääsuni. 24.
8. Maakohus määras juurdepääsu Napsiku tee 12 kinnisasjale üle Napsiku tee 10 kinnisasja puudutatud isiku I soovitud kohast, mis ei ole ajalooline juurdepääsutee. Kuigi kohtul on kaalutlusõigus, kas määrata juurdepääs tavana väljakujunenud asukohast või määrata see isikute huve arvestades mõnest muust kohast, ei ole kolleegiumi arvates praegusel juhul mõistlik ega põhjendatud maakohtu määratud juurdepääsu asukoht Napsiku tee 10 kinnisasjal. Maakohtu määratud juurdepääs kulgeb mööda Napsiku tee 10 ja Napsiku tee 8 kinnisasjade piiri kuni Napsiku tee 12 kinnisasja loodenurgani. Avaldaja on ringkonnakohtu päringule vastuseks selgitanud, et enda kinnisasja senise sissepääsuni juurdepääsemiseks, kus asuvad tema hooned ja kommunikatsioonid, peab avaldaja likvideerima 12 puud ja põõsast hinnangulise väärtusega kokku 2650 eurot, lammutama kasvuhoone ning hävitama ligi 136 m² roheala, et sinna planeerida ümber avaldaja parkimisvõimalus, millega kaasnevad kulud suurusjärgus 6500–7500 eurot (dtl 704). Ühtlasi asub senise sissepääsu juures avaldaja naaberkinnisasja Lehiku tee 5 kanalisatsioonikaev (dtl 228), mistõttu on põhjendatud avaldaja väide, et juurdepääs senise sissepääsu juurde ei ole tingitud pelgalt avaldaja mugavusest, vaid on vajalik mh servituudist tulenevate kohustuste täitmiseks (19.09.2023 istungi protokolli ajamärk 00:18:00 dtl 261; dtl 494). Maakohus on jätnud vaidlustatud määruses hindamata avaldaja väited ja tõendid naabri kanalisatsioonikaevu paiknemise kohta tema kinnisasjal ja sellest tulenevate kohustuste täitmise vajaduse. Maakohus ei ole ühtlasi diskretsiooniõigust teostades põhjendanud, miks puudutatud isiku I huvid kaaluvad üles avaldaja huvid, arvestades kulutusi, mida avaldaja peab tegema oma hoonetele ja kommunikatsioonidele juurdepääsu tagamiseks. Õigemini ei olnud maakohus välja selgitanud, kas ja millised kulud avaldajale sellega seoses kaasnevad. Riigikohus on asunud seisukohale, et AÕS §-st 156 ei tulene, et juurdepääs tuleks tagada vaid avaldaja kinnisasja piirini, vaid vajalik võib olla juurdepääs hooneteni. Kinnisasja omanike huve kaaludes tuleb arvestada sellega, kui omanik peab rajama uue tee oma kinnisasjale, et juurdepääsu otstarbekohaselt kasutada (RKTKm 13.02.2019, 2-14-23161, p 17.2). Maakohtu määrusest puuduvad põhjendused selle kohta, kuidas on tagatud avaldajale juurdepääs enda kinnisasjale igat liiki sõidukiga, kui avaldaja esimeses kohtuastmes esitatud tõendite kohaselt ei ole see 90-kraadise kurvi tõttu võimalik (avaldaja 30.11.2023 seisukoht ja lisatud tõendid). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohtu määratud juurdepääs võrdväärne selle juurdepääsuga, mis avaldajal oli ajalooliselt. 24.
9. Ringkonnakohtu arvates on naabrite huve kaaludes põhjendatud taastada endine olukord, kus juurdepääs avaldaja kinnisasjale kulges mööda Napsiku teed (tänaseks puudutatud isiku I kinnisasjal likvideeritud; märgitud avalduse lisas 12, dtl 34; samuti dtl 748 märgitud punase joonega). Kolleegium arvestab siinjuures, et avaldaja elab enda kinnisasjal 14 2-23-6405 aastaringselt, kuid puudutatud isik I kasutab Napsiku tee 10 kinnisasja vaid suviti (dtl 363, 516), samuti seda, et avaldaja kinnisasjal paikneb senise sissepääsu juures Lehiku tee 5 kanalisatsioonikaev, millele juurdepääsu peab avaldaja tagama, kusjuures samas kohas asuvad ka avaldaja hooned ning kommunikatsioonid. Kuivõrd avaldaja peab tagama juurdepääsu naabri kanalisatsioonikaevule, peab saama sõita endise sissepääsu juurde ning seda eelduslikult suurema sõidukiga kui sõiduauto, mistõttu peab olema tagatud vajalik pöörderaadius juurdepääsuteel, et igat liiki sõidukitega oleks võimalik avaldaja kinnisasjale jõuda. Puudutatud isiku I esitatud videotelt nähtub maakohtu määratud juurdepääsu kasutamine üksnes sõiduautoga, mitte suurema sõidukiga (dtl 734–740). Puudutatud isiku I 01.11.2024 esitatud asukohaskeemil on aga sõidukite manööverdamisel arvestatud Napsiku tee 8 kinnisasjal asuva alaga, millele maakohus juurdepääsu ei määranud, mistõttu ei anna nimetatud skeem adekvaatset ülevaadet manööverdamise võimalikkusest (dtl 599). Avaldaja esitatud tõenditelt nähtuvalt ei ole suurema sõidukiga liiklemine juurdepääsuteel praegu kehtestatud olukorras võimalik (dtl 619–622, 633–640) Ajaloolisel juurdepääsuteel on erinevalt maakohtu määratud juurdepääsust lauge kurv, mis avaldaja kinnitusel on piisav igat liiki sõidukite juurdepääsuks (dtl 34). 24.
10. Alternatiivset mõistlikku võimalust avaldaja kinnisasja senise sissepääsuni juurdepääsemiseks ringkonnakohus ei tuvastanud. Kuigi menetlusosalised arutlesid variandi üle, kus juurdepääs kulgeb samas asukohas, kuhu selle määras maakohus, kuid jätkub mööda Napsiku tee 12 ja Napsiku tee 10 kinnisasja piiri kuni senise sissepääsuni, ei ole see kolleegiumi hinnangul mõistlik variant, kuivõrd mainitu tulemusel tekib vähemalt kaks kitsast 90-kraadist kurvi, millel igat liiki sõidukitega juurdepääsemiseks vajaliku manööverdamiseala tõttu oleks vajalik koormata puudutatud isiku I kinnisasja veel suuremas ulatuses, ühtlasi oleks selline juurdepääsutee pikem. Puudutatud isik I on sellisele variandile vastu vaielnud ning toonud ka esile, et nimetatu eeldaks aia ümberrajamist ning ligikaudu 30 elupuu (kõrgusega ~1,5–1,8 m) eemaldamist kogu ulatuses. Seega koormaks kolleegiumi arvates nimetatud asukohas juurdepääs puudutatud isikut I ebamõistlikult. Samamoodi koormaks avaldajat ebamõistlikult juurdepääsu jätmine vaidlustatud määrusega määratud kujule, s.o üksnes avaldaja kinnisasja loodenurgani. Nagu kolleegium eespool märkis, vajab avaldaja juurdepääsu senisesse sissepääsu ning see vajadus ei ole pelgalt mugavusest tingitud, vaid tuleneb mh asjaolust, et avaldaja kinnisasjal asub kanalisatsioonitorustik ja naabri kanalisatsioonikaev. Samuti peab avaldaja tooma enda kinnisasjale küttepuid, mille transportimiseks on tarvis pääseda hoone ja kuuri juurde. Avaldaja tõi esile, et kui ta peab senise sissepääsu juurde jõudmiseks uuest sissepääsust ületama enda kinnisasja, peab ta selleks eemaldama haljastuse, sh 12 puud ja põõsast, lammutama kasvuhoone ning rajama uue parkimisvõimaluse, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud. Ligi 50 aastat oli avaldaja kinnisasjale faktiliselt juurdepääs tagatud üle puudutatud isiku I kinnisasja kulgeva tee ning kui puudutatud isik I ei oleks enne kohtumenetlust teed üles kaevanud ja vana tee kasutamist takistanud, oleks tee ja juurdepääs avaldaja kinnisasjani olemas. Kuigi puudutatud isiku I seisukoha järgi oli vana tee porine (dtl 726–727) ning seda sai vaevu teeks nimetada, ei lükka see ümber asjaolu, et faktiliselt oli tee olemas ning avaldaja seda teed ka kasutas. Liiatigi on puudutatud isik I ise keeldunud avaldaja pakkumistest teed kruusaga täita või parandada (dtl 26; 19.09.2023 istungi protokoll ajamärk 00:28:44 dtl 262; dtl 743). 24.
11. Ajalooline juurdepääsutee kulgeb küll puudutatud isiku I kinnisasja keskelt, kuid seejuures paikneb puudututatud isiku I hoov juurdepääsuteest eemal, kuivõrd ajalooliselt, enne erastamist oli Napsiku tee 10 kinnisasi väiksem ning piirnes teega. Seetõttu ei kaasne juurdepääsu määramisega suuremat riivet puudutatud isiku I privaatsusele kui see varasemalt on olnud. Avaldusele lisatud Harku Vallavalitsuse 01.11.2017 seisukoha järgi on AÜ Mets generaalplaani (dtl 21) ja seisukoha koostamise ajal kehtivat olukorda (dtl 20) võrreldes näha, 15 2-23-6405 et maa ostueesõigusega erastamise käigus on aiandusühistu krundid saanud juurde lõiked juurdepääsutee ja sellega piirneva ala osas (dtl 18). AÜ Mets generaalplaanilt nähtuvalt piirnesid tänased Napsiku tee äärsed kinnisasjad teega ja ühtegi kinnisasja tee ei poolitanud (dtl 21). Järelikult ei poolitanud kinnistuid Napsiku tee, vaid tee jäi neid kinnistuid läbima pärast erastamist teiselt poolt Napsiku teed. Kolleegiumile jääb siinjuures arusaamatuks puudutatud isiku I väide, et juurdepääsutee kulgemisel tema kinnisasja keskelt muutub oluline osa kinnistust sisuliselt kasutuskõlbmatuks. Juurdepääsutee määramisega ükskõik millisest puudutatud isiku I kinnisasja osalt võtab see puudutatud isikult I võimaluse juurdepääsualust maa-ala kasutada muul otstarbel kui teena. Samas on puudutatud isik I läbivalt olnud menetluses nõus sellega, et tema kinnisasi juurdepääsutee talumise kohustusega koormatakse. Kuigi tee jagab puudutatud isiku I kinnisasja näiliselt kaheks, ei võta see kuidagi puudutatud isiku I võimalust kasutada kinnisasja sihtotstarbeliselt edasi alal, mis jääb majast nn üle tee. Lisaks tuleb märkida, et puudutatud isiku I kinnisasja poolitab oja, millega paralleelselt on juurdepääsutee ajalooliselt kulgenud. 24.
12. Puudutatud isiku I väitel, et vanasti teed sõidukitega ei kasutatud, vaid seal liigeldi üksnes jala, ei ole praegusel juhul tähtsust. Puudutatud isik I on teinud võimatuks senise juurdepääsu kasutamise ka jalgsi. Lisaks on avaldaja, kes elab Napsiku tee 12 kinnisasjal aastaringselt, kinnitanud, et avaldaja ja teised Napsiku tee kinnistute omanikud, kellel olid sõiduautod, kasutasid Napsiku teed mootorsõidukitega juba alates
13. aastast, kuna tegemist oli ainsa reaalse juurdepääsuga kinnistutele. Avaldaja väitel omandas puudutatud isik I kinnistu 1990-ndatel aastatel ning rajas seejärel suvemaja asemele kahekorruselise elamu, mille ehitamine eeldas paratamatult mootorsõidukite kasutamist. 24.
14. Seoses puudutatud isiku I väidetega, et juurdepääsu määramine avaldaja taotletud viisil on ohtlik, märgib kolleegium, et tee on nimetatud kohast kulgenud juba aastaid, sh on seal sõidetud ka autodega (avaldaja väitel juba alates
15. aastast). Arvestada tuleb, et Napsiku tee 10 kinnisasjal paiknev juurepääsutee on mõeldud lisaks Napsiku tee 10 kinnisajale veel üksnes ühele kinnisasjale pääsemiseks, mitte ei teeninda tee mitut kinnisasja. Kuivõrd teed kasutab lisaks puudutatud isikule I juurdepääsuks vaid avaldaja ja tema pereliikmed või külalised, ei saa rääkida suurest liikluskoormusest ja pidevast liikumisest Napsiku tee 10 kinnisasjal. Liiatigi on puudutatud isik I menetluses korduvalt avaldanud, et kasutab enda kinnisasja vaid suvel, st suurema aja aastast avaldaja poolt tee kasutamine puudutatud isiku I õigusi oluliselt ei riiva.
16. Kuivõrd kolleegiumi hinnangul on maakohus diskretsioonipiire ületanud ning juurdepääs avaldaja kinnisasjale üle Napsiku tee 10 kinnisasja tuleb määrata teisest asukohast, muudab ringkonnakohus selles osas maakohtu määrust, sh lisab määrusele uue juurdepääsu joonise. Napsiku tee 2, 4, 6 ja 8 osas jääb maakohtu määrus muutmata, sest selles osas ei ole määrust vaidlustatud. Avaldaja on taotlenud, et juurdepääsu pikkus oleks Napsiku tee 10 kinnisasjal 56,05 meetrit ja laius 3 meetrit. Kuivõrd ringkonnakohus peab poolte huve kaaludes kõige mõistlikumaks juurdepääsutee asukohaks ajaloolist juurdepääsuteed, milliselt avaldaja enda avalduses paluski juurdepääsutee määrata, rahuldab ringkonnakohus avaldaja avalduse selles osas ning märgib juurdepääsu pikkuse ja laiuse vastavalt avaldaja esialgses taotluses taotletule. Avaldaja avalduses taotletud juurdepääsutee laiuse osas vaidlust ei olnud.
17. Kuivõrd muutub juurdepääsutee asukoht ja selle alla jääv maa-ala puudutatud isiku I kinnisasjal, tuleb sellele vastavalt muuta ka juurdepääsutasu. Kuna avaldaja ega puudutatud isik I ei vaidlustanud maakohtu määratud juurdepääsutasu suurust ega esitanud ka määruskaebemenetluse jooksul vastuväiteid maakohtu tasu arvutamise metoodika osas, lähtub ringkonnakohus samast metoodikast. Maakohus selgitas menetlusosalistele juurdepääsutasu 16 2-23-6405 komponente ja andis võimaluse esitada tasu osas seisukohti ja tõendeid (dtl 261–263, 289– 291). Puudutatud isik I ei tõendanud, et taotletav juurdepääs vähendaks puudutatud isiku kinnistu väärtust, puudutatud isik kaotaks kasutuseelise või tal jääks saamata tulu. Maakohus tuvastas, et Napsiku tee 10 kinnistu pindala on 2475 m 2 ja ruutmeetri väärtus 23,65 eurot ning kuna Napsiku tee 10 kinnistule jääva servituudiala pindala on 119,31 m 2, on kasutustasu suuruseks 87,99 eurot aastas (= 23,65 x 119,31 x 3%, MHS § 81), millele lisandub hüvitis maamaksu eest 3,34 eurot (69,23 eurot aastas, pindala 2475 m2; ruutmeetri hind 0,028 eurot; servituudiala pindala 119,31 m2; 0,028 x 119,31). Kuivõrd ringkonnakohtu määratud juurdepääsu pindala on 168,15 m2 (= 56,05 x 3), on kasutustasu suuruseks 119,30 eurot aastas (= 23,65 x 168,15 x 3%), millele lisandub hüvitis maamaksu eest. Kuna juurdepääsutasu maksmise kohustus tekib alates määruse jõustumisest ning maamaksu suurus võib igal aastal muutuda, ei ole mõistlik maamaksu suurust määruse resolutsiooni kindla summana märkida. Arvestades, et Napsiku tee 10 kinnisasja suurus on maakohtu tuvastatu kohaselt 2475 m 2, millest juurdepääsutee alla jääv osa on 168,15 m², moodustab juurdepääsutee 6,79% kogu kinnisasjast. Seega lisandub kasutustasule 6,79% Napsiku tee 10 kinnisasja aastasest maamaksust. Kuna Napsiku tee 10 kinnistut puudutavas osas jäi juurdepääsutee hooldamise kohustus avaldaja kanda, ei lisandu juurdepääsutasule hüvitist korrashoiukulude eest.
18. Ringkonnakohus lisab määrusele joonise juurdepääsutee asukoha kohta. Ringkonnakohtul ei ole käesolevas määruses võimalik esitada kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 36 esimese lauses nimetatud viidet märkustega seotud õiguse, s.o juurdepääsu ruumiandmetele maakatastris. Piiratud asjaõiguse ruumiandmete infosüsteem (PARI) ei näe ette võimalust genereerida ruumiandmeid AÕS § 156 lg 1 alusel kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise asjades (vt ka TlnRnKm 06.10.2025, 2-23-3450; TrtRnKm 18.09.2025, 2-20-8467, p 28; 17.09.2025, 2-25-14054, p-d 16–20). Ringkonnakohus esitab märkustega seotud õiguste ruumiandmete paremaks mõistmiseks KRS § 36 teisest lausest lähtuvalt seega käesoleva määruse lisana katastrikaardi skeemi, millel on märgitud juurdepääsude asukoht. Määruse resolutsioon koostoimes määrusele lisatud kaardiga võimaldab üheselt tuvastada juurdepääsu asukoha.
19. Praeguses asjas tuvastatud asjaolude alusel kindlaksmääratud juurdepääsuõigus ei välista huvitatud isikul tulevikus juurdepääsutee kasutamise intensiivsuse või muude asjaolude muutumise tõttu AÕS § 156 alusel kohtusse pöördumist, et muuta juurdepääsu, selle tingimusi või tasu või lõpetada juurdepääsuõigus (RKTKm 20.04.2022, 2-19-5997, p 19; 04.03.2020, 2-17-12857, p 17.4).
20. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse ka osas, milles jäi rahuldamata tema taotlus kohustada Napsiku tee 10 omanikku taastama mullaga kaetud ja muru külvamisega likvideeritud Napsiku tee mõistliku aja jooksul samasse seisundisse nagu see oli enne tee mullaga katmist ja muru istutamist ning kui maaomanik seda ise ei tee, lubada Napsiku tee taastada Napsiku tee 12 kinnistu omanikul tulenevalt pinnasetee nõuetest.

§ 445

lg 1 esimene lause sätestab koosmõjus § 477 lg-ga 1, et kohus võib määruses menetlusosalise taotlusel kindlaks määrata määruse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud taotlus kuulub rahuldamisele. Puudutatud isik I ei ole käitunud enne kohtumenetlust ega ka menetluse asjal heas usus, kui likvideeris väljakujunenud tava alusel olemas olnud juurdepääsu avalikule teele, olles ise eelnevalt seda juurdepääsu aastate jooksul probleemideta talunud, ning tõkestas juurdepääsu sellele teele täielikult, paigaldades tee ette menetluse ajal ka aia. Kuigi puudutatud isik I pakkus avaldajale võimalust pääseda enda kinnisasjale ligi teisest kohast enda kinnisasjal, ei taganud see avaldajale tegelikku võimalust enda kinnisasjale võrdväärselt pääseda nagu ajalooliselt teelt. Seega tuleb puudutatud isikul I likvideeritud juurdepääsutee omal kulul taastada. Puudutatud 17 2-23-6405 isikul I tuleb viia tee endisesse kasutamiskõlblikku olukorda määruse lisaks olevas juurdepääsutee asukohas Napsiku tee 10 kinnisasjal, nii et juurdepääs oleks tagatud vastavalt käesolevas määruses sätestatule. Avaldaja on palunud tee taastada mõistliku aja jooksul. Kolleegium leiab, et kohus ei saa jätta määrust vastavas osas lahtiseks, kuivõrd nimetatu võib tähendada, et teed ei taastata määratlemata aja jooksul ning avaldajal puuduks jõustunud lahendiga määratud juurdepääs. Kolleegiumi arvates on käesoleval juhul tee taastamiseks mõistlik aeg 40 päeva. Seetõttu märgib kohus, et kohustus tuleb täita hiljemalt 40 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest. Kui maaomanik seda ise ei tee, võib avaldaja taastada endise tee käesolevale määrusele lisatud joonisel märgitud asukohas tulenevalt pinnasetee nõuetest. Ringkonnakohus märgib, et tegemist ei ole uue tee ehitamise või rajamisega, vaid olemas olnud juurdepääsutee taastamisega. Juurdepääsuteel liiklemiseks vajaliku seisundi taastamise kohustuse panekut teeniva kinnistu omanikule on jaatatud ka kohtupraktikas (RKTKm 18.12.2025, 2-21-18029, p 20; 16.06.2016, 3-2-1-180-15). 30.

§ 6186

lg 2 ja

§ 696lg 3 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

Menetluskulude jaotus 31. Puudutatud isik vaidlustas maakohtu määruse ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu määruse muutmise tõttu

§ 173lg 3 tuleb üle vaadata määratud menetluskulude jaotus.

32. Maakohus jättis

§ 172

lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda, sest maakohtu hinnangul toimus menetlus avaldaja huvides. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu ja leiab, et siinsel juhul on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuigi avaldaja pöördus kohtusse, et saada juurdepääs enda kinnisasjale, ei ole praegusel juhul õige väita, et menetlus toimus vaid avaldaja huvides. Lisaks avaldaja taotletud juurdepääsuteele hinnati kahte erinevat alternatiivi, et leida kõigi asjast puudutatud kinnisasjaomanike huvidega kõige paremini arvestav lahendus. Seda arvesse võttes toimus menetlus kõigi menetlusosaliste huvides ning menetluskulud tuleb

§ 172lg 1 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda.

Lisaks arvestab ringkonnakohus, et avaldaja kohtusse pöördumine oli tingitud puudutatud isiku I tegevusest, kuid samas ei keelanud puudutatud isik I täielikult juurdepääsu enda kinnisasjalt avaldaja kinnisasjale. 33. Eelneva tõttu jäävad ka määruskaebemenetluse kulud

§ 172lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.

34.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 18