Obsah (8)

§ 407§ 444§ 369§ 415§ 163§ 175§ 177§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Addis Tammiku Kohtujurist Kaja Aljama Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2026, Kuressaare Tsiviilasja number 2-25-9500 Ts

) § 369 alusel, esitades osamaksed tabelina (dtl 81), alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivise väljamõistmist põhivõlalt lepingujärgses määras 18,90% aastas. Hageja nõuab viivist põhivõlalt 1453,67 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses määras 18,90% aastas ning viivist põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast lepingujärgses määras 18,90% aastas.

1. Maakohus võttis 01.10.2025 määrusega hagi menetlusse.
2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud kohtu e-toimiku AET kaudu 01.10.
3. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (

§ 407lg 1).

Kostjat hoiatati tagaseljaotsuse tegemise eest. 10. Hagiavalduses esitas hageja esindaja tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

kohtule taotluse hagi rahuldamiseks KOHTU PÕHJENDUSED 11. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas

§ 407lg 1 osaliselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Õiguslikult põhjendamata osas jätab kohus siin toodud põhjendustel hagi rahuldamata (

§ 407lg 6).

12. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud 4 kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral osaliselt õiguslikult põhjendatud.

1. Hageja nõue tuleneb kostja ja AS Inbank Finance vahel sõlmitud neljast tarbijakrediidilepingust, neist laenu väljastati kostjale lepingute nr L89003229647 ja L89004729926 alusel kokku 8700 eurot. Kohus tuvastab, et tarbijakrediidilepingud on kehtivalt sõlmitud ja nende alusel on kostjale 8700 eurot välja makstud. Täidetud on teavitamiskohustust (dtl 21-22, 28-29, 36-37, 43-44). Samuti on lepingust tulenevad nõuded hagejale loovutatud (dtl 54). Kostjat on nõude loovutamisest kirjalikult teavitatud. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 7393,47 eurot, intressid 865,06 eurot, haldustasu 10,00 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 3682,92 eurot ning edasiulatuva viivise alates 17.06.2025 kuni põhinõude summas 7393,47 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 18,90% aastas.
2. Kohus leiab, et haginõue ei ole osaliselt põhjendatud, kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
3. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral.
4. Võlaõigusseaduse § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja
5. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kohus leiab, et krediidiandja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil, kuna jättis kontrollimata kostja tegeliku maksevõime, sh igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse. Kuigi seadus ei kohusta tingimata pangakonto väljavõtet küsima, on krediidiandjal KAVS § 50 lg 3 kohaselt kohustus kontrollida laenutaotleja esitatud teavet mõistlikke pingutusi tehes. 5 Pelgalt avalikest registritest päringute tegemine ei ole selle kohustuse täitmiseks piisav. Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõtet ega tõendatud, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud täiendavaid andmeid tema maksevõime hindamiseks. Seetõttu tuleb järeldada, et krediidiandja ei ole kostja krediidivõimelisust sisuliselt tuvastanud.
6. VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt loetakse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS § 94 alusel seadusjärgne intressimäär, kui see ei ületa kokkulepitut, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale ei võlgne. Krediidiandja peab sellisel juhul tagasimaksed ümber arvutama ja sellest tarbijat teavitama, kusjuures tarbija varasemaid makseid käsitatakse osaliselt ennetähtaegsete tagasimaksetena VÕS § 411 tähenduses. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Käesolevas asjas puuduvad andmed, et kostja oleks krediidiandjale esitanud ebaõigeid või puudulikke andmeid.
7. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja esitas ümberarvestuse. Hagi täiendusest nähtub, et kostja on teostanud makseid kokku 4346,33 eurot. Kui arvestada kõik kostja tagasimaksed summas 4346,33 eurot põhiosa katteks, siis on võlgnevuse jääk 4353,67 eurot (8700,00-4346,33).
8. Hageja tõi esile, et lepingut ei saa vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral lugeda kehtivalt üles öelduks ja see kehtib. Krediit tuli tagastada osamaksetena ja ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostja viivituses kolme järjestikuse osamakse tasumisega. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kohaldada VÕS § 403 4 lg-s 7 sätestatud tagajärgi ning hagejal ei ole alust nõuda kokkulepitud intressi ega muid tasusid. Hageja esitas ümberarvestuse viimase lepingu nr L89007621283 maksegraafiku alusel, mille järgi on sissenõutavaks muutunud osamaksed ajavahemikus 15.11.2024 kuni 15.09.2025 summas 1453,67 eurot (29.09.2025 hagi täienduse seisuga).
9. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise kuupäevaks (19.05.2026) sissenõutavaks muutunud osamaksed ajavahemikus 15.11.2024 kuni 15.05.2026 summas 2613,67 eurot.
10. Hageja on

§ 369

alusel palunud mõista kostjalt välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed, vormistades nõude vastava tabelina (dtl 81). Hageja viitab kostja pikaajalisele kohustuste täitmata jätmisele. Kostja ei ole üle kolme aasta täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. Samuti leiab hageja, et menetlusökonoomia huvides tuleb sissenõutavad ja tulevikus tekkivad nõuded lahendada samas menetluses, vältimaks hilisemat uut hagimenetlust ja täiendavaid kulusid, mistõttu esinevad erandlikud asjaolud tulevikus sissenõutavate maksete väljamõistmiseks. 21.

§ 369

sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka 6 kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohus nõustub, et hagejal on põhjendatud alus karta, et kostja ei pruugi täita tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt. Kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine viitab sellele, et kostja ei pruugi lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.

1. Hageja palus oma 29.09.2025 hagi täienduses välja mõista seniks sissenõutavaks muutunud osamaksete summalt 1453,67 eurot viivise lepingujärgses viivisemääras 18,90% aastas alates kohtuotsuse jõustumisest ja viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa osamakselt (kokku summas 1740 eurot) tasumise tähtajale järgnevast päevast lepingujärgses määras 18,90% aastas. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg, et intressi ja viivist tuleb arvutada seadusjärgses määras. Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistab kostjalt välja viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlalt summas 2613,67 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest ning tulevikus sissenõutavatelt osamaksetelt alates iga maksetähtaja möödumisest kuni tasumiseni sama määraga.
2. Ülejäänud osas jääb hagi ülaltoodud põhjendustel rahuldamata. Hageja võla sissenõudmiskulude nõue (50 eurot) VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel jääb rahuldamata muu hulgas põhjusel, et lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud. Kohtu selgitused
3. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulud 25. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

§ 163

lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 7 Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt põhivõla, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulude ja viiviste tasumist ning nõudest rahuldas kohus üksnes põhivõla nõude ja seadusjärgse viivise nõude. Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas kohus ligikaudu 35,80% ((4795,57 (4353,67+441,90) / 13398,82 eurot * 100% = 35,80%). Seega jäävad menetluskulud 35,80% ulatuses kostja kanda ning ülejäänud osas hageja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulud 507 eurot (ilma käibemaksuta) 3 tunni eest tunnihinnaga 169 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Praeguses asjas on tegemist hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi. Seetõttu esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 169 eurot. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud põhjendatud ja vajalik esindajakulu

§ 175lg 1 mõttes praeguses asjas 100 eurot (100 eurot x 1 tund).

Kokku on hageja menetluskulud 1010 eurot (=910 eurot riigilõiv + õigusabi kulu 100 eurot). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb sellest 35,80% (1010 eurost), s.o 361,58 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostjal ei ole kohtule teadaolevalt menetluskulusid, siis ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja. 26. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele (

§ 177lg 4).

27.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Addis Tammiku, kohtunik 8