Obsah (8)

§ 407§ 444§ 415§ 173§ 163§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2026, Paide Kohtunik Addis Tammiku Kohtujurist Kaja Aljama Tsiviilasja number 2-25-21292 Tsivii

§ 407lg 1 osaliselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Õiguslikult põhjendamata osas jätab kohus siin toodud põhjendustel hagi rahuldamata (

§ 407lg 6).

Maakohus võttis hagi

1. aprilli 2026 määrusega menetlusse. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud KÄPO-s 04.05.
2. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (

§ 407lg 1).

Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1129-14, p 11 kolmas lõik). Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Hageja nõue tuleneb kostja ja AS-i Inbank Finance vahel sõlmitud järelmaksulepingust nr L89013153460, mille tingimusi muudeti osaliselt lepinguga nr L

1. Järelmaksuleping on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 jj mõttes tarbijakrediidileping. Kohus lepingu tühisuse aluseid omal algatusel ei tuvastanud. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidi kulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti. Kohtu arvates ei ole haginõue osaliselt õiguslikult põhjendatud, sest krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
2. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Seda ka väiksemate laenusummade puhul (nt on eeltoodud põhimõtet korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2023 otsuses nr 2-22-116291, p-s 12, kusjuures nimetatud tsiviilasja asjaoludest nähtub, et laenuleping oli sõlmitud 998,70 euro suuruse laenu saamiseks). Krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Üksnes maksehäirete andmebaasi ja pensioniregistri päringud ei võimalda hinnata tarbija tegelikku finantsolukorda ega tema igapäevaseid kulutusi, millega tuleb arvestada (KAVS § 49 lg 1 p 4). Samuti ei selgitanud krediidiandja välja kostja finantskohustuste mahtu, kestust ega koosseisu ega kontrollinud esitatud andmete õigsust, mh pangakonto väljavõtte alusel. Samuti ei nähtu, et oleks tuvastatud kostja vältimatud majapidamiskulud (nt eluaseme- ja toidukulud). Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks teadlikult esitanud valeandmeid või jätnud olulise teabe esitamata, mistõttu ei kohaldu VÕS § 403⁴ lg 7 neljandas lauses sätestatud erand. Hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (VÕS § 403⁴ lg 13). Kuivõrd krediidiandja ei nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtet ning muud kogutud teave ei olnud piisav, tuleb krediidivõime kontroll lugeda ebapiisavaks. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes lepingujärgse intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne (vt ka Riigikohtu
3. novembri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 24)). Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressimäära tasumist. Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata põhiosa 375,14 eurot ja intress 4,26 eurot (dtl 72-73). Tagasimaksed põhiosa katteks puuduvad.
4. Kuivõrd kohus tuvastas, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistab kostjalt välja seadusjärgse viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras lepingu ülesütlemisele järgenevast päevast, s.o 28.12.2024 kuni tagaseljaotsuse tegemise päeva seisuga summas 55,67 eurot. Ühtlasi mõistab kohus välja edasiulatuva viivise alates tagaseljaotsuse tegemise päevale järgnevast päevast kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni lepingu põhikohustuste kohase täitmiseni.
5. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, lepingutasu, lepingujärgne viivisenõue ja sissenõudmiskulude nõue jäävad rahuldamata. Kohtuotsuse selgitused
6. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulud 11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

§ 163

lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt põhivõla, intressi, lepingutasu, sissenõudekulude ja viiviste tasumist ning nõudest rahuldas kohus üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi ja viivise nõude. Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas kohus ligikaudu 63,04% ((473,15 (375,14 + 4,26 + 55,67 + 38,08) / 750,58 eurot * 100% = 63,04%). Seega jäävad menetluskulud 63,04% ulatuses kostja kanda ning ülejäänud osas hageja kanda. Hageja on enda menetluskuludeks märkinud riigilõivu 245 eurot ja hageja õigusabikulud 338 eurot (2 tunni eest tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja kulu toimingud on järgmised: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule. Riigilõiv on vältimatu ja põhjendatud kulu. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 1 tunni ulatuses summas 120 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on hageja hüvitatavateks menetluskuludeks kokku 365 eurot (=245 riigilõiv + 120 eurot). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb sellest 63,04%, s.o 230,10 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele (

§ 177lg 4).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178

lg 1 ja 2) 12.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Addis Tammiku, kohtunik