KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2026, Tallinn Haldusasja number 3-25-3174 Haldusasi N.A kaebus Eesti Töötukassa 22.07.2
) ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). Töövõimet hindab ning töövõimetoetust määrab ja maksab Eesti Töötukassa (
§ 3). Töövõime 6
(11)hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (
§ 5lg 1).
Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (
§ 5lg 2).
47.
§ 5
lg 3 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole
§ 5
lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; osaline töövõime, kui tema töötamine on
§ 5
lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud; 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline
§ 5lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama.
48. Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: taotlusel olevad andmed,
§ 7
lg 5 alusel sätestatud terviseandmed, taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1).
- Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Eelnev tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi.
- Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (
§ 7lg 1).
Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes isiku enda taotlusel olevatest andmetest,
§ 7
lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (tervise infosüsteemi ehk TIS andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1 p 1-3).
- Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Valdkondade võtmetegevused on: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Töövõime hindamise taotleja annab taotlusel hinnangu nimetatud valdkondades piiranguid mõjutavate järgmiste asjaolude kohta: sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed ning muud tervisehäired (määruse nr 39 § 3 lg 3). Võtmetegevuste piirangute raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-
- Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt järgnevad: 0 – piiranguid ei tuvastatud; 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 7
(11)3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
- Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. Muud võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse.
- Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise raskusastmete arvväärtuste summa on
- aluseks võetav võtmetegevuste piirangute
- Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega 4 (määrus nr 39 § 8 lg 1). Töövõime ulatuse tuvastamisel määruse nr 39 § 8 lõikes 1 nimetatud kaalutlusõiguse kasutamisel, arvestab eksperdiarvamuse andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele (määrus nr 39 § 8 lg 2). Praegusel juhul pidi vastustaja kasutama määruse nr 39 § 8 lg-st 1 ja 2 tulenevat kaalutlusõigust. See tähendab, et vastustaja pidi kaaluma osalise ja puuduva töövõime tuvastamise vahel.
- Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Töövõime hindamise menetluses koostas 22.07.2025 eksperthinnangu Sihtasutus Jõhvi Taastusravi Keskuse ekspertarst Kersti Pari (dtl 746-756). Pärast vaide esitamist koostas ekspertarst Kersti Pari ka 29.07.2025 eksperthinnangu (dtl 757-768). Ekspertarst leidis, et kaebaja töövõime on osaline. Täiendavalt on kohtumenetluses esitanud oma arvamuse Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Alvi Tellmann, kes on samuti seisukohal, et kaebajal on osaline töövõime (dtl 770-774).
- Kaebajal hinnati ekspertarsti poolt liikumise valdkonnas kokkuvõtlikult mõõdukas piirang, mille põhjuseks on soolepõletikud ja toitumisaneemiad. Võtmetegevuses „Liikumine eri tasapindadel“ kaebaja ise piirangut ei kirjeldanud, kuid ekspertarst hindas terviseandmete alusel võtmetegevuses siiski mõõduka piirangu, märkides muuhulgas järgnevat: „Arvestades operatsioonide raskust ja seedefunktsiooni olulist piiratust, raskused toitainete omastamisega. Seisund põhjustab kindlasti piiranguid igapäevategemistes ja kaasuvalt väsimust (dtl 747)“. Kuna kaebaja ise võtmetegevuses piiranguid ei märkinud, puudub alus arvata, et ekspertarst oleks põhjendamatult madala piirangu raskusastme tuvastanud.
- Kaebajal hinnati ekspertarsti poolt teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas kokkuvõtlikult raske piirang, mille põhjuseks on soolepõletikud ja kolostoomiaseisund. Kaebaja andis võtmetegevuses „Tualettruumi toimingud“ hinnangu, et tal on täielik piirang
(4). Ekspertarst tuvastas raske piirangu
(3), põhjendades seda järgnevalt: „Kasutab soole tühjendamisel abivahendit; kusepõie tühjendamisel abivahendeid ei vaja. Ei esine täielikku piirangut antud võtmetegevusel (dtl 751)“. Viidatud on gastroenteroloog Hendrik Laja 13.06.2024 epikriisile. Kuna töövõimet hinnatakse koos abivahenditest saadava abiga ja kaebaja ei vaja abivahendeid kusepõie tühjendamiseks, on piirangu hindamine raskeks (arvväärtusega 3) kohtu hinnagul põhjendatud. „Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“ juures kirjeldas kaebaja piiranguid, mida on juba arvestatud hinnates liikumise ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkondi. 8
(11)- Õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas piiranguid ei tuvastatud. Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et nendes valdkondades hinnatakse vaimseid piiranguid. Kaebajal ei ole diagnoositud püsiva kuluga psüühika ja käitumishäireid ning töötervishoiualasel läbivaatusel 31.01.2025 oli tema psüühiline seisund adekvaatne. Eksperthinnangus on õppimise ja tegevuste sooritamise võtmetegevuse „Tegevuste alustamine ja lõpetamine“ juures märgitud, et häiritud und on hinnatud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, kus kaebajal tuvastati raske piirang. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise võtmetegevuse „Toimetulek muutustega“ juures on ekspertarst märkinud, et hügieenitoimingute ettevalmistamiseks ja läbimõtlemiseks vajaminevat etteteatamisaega on hinnatud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, kus kaebajal tuvastati raske piirang.
- Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Kohus loeb, et töövõime hindamise otsuse põhjendused on esitatud lisaks töövõime hindamise otsusele ka kaebajale kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses viidatud (s.o Sihtasutus Jõhvi Taastusravi Keskus arsti eksperdiarvamus ja töövõime hindamise metoodika). Eesti Töötukassa on töövõime hindamise otsust täiendavalt põhjendanud 02.09.2025 vaideotsuses ning kohtumenetluses esitatud dokumentides (Eesti Töötukassa 05.12.2025 vastus kaebusele ja sellele lisatud dr Alvi Tellmanni kirjalik seisukoht). Kuna Eesti Töötukassa on olnud ka vaidemenetluses ja kohtumenetluses seisukohal, et kaebajal on osaline töövõime, võib eeldada, et Eesti Töötukassa 22.07.2025 otsuses endas sisalduvad lühikesed põhjendused ei olnud haldusakti vorminõude rikkumine, mis võis mõjutada asja otsustamist (HMS § 58).
- Dr Alvi Tellmann on oma 03.12.2025 allkirjastatud seisukohas märkinud, et piirangut võtmetegevuses „Tualettruumi toimingud“ ei saa hinnata täielikuks, sest soole tühjendamine on küll raskendatud, kuid võimalik. Kaebaja Crohni tõbe ehk kroonilist soolepõletikku ja selle tõttu rajatud stoomi ehk tehisava on töövõime hindamisel arvesse võetud. Kuigi Crohni tõbi on krooniline haigus, on seda võimalik raviga ohjata. Kaebaja saab käeoleval ajal bioloogilist ravi ja sellega on tema tegutsemispiirangud osaliselt kompenseeritud, mistõttu peaks ta suutma oma tervisliku seisundi tõttu vähemalt osalise koormusega töötada (dtl 772).
- Kohus leiab, et ekspertarstide poolt kaebaja tegutsemisvõimele antud hinnangud on põhjendatud ja määruse nr 39 § 8 lg-s 1 nimetatud kaalutlusõigust on teostatud õiguspäraselt. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja asjakohaste terviseandmete puhul midagi olulist tähelepanuta jätnud. Samuti ei nähtu kohtule, et vastustaja oleks teinud kaebajaga seotud asjaoludest meelevaldseid järeldusi. Vastustaja on oma seisukohtades väitnud, et kaebaja töötab täiskoormusega ja omab ettevõtluskontot. Nende väidete osas on kaebaja 09.12.2025 täpsustused esitanud. Väidetavalt oli töötamise registris viga ja tegelikult töötab kaebaja 0,75-koormusega kohal, mis võib hiljem ka 0,5-koormusega kohaks muutuda kokkuleppel tööandjaga. Ettevõtluskontot omab kaebaja väidetavat üksnes sellepärast, et ta proovis tööd Bolt Operations OÜ-s, mis piirdus nelja toiduveo korraga. Kohus leiab, et vastustaja seisukohti tervikuna vaadates olid viited täiskoormusega töötamisele ja ettevõtlustkontole pigem teisejärgulise tähtsusega ja isegi, kui kaebaja täpsustusi arvesse võtta, ei muutuks töövõimele antud lõplik hinnang. Vastustaja on tuvastanud, et kaebaja peaks suutma vähemalt osalise koormusega töötada. Osalise koormusega töötamine on kooskõlas osalise töövõime olemusega
§ 5lg 3 p 2 tähenduses (töötamine on osaliselt takistatud).
Seega ei saaks ka 0,75-koormusega või 0,5-koormusega töötamise põhjal järeldada, et Eesti Töötukassa on vale otsuse teinud. Lisaks märgib kohus, et töötervishoiuarst Svetlana Kostina 31.01.2025 – 03.03.2025 epikriisi kohaselt kaebajal töötamiseks vastunäidustusi ei ole. Püsiva töövõime säilitamiseks vajab kaebaja regulaarset füüsilist koormust 2-3 korda nädalas 45-60 min (ujumine, treeningvõimlemine, jõusaal, jalgratas, kepikõnd, kiirkõnd, sörkjooks vms) ja regulaarne ravivõimlemine (dtl 259-260). 9
(11)- Kaebaja on välja toonud ka selle, et teiste inimeste headus ja vastutulelikkus ei tähenda, et kaebaja on osalise töövõimega. Samas ei nähtu asja materjalidest, et Eesti Töötukassa oleks kaebaja töövõime hindamisel tuginenud sellele, et kaebaja saab töökaaslastelt abi. Tuginetud on abile, mida kaebaja saab ravist ja abivahenditest, mis on kehtiva õigusega kooskõlas.
- Kohus märgib, et kaebaja on enda tervist puudutavaid väiteid aja jooksul muutnud. Näiteks ei maininud kaebaja esialgses töövõime hindamise taotluses hammaste, silmade ega ninavaheseinaga seotud probleeme. Silmade ja ninavaheseinas oleva auguga seonduvad terviseprobleemid tõstatas kaebaja alles vaidemenetluses ja 02.09.2025 vaideotsuses on neid teemasid käsitletud. Kaebuses on kaebaja tuginenud veel hammastega seotud probleemidele. Kaebaja märkis töövõime hindamise taotluses, et ta peab stoomikotti tühjendama ja puhastama iga tund ja see võtab mõne minuti (dtl 219). Kaebuses on kaebaja seevastu märkinud, et stoomikotiga WC-s käimine võtab 10-15 minutit tunnist ja kirjeldab ettearvamatuid olukordi, mis stoomikoti tühjendamise käigus esineda võivad. Eesti Töötukassa on kohtumenetluses siiski välistanud, et hiljem esile toodud probleemid võiksid lõplikku töövõimele antud hinnangut muuta. Dr Alvi Tellmann on selgitanud, et kaebajal diagnoositud silmahaigused põhjustavad ajutisi tegutsemispiiranguid ja nende korral on isikul võimalik saada ajutist töölt vabastust haiguslehe alusel kuni 6 kuud. Silmade valgustundlikumaks muutumine töövõimet mõjutavaid tegutsemispiiranguid ei põhjusta, sest arsti Svetlana Kostina 03.03.2025 epikriisi kohaselt on kaebaja mõlema silma nägemisteravus 1,0 (st normaalne). Tervise infosüsteemis olevate andmete põhjal on kaebaja pöördunud kõrva-nina-kurguarsti poole viimati
- aastal kaebustega nina kuivamisel ja koorikute tekkele ning tal on diagnoositud krooniline atroofiline ninapõletik ja teisiti täpsustamata ninavaheseina perforatsioon. Raviks on soovitatud pidevat nina õlitamist ja ninasalvi ning märgitud on seda, et täiskasvanueas võiks mõelda operatiivsele ravile. Hilisemad pöördumised nina probleemide tõttu tervise infosüsteemis puuduvad. Kaebaja poolt nimetatud nina probleemid ja diagnoositud ninahaigused käesoleval ajal töövõimet mõjutavaid tegutsemispiiranguid ei põhjusta, sest kõiki piiranguid hinnatakse koos adekvaatse raviga, mida kaebaja ei ole pärast
- aastat saanud. Sagedaste peavalude kohta tervise infosüsteemis andmed puuduvad. Kaebaja väidab, et tal pole olnud aega ninaga seotud probleemidega tegelemiseks muude tervisemurede kõrvalt, mis ei tee probleemi olematuks. Ravi olemasolu tuleb töövõime hindamise kontekstis siiski arvestada ja ravivõimaluste kasutamata jätmist ei saa lugeda kaebaja kasuks. Hammaste osas on dr Alvi Tellmann selgitanud, et hammaste ja igemete ravi töövõimet mõjutavaid tegutsemispiiranguid ei põhjusta, sest kõiki piiranguid ja töövõimet tervikuna hinnatakse koos raviga. Hammastega seotud probleemid on ravitavad ja puuduvad andmed, et need põhjustaksid pikaaegseid piiranguid töötamisele.
- Riigikohtu praktikas on leitud, et üldjuhul tuleb töövõime kohta järelduse tegemisel võtta aluseks vaidlustatud töövõime hindamise ajal olemas olnud terviseandmed. Hilisemaid terviseandmeid on õigus kasutada juhul, kui nendest on võimalik teha järeldusi kaebaja tegutsemis- ja osalemispiirangute kohta töövõime hindamise aja seisuga. Ühtlasi ei pruugi terviseandmetest töövõime kohta tehtud järelduse õigsuse kindlakstegemiseks piisata ühe eksperdi arvamusest (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2025 otsus nr 3-23-705, p 20). Eesti Töötukassa on vastuses kaebusele siiski viidanud ka pärast töövõime hindamise ja vaideotsuse tegemist tervise infosüsteemi lisandunud epikriisidele (10.09.2025, 12.09.2025 ja 29.09.2025) ja märkinud, et töövõime hindamise otsust need ei muuda, sest hilisemates epikriisides kirjeldatud haigused ja seisundid põhjustavad ajutisi tegutsemispiiranguid, mis mööduvad hiljemalt 6 kuu jooksul ja püsivalt töövõimet ei vähenda. Kaebaja töövõime on hinnatud osaliseks kahe eksperdi poolt (dr Kersti Pari ja dr Alvi Tellmann), mistõttu saab olla kindel kaebaja töövõime kohta tehtud otsuse õigsuses. 10
(11)- Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus varem puuduvaks hinnatud töövõime oleks põhjendamatult osaliseks hinnatud. Vastustaja on 02.09.2025 vaideotsuses möönnud, et eelmise ekspertiisi käigus, kui vaide esitaja töövõime hinnati puuduvaks, ei olnud puuduva töövõime tuvastamine põhjendatud, sest vaide esitaja diagnoositud Crohni tõbi oli juba siis remissioonis (dtl 60). Sama nentis 03.12.2025 allkirjastatud seisukohas ka töövõime hindamise ekspertarst Alvi Tellmann, täpsustades, et kliinilise remissiooni tähendus on see, et kõhuvalusid ei esinenud, kõhutegevus ja kehakaal olid stabiilsed (dtl 774). Kuna vastustaja on tunnistanud, et varasem otsus ei olnud tegelikult õige, ei saa kaebaja paraku eeldada, et varasemat praktikat jätkatakse. Praeguses haldusasjas saab kohus kontrollida üksnes viimase töövõime hindamise õiguspärasust ja kohtul puudub kogu olemasoleva info põhjal alus arvata, et vastustaja tegi vaidlusaluse menetluse tulemusel vale otsuse.
- Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 22.07.2025 otsus nr TVH/25/025051 ja Eesti Töötukassa 02.09.2025 vaideotsus nr VO/25/1980 on õiguspärased ega kuulu tühistamisele. Kuna kohus töövõime hindamise otsust ja vaideotsust ei tühista, puudub alus ka Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.
- HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
- Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 11
(11)