Obsah (5)

§ 3312§ 64§ 68§ 76§ 121

1-19-6153 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.veebruar 2021, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk - Prokurör Triin T

) § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi ning karistati teda 1 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega. Sama kohtuotsusega tunnistati K.E süüdi

§ 3312

järgi ja karistati teda 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti K.E-le nende kuritegude eest liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka 3 päeva, mil K.E oli 19.-21.05.2019.

a kahtlustatavana kinni peetud, ning loeti, et karistusest jääb kanda veel 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel hakati K.E karistusaega arvestama alates 01.07.2019.

a. Kohtuotsus jõustus 19.09.

1. Karistusaeg lõpeb 28.06.
2. 24.11.2020 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks K.E vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa K.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega K.E tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kaitsealuse ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab siiski, et süüdimõistetu K.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. K.E kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus tahtlikus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. K.E on ära kandnud kohtuistungi toimumise rohkem kui 12 kuud, s.o enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressile xxx, kus elab üksi ta ema T. K.. Korter kuulub K.E emale T. K.le ning seal on olemas kõik eluks vajalikud tingimused. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Isikut on kriminaalkorras karistatud 6 korral, neist 4 kehtivat karistust. Käesolevalt on tegemist juba neljanda reaalse vangistusega ning hetkel kannab karistust kehalise väärkohtlemise ja lähenemiskeelu rikkumise eest. Varasemalt karistatud vägivalla eest elukaaslase vastu ja võimuesindaja suhtes, narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemise, huligaansuse ja röövi eest. Samuti elukaaslase ähvardamise eest. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks ning nende sarnane joon on vägivaldne käitumine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Kõik eelnimetatu viitab ühtlasi väljakujunenud kriminaalsele käitumismustrile. Eelöeldu tähendab seda, et K.E saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike. Positiivsena saab välja tuua järgmist:  kinnipeetav on osalenud alates 08.06.2020 tööhõives;  puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused;  läbitud on sotsiaalprogrammid „Pere ja paarisuhte vägivalla vähendamine“ ja „Eluviisitreening“. Rohkem positiivset kinnipeetava pikast vangistusest ei ole võimalik välja tuua ning kohtu hinnangul K.E puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Ehkki kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja vanglas suhtub ametnikesse hästi ja käitumine hea, siis vangla iseloomustuse kohaselt teeb ta etteheiteid süsteemi suhtes, toob välja puudujääke ametnike töös. Ohu märgina saab vangistusasutuse iseloomustusest märkida oma süü pisendamist - viimase kuriteo puhul K.E leiab, et kuritegu ei olnud ja tema vaid raputas naist paar korda. Ei hooli kannatanule tekitatud vigastusest ja ei näe, et oleks midagi valesti teinud. Enda sõnul ei mõelnud ta tagajärgedele ning ei arvanud, et võiks uuesti vanglasse sattuda. Samuti ei hooli sellest, et pani kuriteo toime oma lapse silme all. Ehkki käesoleval kohtuistungil süüdlane avaldas kahetsust oma teo üle, siis viitab süüdlase suhtumine siiski tõenäosusele, et vabanedes jätkub ühiskonnas kehtestatud reeglite ja normide painutamine ning kohandamine oma tahte saavutamiseks. See aga loob jätkuva ohu uute kuritegude toimepanemiseks ning tema varasem elukäik on seda ka näidanud. K.E-le on mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas tingimuslikke karistusi, teda on vabastatud ka ennetähtaegselt karistuse kandmiselt. Sellest hoolimata on isik on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning on pannud katseajal toime ka uusi kuritegusid. Tõsi, need kuriteod, mis teda käesolevalt on karistust kandma toonud, pole sooritatud katseajal. Samas tuleb märkida seda, et karistuse kandmise aluseks olevatest kuritegudest osa on toime pandud suisa kohtueelses menetluses kohaldatud ajutise lähenemiskeelu rikkumise eest1 . See näitab isiku küünilist suhtumist nii õiguskorda kui ka kannatanutesse. Ka

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi süüdimõistmise aluseks toime pandud kuriteod on sooritatud napilt aasta pärast katseaja lõppemist, mida kohus kohaldas süüdlase suhtes ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastades. Kuna isik on endiselt jätkanud kuritegude toimepanemist, siis ilmselgelt pole karistused K.E käitumist püsivalt mõjutanud ning eelviidatud varasema ennetähtaegse vabanemisega ( vabastatud 12.10.2017, kriminaalhoolduse lõpp 12.04.2018 ) antud võimaluse elada ülejäänud elu õiguspärasel viisil on isik käest lasknud. Jätkuvalt on õhus ka küsimus alkoholi tarvitamisest, sest kinnipeetav on alkoholi kuritarvitamise tõttu toime pannud kuritegusid. Vangla iseloomustusest nähtub, et praeguste kõne all olevate kuritegude puhul oli alkoholijoobes ja enda sõnul tarvitas alkoholi sageli, iga nädalavahetus. Varasemate kuritegude toimepanemise ajal on olnud samuti alkoholijoobes, mistõttu kuritegude toimepanemise soodusteguriks ongi olnud alkoholi kuritarvitamine ja sellest tingituna vägivaldne käitumine. Tulevikus üritab hoiduda alkoholi tarvitamisest, kuna see võib taas viia vanglani ning selletõttu ei soovi alkoholi enam tarbida. Ehkki isik on lubanud alkoholist loobuda, on ta seda teinud varemgi ning paraku on see jäänud üksnes lubaduseks. Nii on Tartu Maakohtu 26.09.2017 määruses 1-16-9396 kohus välja toonud, et K.E avaldas kohtuistungil, et loobus oma sõnul alkoholi tarvitamisest, kuigi väidet kinnipeetav kuidagi ei tõendanud. Seega ei pidanud K.E oma varasematest lubadustest midagi ning ka hetkel ei näe kohus ühtki sellist sisulist motivatsiooniallikat, mille nimel süüdlane kogu hingest pingutaks, et senistes eluviisides korrektuurid teha. Süüdlane on varasemate vangistuste ajal läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, sh ka Eluviisitreeningu ja Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamise koolituse, mistõttu kohus ei pea seekordseid eelnimetatud sotsiaalprogrammide läbimisi nii kaalukaiks, et sellele ennetähtaegne vabastamine rajada. Süüdlase elukäigust ilmneb, et kui sotsiaalprogrammide läbimine mingit mõju avaldab, siis see mõju on äärmiselt lühiajaline ning jääb selgelt alla kinnipeetavas väljakujunenud käitumis- ja mõttemustritele. Ka toetavaile lähedastele on kinnipeetav varasemates menetlustes tuginenud. Paraku pole nimetatu omanud mingit distsiplineerivat mõju vabaduses viibivale K.E-le. Töö olemasolu või selle puudumine pole mõjutanud viimasel ajal isiku käitumist, kuid tasumata nõuded ( 26821€ ulatuses ) ja kindla töökoha (sissetuleku puudumine) võivad põhjustada uute õigusrikkumiste toimepanemise kergema tulu hankimise nimel.Nii avaldas kinnipeetav kohtuistungil, et tal on garanteeritud töökoht ning garantiikiri materjalide juures, kuid seda pole ei kohtu- ega vangistustoimikus. Kindla töökoha olemasolu võimaldab paremini hakkama saada majanduslikult ja võlgu tasuda, kuid pole määrav tegur süüdlase agressiivses käitumises. Kokkuvõttes, K.E-l tuleb karistuse kandmisega jätkata, sest kohtul puudub vangistustoimiku materjalidega tutvumise järel veendumus, et edaspidi käitub isik seadusekuulekalt. Senised vangistused ja ka varasem elu seda näidanud pole. Kohtu hinnangul pole kriminaalhooldusega kaasnev võimalike lisakohustuste määramine uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks piisav meede. Seega jätab kohus K.E karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. 1 Tartu MK 23.05.2019 määrus 1-19-4125 Menetluskulud K.E 03.02.2021 kohtuistungist määratud korras advokaat Heikki Kuningas. Kaitsja esitas 03.02.2021 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas vastavalt 124.50€. Kohus on leidnud, et esitatud taotlused on põhjendatud ja kinnitanud riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks kokku 124.50 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb K.E-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik