Obsah (6)

§ 76§ 751§ 78§ 75§ 209§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.juunil 2021, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Meelis Juursoo Kriminaalas

§ 76lg 5 alusel määrata O.V-le katseaeg kestusega kuni 26.05.2022.

3. Vastavalt

§ 751lg 3 määrata O.V-le elektroonilise valve kestuseks neli

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse O.V keha külge. 5.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 6.

§ 76

lg 5 alu sel allutada O.V käitumiskontrollile kestusega kuni 26.05.2022 ning kohustada teda täitma

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx • ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. ajavahemike järel 6.

§ 75

lg 2 p 21, 4, 5, 7, 8, 9 alusel määrata O.V-le käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused: • mitte omama ja mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid • asuda tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 10 päeva jooksul vabanemisest arvates; • alluma ravile ja läbima psühhiaatrilise sõltuvusravi kohtuistungil antud nõusoleku alusel; • • osalema sõltuvust ja agressiivsust käsitlevates sotsiaalprogrammides alluma elektroonilisele valvele käesoleva määruse p 3 nimetatud tähtaja jooksul.

1. Määrus O.V suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
2. Vabastada süüdimõistetu O.V karistuse kandmiselt tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
3. Määrus edastada kinnipeetavale, prokuratuurile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD O.V mõisteti Pärnu Maakohtu poolt 03.06.
4. a süüdi

§ 209

lg 2 p 1 järgi ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mis

§ 69

ja § 74 lg 5 alusel asendati 717 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli sooritada 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Pärnu Maakohus pööras 15.06.2020 määrusega O.V-le Pärnu Maakohtu 03.06.2019 otsusega mõistetud ning kandmata karistuse 1 aasta 9 kuud ja 13 päeva vangistust

§ 69lg 6 alusel täitmisele.

08.04.2021 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks O.V vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. 30.04.2021 teavitas Tartu vangla, et O.V-ni suhtes on 29.04.2021 Pärnu kohtumaja teinud kohtuotsuse kriminaalasjas 1-20-

1. Nimetatud lahendi järgselt on kandmisele kuuluvaks karistuseks alates 13.08.2020 vangistus pikkusega 2 aastat 1 kuu 10 päeva. Uue otsuse tähtaegu arvesse võttes elektroonilise valve võimalus avanes kinnipeetaval alates 26.04.
2. O.V jätkab vangistuse kandmist Tartu Vanglas 29.04.2021 Pärnu kohtumaja otsuse nr 1-20-6732 alusel. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav selgitas, et soovib vabaneda ennetähtaegselt ja nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab kaitsealause ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa O.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega O.V tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud süüdimõistet u, kaitsja ning tutvunud prokuröri, kriminaalhooldusametniku ja vangla arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et O.V tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt koos elektroonilise valve kohaldamisega on põhjendatud. O.V kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 1 alusel võib kohus tahtlikus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ja nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. O.V on ära kandnud kohtuistungi toimumise ajaks pisut enam kui 11 kuud, so. enam kui 1/3 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud. Samuti on ta nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama aadressil e xxx. Tegemist on süüdlase reaalse elukohaga, mida kinnitab ka rahvastikuregister. Tegemist kinnisturaamatu alusel kinnipeetava xxx kuuluva eramaja. Tegemist on ligi 200 ruutmeetri suuruse majaga, mis vajab isiku sõnul kõvasti remonti. Elamistingimused antud aadressil pole kiita. Enda sõnul soovib antud elukohale elama minna ka peale vangistust. Elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg -st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 -1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on O.V puhul põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on antud tingimus täidetud. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, suhetes ametnikega ei ole probleeme esinenud . Rehabiliteerivate tegevuste läbiviimine on pooleli. Tegemist on esimese vangistusega ning isiku sõnul on see nii mõjunud, et kavatseb õiguskuulekalt jätkata. O.V tunnistab enda elus muutuse vajalikkust, saab aru enda süüst ning mõistab vajadust teha eluviisis muudatused, sest senine käitumine pole olnud õige . Avaldab, et esimene vangistus on teda šokeerinud ja pannud mõistma, et ta ei peaks vanglas olema. Käitumine vanglas kui kontrollitud keskkonnas kinnitab tema käitumine vangistuse jooksul kinnipeetava suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Süü tunnistamine ning muutuste tegemise mõistmine annab lootust, et nihe mõttemaailmas ja käitumises on püsiv ning loodetavasti on vangistuski selliseks kogemuseks, mida süüdlane korrata ei soovi. Vangla iseloomustuses on märgitud, et O.V lähivõrgustikku kuuluvad ema, vend (kriminaalkorras karistatud) ja venna pere. Pereliikmetega suhtlemisel probleeme ei ole. Kinnipeetava vend, kellega ta põhiliselt suhtleb on kriminaalkorras karistatud. Lisaks on kinnipeetava valduses olnud narkootikume, mis viitab suhtlusringkonna kriminaalsele taustale. Kohus loodab, et ema valmidus süüdlast toetada aitab samuti kinnipeetaval seadusekuulekal teel püsida. Kindlat töökohta isikul vabanemise puhuks pole, kinnipeetava põhiliseks sissetulekuallikaks enne vangistust oli tema töövõimetuspension ( töötukassa andmetel on isikul puuduv töövõime (töövõimetuse periood 01.02.2018 - 08.01.2021). Isiku tööoskuseid ei saa pidada heaks, sest isik pole omandanud mingit kutset ja töökogemus on väike. K-raha 25.03.2021 andmetel on isikul tasumata nõudeid 727,92 euro väärtuses. Isiku enda sõnul on tema rahaline seis kehv, elab koos emaga majas, mille eest vaja maksta laenu. Kinnipeetav on pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil toime kuritegusid, mis viitavad kehvale majanduslikule olukorrale ja toimetuleku oskusele. Kinnipeetava toimetulekut vabaduses on siiani mõjutanud narkootikumide tarvitamisega ja hasartmängurlusega seotud kulutused. Kinnipeetaval oli vaja äraelamiseks panna toime kuritegusid. Töösse suhtumine pole paranenud ka vangistuse jooksul. Süüdlasega on läbi viidud vestlus kuritegelike hoiakute teemadel. Vestlusel tuleb välja, et kinnipeetav tugineb oma päritolule ja uskumustele. Kinnipeetav toob välja, et tal on töötamise osas füüsilised piirangud ja teiste tagant koristamine on tema päritolu traditsioonide vastu. Kohus siiski loodab, et tegemist pole tööpõlguriga ning igal juhul tuleb kohustada isikut asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele, sest stabiilne töö ja sissetulek tagab isiku parema hakkamasaamise ning aega õigusvastase eluviisi harrastamiseks jääb selle võrra vähemaks. Suurim murekoht on narkootilised ja psühhotroopsed ained. Vangla märgib, et kinnipeetav alustas tarvitamist enda sõnul 15 -aastaselt ning alustas kanepi tarvitamisega koos sõpradega . Tema enda sõnul tarvitas enne vangistust põhiliselt Heroiini ja Subutexi. Viimane tarvitamine enne vangi minekut (kanep 2 päeva enne vangistust) august
3. Meditsiiniosakonna andmetel tegemist sõltlasega, kes alustas tarvitamist 15 aastaselt. Tarvitanud erinevaid uimasteid, mainitud kanepit, heroiini, amfetamiini, Subutexi, Lyricat, Xanaxit. Kinnipeetav on olnud üledoosis heroiinist, kiirabi päästis. Viibinud võõrutusravil Viljandis jaanuaris 2020, kuid katkestas selle viibides kohal vaid ühe (!) päeva. Kinnipeetava puhul tuvastatud ka narkootikumide süstimine, kuid seda polnud kinnipeetav enne vabanemist väga teinud. On toime pannud vägivallakuritegusid narkojoobes ning motivatsioon narkosõltuvusest vabaneda on nõrk, mida kinnitab igapäevane tarvitamine ja rehabilitatsioonist loobumine. Kohtuistungil avaldas, et narkootikumid on õigusvastase käitumise põhjuseks, on pea aasta kaine olnud ning momendil on sõltuvus kontrolli all. Talle on määratud tugiisik ja süüdlane soovib vabaduses jätkata programmides käimist. Samuti on valmidus käia psühhiaatrilisel sõltuvusravil. Seega on kohtu hinnangul antud juhul näha, et isik on oma vigadest õppinud ning tal on tahe ja teadmine, kuidas konkreetset riski maandada. Toetamaks isiku edasist seadusekuulekat käitumist, tuleb tal katseajal keelata narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine ning kohustada teda kohtuistungil antud nõusoleku alusel läbima psühhiaatrilise sõltuvusravi ja osalema sõltuvust ja agressiivsust käsitlevates sotsiaalprogrammides. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et O.V katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine ja elektroonilise valve seadmine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, kindlasti on oma roll selles ka elektroonilisel valvel. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele ning sellisel juhul on kohtu usalduskrediit tema suhtes lõplikult ammendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik