KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8 . jaanuaril 2021, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-2258 Kohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Heli Eilonen Kriminaalhooldusame

§ 4231

järgi ja mõisteti temale karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati see vangistus 240 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise perioodil kohustati R.L-i järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohtuotsus jõustus 03.05.

2. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 30.10.2019 kohtule erakorralise ettekande R.L-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Erakorralise ettekande kohaselt ei sooritanud R.L üldkasuliku töö tunde 08.06.2019, 21.07.2019 ja on keeldunud ÜKT tunde sooritamast alates 14.08.
4. Tartu Maakohus jättis 27.11.2019.a kohtumäärusega kriminaalhooldaja ettepaneku rahuldamata ning määras, et Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond võimaldaks R.L-ile kergemaid töid, mis ei nõua seismist või liikumist üle kahe tunni korraga.
5. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 12.03.2020.a kohtule teise erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks. Erakorralise ettekande esitamise põhjusteks olid asjaolu, et R.L ei elanud kohtu määratud alalises seisukohas ning ei sooritanud ÜKT tunde 07.03.
7. Tartu Maakohtu 15.04.2020.a kohtumäärusega jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata ning pikendati R.L üldkasuliku töö tegemise tähtaega ja käitumiskontrolli
8. septembrini
10. 16.07.2020.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik kolmanda erakorralise ettekande kohtule. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on registreerimiskohustuse rikkumised 03.07.2020 ja 06.07.2020 kuupäevadel.
11. Tartu Maakohtu 27.08.2020.a määrusega jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata ning pikendati R.L üldkasuliku töö tegemise tähtaega ja käitumiskontrolli aega
12. detsembrini
14. 01.12.2020 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond neljanda erakorralise ettekande kohtule. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et R.L sooritas novembrikuus talle määratud 40 üldkasuliku töö tunnist 1,5 tundi. Üldkasuliku töö tähtaeg on 03.12.
15. Kohtuistungil avaldatud seisukohad
16. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatu juurde ning taotles karistuse täitmisele pööramist. Isik ei ole soovinud üldkasulikku tööd teha, ehkki temale pikendatud töö tegemise tähtaega.
17. R.L avaldas kohtuistungil, et tal on ka põhitöö kus ta tööd teeb. Ta tunnistas rikkumisi ,avaldas soovi tegemata üldkasuliku töö tunnid ära teha. Kohtu seisukoht 11.

§ 69

lg-st 6 tulenevalt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg -s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lg -s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. 2

1. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et R.L on sooritanud novembrikuus 1,5 tundi 49 üldkasuliku töö tundidest. Üldkasuliku töö tähtaeg oli 03.12.
2. Erakorralise ettekande kohaselt sooritas R.L pärast 16.07.2020 erakorralise ettekande esitamist juulis kokku 56 tundi (64 üldkasuliku töö tunnist). Perioodiks august 2020 koostati ajakava 72 tunniks. Juhendaja teavitas ametnikku 10.
3. ja 14.08., et isik ei ilmunud tunde sooritama. R.L-i eavitas, et perearst suunas teda koroonatestile ja seoses sellega ei tule tunde sooritama. Arvestuslehe kohaselt sooritas isik augustis 8 tundi üldkasulikku tööd. Oktoobrikuu ajakava oli kokku 24 tundi ajavahemikul 27.10.-29.
4. Isik sooritas oktoobris arvestuslehe kohaselt 16 tundi üldkasulikku tööd. 02.11.2020 registreerimisel võeti selgitus, miks ei käinud 29.10.2020 tunde tegemas. Isiku sõnul valutas tal magu ja võttis arstiga ühendust, kuid polnud jõudnud veel tõendi järel käia. Koostati uus ajakava novembrikuuks, kokku 49 tundi. Lepiti kokku, et kui isikul esineb kõrvalekaldeid ajakvast, tuleb koheselt ametnikuga ühendust võtta. Ametnik helistas 27.11.2020 isikule, et uurida, miks on sooritatud vaid 1,5 tundi. Hooldusalune põhjendas tundide mitte sooritamist palgatööl olem isega ja soovis tunnid hiljem järele teha, kuid see pole tähtaja tõttu võimalik. Isik pidi ametnikule hiljem tagasi helistama, kuid ei teinud seda.
5. Kriminaalhooldusametniku hinnangu kohaselt saab senist kriminaalhooldust pidada problemaatiliseks. Hooldusaluse käitumine näitab hoolimatut suhtumist talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses. Isik ei ole soovinud või suutnud täita kokkulepitud kohustusi, on rikkunud registreerimiskohustust ning jätnud novembris viimased ÜKT tunnid sooritamata. Käesolevalt on R.L sooritanud 192 tundi 30 minutit, sooritamata on 47 tundi 30 minutit.
6. Kohtu hinnangul on taunitav, et R.L on ilma mõjuva põhjuseta jätnud täitmata äärmiselt suures ulatuses talle novembrikuusse määratud ajakavas märgitud üldkasuliku töö tunde. Ta sooritas kriminaalhooldusametniku andmetel vaid 1,5 tundi, kuigi määratud oli 49 tundi. Isiku selgitus, et ta pidi olema palgatööl, ei ole usutav, kuna isik oli teadlik, et ta pidi sooritama kokku 49 tundi ning ta oleks pidanud vastavalt kokkuleppele ametnikku teavitama ajakava mittetäitmise kohta koheselt põhjuste ilmnemisel. Isik pidi olema teadlik, et tal tuleb sooritada kõik üldkasuliku töö tunnid hiljemalt 03.12.2020 kuupäevaks. Kohus on mitu korda pikendanud üldkasuliku töö üldist tähtaega, kuid isik ei ole kohusetundlikult asunud tunde sooritama, andes vaid lubadusi. R.L Mirošnitsenko ei ole pärast eelmist erakorralist ettekannet esitanud ühtki tõendit puudumiste põhjuste kohta, mistõttu kohtu hinnangul pole alust pikendada järjekordselt üldkasuliku töö tegemise tähtaega. R.L pole siiani olnud huvitatud üldkasuliku töö tundide tegemisest, seega ei annaks üldkasuliku töö järjekordne tähtaja pikendamine mingitki efektiivset mõju isiku käitumisele.
7. Seetõttu ja eelnevast tulenevalt rahuldab kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ning pöörab R.L Mirošnitsenkole mõistetud vangistuse täitmisele.

§ 69

lg 6 teise lause kohaselt arvestatakse aresti või vangistuse täitmisele pööramisel karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. R.L on sooritanud talle määratud 240 tunnist üldkasuliku töö tundidest 192 tundi 30 minutit, mille kohus ümardab täisarvuni, s.o 193 tunnini. Sooritamata on seega 47 tundi üldkasuliku töö tunde, mis tuleb teisendada 47 päeva vangistuseks. Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 3 4