1-21-1796/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-1796 Kohtunik Kristina Domaškina Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne G.O-le täiendava kohustuse määramiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Eve Lillepuu Süüdimõistetu G.O isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Määrata KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel G.O-le katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 25.03.
3. a otsusega tunnistati G.O süüdi ning teda karistati KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. G.O pidi kohe ära kandma 2 kuud vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 3, jäeti ülejäänud karistus 1 aasta ja 4 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui G.O ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust, s.o osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 10.04.2021 ja G.O kandis šokivangistust 28.04.-28.06.
4. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 25.03.2021 ja lõpeb 25.03.
6. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 04.05.2022 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek määrata G.O-le katseajaks täiendav kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest, sest G.O ilmus 07.04.2022 1 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alkoholi tarvitanuna. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 2.
7. G.O kriminaalhooldus algas 10.04.2021 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 16.04.
8. Sel kohtumisel selgitati G.O-le kohtuotsust, kriminaalhoolduse olemust, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning katseaja tingimuste rikkumise võimalikke tagajärgi, millest arusaamist kinnitas G.O oma allkirjaga. G.O on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust. Kõigepealt ei ilmunud G.O 01.07.2021 kriminaalhooldusosakonda ega teatanud mitteilmumisest, mille eest tegi kriminaalhooldusametnik talle esimese kirjaliku hoiatuse. Seejärel ei ilmunud G.O 16.08.2021 taas kriminaalhooldusosakonda ega teatanud mitteilmumisest. Kui kriminaalhooldusametnik tegi 25.08.2021 kodukülastuse, sest G.O polnud registreerimisele ilmunud, oli G.O alkoholijoobes ja ütles, et ta on pikka aega alkoholi tarvitanud. Kodukülastuse ajal oli elutoa laual oli 0,5-liitrine viinapudel, lisaks avatud viinapudel. Ametnikule antud kirjalikus selgituses märkis G.O täiendavalt, et ta hakkas augusti alguses alkoholi tarvitama ega suutnud tarvitamist lõpetada. Kriminaalhooldusametnik koostas G.O-le teise kirjaliku hoiatuse. 2.
9. 23.11.2021 esitas G.O kriminaalhooldusametnikule Lõuna-Eesti Haigla tõendi, mille kohaselt ta osaleb alates 04.03.2021 riiklikus alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Ametnik asendas G.O-le määratud sotsiaalprogrammi kohustusega osaleda 6 korda programmis „Kainem ja tervem Eesti“. G.O kinnitas 24.01.2022 kirjalikult, et osaleb programmis „Kainem ja tervem Eesti“ veel 6 kuud, kui ilmneb ravivajadus. Samuti ütles G.O , et programmist on talle kasu olnud ja ta ei tarvita enam alkoholi. 2.
10. Vaatamata eelnevale, ei ilmunud G.O 18.03.2022 kokkulepitud ajal kriminaalhooldusosakonda välismaale tööle mineku kohta avaldust kirjutama. Kui ametnik tegi järgmisel päeval (s.o 19.03.2022) kodukülastuse, oli G.O taas alkoholijoobes ja elutoa laual oli 2-liitrine 6% Tauruse õllepudel. G.O ütles, et hakkas 17.03.2022 alkoholi tarvitama ega ilmunud kriminaalhooldusosakonda, sest polnud kaineks saanud. Seejärel ilmus G.O 07.04.2022 kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitanuna, mistõttu polnud võimalik temaga sisuliselt vestelda ja registreerimiskohustus jäi täitmata. Ametnikule antud kirjalikus selgituses märkis G.O , et ta jõi mitu päeva järjest õlut, kontrollis 07.04.2022 hommikul kodus alkomeetriga joovet ja alkomeeter näitas 0,07 promilli. Hiljem mõistis G.O , et tema alkomeetri näit polnud õige, tunnistas oma viga ja kahetses juhtunut. 2.
11. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb G.O-le määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. G.O alkoholi liigtarvitamist näitavad asjaolud, et ta jättis 16.08.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumata, sest ei suutnud alkoholi tarvitamist lõpetada, ja ilmus 07.04.2022 registreerimisele alkoholi tarvitanuna. Kuigi G.O osaleb alates 04.03.2021 programmis „Kainem ja tervem Eesti“, pole see aidanud alkoholi kuritarvitamisest loobuda. Alkoholi kuritarvitamine on G.O puhul uute kuritegude riskitegur ja kriminaalhoolduse nõuete rikkumise põhjus. Kohtu seisukoht
12. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb 2 erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (RKKK 11.06.
13. a määrus nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka olukorras, kus kriminaalhooldusametnik taotleb katseajaks täiendava kohustuse määramist.
14. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheide on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud 07.04.
15. a alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt kontrolliti samal päeval kell 12:35 Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduses indikaatorvahendiga G.O joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja G.O ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,871 milligrammi alkoholi. Samuti tuli G.O suust alkoholilõhna, reaktsioon oli häiritud, kõne oli segane ning tasakaal ja koordinatsioon olid kergelt häiritud. G.O selgitas kohapeal, et ta tarvitas eelmisel õhtul õlut (7-7 pöördel). 13.04.2022 kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis G.O täiendavalt, et ta oli mitu päeva järjest õlut joonud, viimati 06.04.
16. a õhtul. 07.04.
17. a hommikul kontrollis G.O igaks juhuks kodus alkomeetriga joovet ja alkomeeter näitas 0,07 promilli. Midagi läks vist valesti, sest kriminaalhooldusosakonnas oli joove suurem. G.O on süüdi ja kahetseb (tl 8 pöördel).
18. Kohus märgib, et registreerimiskohustuse täitmiseks ei piisa kriminaalhooldusosakonda ilmumisest, vaid süüdimõistetu peab olema võimeline ka kriminaalhooldusametnikuga adekvaatselt suhtlema. Kuna G.O alkoholi tarvitamisest tingitud seisund (s.o häiritud reaktsioon ja segane kõne) välistas sisulise arutelu kriminaalhooldusametnikuga ja tal polnud mõjuvat põhjust sellises seisundis kriminaalhooldusosakonda ilmuda, rikkus G.O KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust. Erakorralisele ettekandele lisatud õiguste ja kohustuste lehe järgi selgitati G.O-le katseaja alguses kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, sealhulgas keeldu ilmuda kriminaalhooldusametniku vastuvõtule joobes olekus. Ning G.O on need õigused ja kohustused allkirjastanud (tl 8). Arvestades G.O selgitusi, et ta kontrollis sama päeva hommikul kodus igaks juhuks alkomeetriga joovet ja alkomeeter näitas 0,007 promilli, leiab kohus, et G.O rikkus 07.04.2022 registreerimiskohustust ettevaatamatusest (s.o kergemeelsusest).
19. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et praeguse määruse tegemise ajaks on G.O kriminaalhooldus kestnud 1 aasta ja 1 kuu ning kohus vaatab läbi esimest erakorralist ettekannet. Kõigepealt ei ilmunud G.O 01.07.2021 (s.o veidi vähem kui 3 kuud pärast kriminaalhoolduse algust) kriminaalhooldusosakonda ega teatanud mitteilmumisest, mille eest tegi kriminaalhooldusametnik talle 09.07.2021 esimese kirjaliku hoiatuse (tl 10). Seejärel ei ilmunud G.O 16.08.2021 (s.o veidi enam kui 1 kuu pärast esimest kirjalikku hoiatust) taas kriminaalhooldusosakonda ega teatanud mitteilmumisest. Kui kriminaalhooldusametnik tegi 25.08.2021 kodukülastuse, sest G.O polnud registreerimisele ilmunud, oli G.O alkoholijoobes ja ütles, et ta on pikka aega alkoholi tarvitanud. Ametnikule antud kirjalikus selgituses märkis G.O täiendavalt, et ta hakkas augusti alguses alkoholi tarvitama ega suutnud tarvitamist lõpetada. Kriminaalhooldusametnik koostas 31.08.2021 G.O-le teise kirjaliku hoiatuse (tl 11). 23.11.2021 esitas G.O kriminaalhooldusametnikule Lõuna-Eesti Haigla tõendi, mille kohaselt ta osaleb alates 04.03.2021 riiklikus alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“ (tl 12). Lisaks asendas ametnik G.O-le määratud sotsiaalprogrammi kohustusega osaleda 6 korda 3 programmis „Kainem ja tervem Eesti“. G.O kinnitas 24.01.2022 kirjalikult, et osaleb programmis „Kainem ja tervem Eesti“ veel 6 kuud. Samuti ütles G.O , et programmist on talle kasu olnud ja ta ei tarvita enam alkoholi (tl 12 pöördel). Vaatamata eelnevale, selgus praeguses, asjas, et G.O ilmus 07.04.2022 (s.o veidi enam kui 7 kuud pärast teist kirjalikku hoiatust) kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitanuna, mis tõi kaasa registreerimiskohustuse rikkumise. G.O oli joonud õlut mitu päeva järjest.
20. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et G.O on katseajal korduvalt rikkunud registreerimiskohustust alkoholi tarvitamise tõttu, kusjuures
21. a augustis (s.o 9 kuud tagasi) ei suutnud ta alkoholi tarvitamist lõpetada ja
22. a aprillis (s.o eelmisel kuul) jõi ta taas mitu päeva järjest. G.O on jätkanud alkoholi kuritarvitamist hoolimata 2-kuulisest šokivangistusest (s.o 28.04.-28.06.2021), kriminaalhooldusametniku toest ja alates 04.03.2021 (s.o veidi enam kui 1 aasta ja 2 kuu pikkusest) osalemisest riiklikus alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Seega on G.O-l tõsine alkoholiprobleem ning senistest abinõudest pole olnud piisavalt kasu.
23. Kuna G.O on süüdi tunnistatud alkoholijoobes toime pandud kuriteos, ta on jätkanud katseajal alkoholi kuritarvitamist ja on alkoholi tarvitamise tõttu rikkunud korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid, tuleb kohtu hinnangul määrata G.O-le KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Samasugune alkoholi tarvitamise jätkamine ohustab G.O katseaja edukat läbimist ja suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu ning alkoholist loobumine on uute rikkumiste ärahoidmiseks vältimatult vajalik.
24. Kohus märgib sedagi, G.O katseaeg kestab kuni 25.03.2023 (s.o veidi enam kui 10 kuud) ning G.O-l tuleb katseaja edukaks läbimiseks muuta oluliselt oma alkoholi tarvitamise harjumusi ja loobuda täielikult igasugusest alkoholi tarvitamisest. Vajadusel on G.O-l võimalik pöörduda regulaarse psühholoogilise või psühhiaatrilise abi poole. Juhul, kui G.O ei tee käesolevas määrusest õigeid järeldusi ja jätkab alkoholi tarvitamist, võib kohus pöörata talle karistuseks mõistetud 1 aasta ja 4 kuulise vangistuse täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) 4