← Eesti

1-18-5412/143

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. september 2020 1-18-5412 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas W.B (isikukood XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
  2. augusti
  3. a määrus Advokaat Valeriy Gimaev Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali W.B Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu
  5. augusti
  6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  7. Määrata Advokaadibüroole Narva Esimene Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks W.B-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 97,20 eurot, sh käibemaks 16,20 eurot.
  8. Mõista W.B-lt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 97,20 eurot.
  9. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. W.B tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu
  11. novembri 2018 otsusega KarS § 274 lg 1 järgi mõistes talle karistuseks 1-aastase vangistuse. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu
  12. oktoobri 2016 otsusega mõistetud kandmata karistuse 2 aastat 1 kuu vangistust võrra. Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
  13. aprill
  14. Karistuse lõpp saabub
  15. mail
  17. Vangla ja prokuratuur ei toeta W.B vabastamist tingimisi ennetähtaegselt.
  18. Viru Maakohtu
  19. augusti
  20. a määrusega jäeti W.B karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
  21. Karistusregistri andmete kohaselt on kinnipeetaval kolm kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta teist korda. Korduv karistatus viitab sellele, et isikule ei ole varasemad karistused (sh reaalne vangistus), vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud: ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. W.B kuritegusid iseloomustab vägivalla kasutamine. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. W.B alustas alkoholi tarvitamist alaealisena ning tarvitas enda sõnul kanget alkoholi vaid tähtpäevadel. Ta kinnitas, et ei soovi enam alkoholi tarvitada ning saab aru selle negatiivsetest tagajärgedest. Vangistuses läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, milles näitas üles motivatsiooni alkoholi tarvitamisest loobumiseks. Kohus möönis, et W.B on teinud püüdlusi elada edaspidi kainelt, ent praegu ei saa ta alkoholi tarvitada ning tema sõnadest ja sotsiaalprogrammi läbimisest ei saa teha järeldust, et ta suudaks ka vabaduses alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda. Alkoholi tarvitamine on aga uue kuriteo riskiks, kuivõrd sellega kaasneb vägivaldne käitumine.
  22. Positiivsena tõi kohus välja veel sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ läbimine ning „Õige Hetk“ alustamise, riigikeele õppega tasemel A2 alustamise ning majandustöödel koristajana töötamise. Negatiivse asjaoluna iseloomustavad isiku käitumist vangistuses distsiplinaarkaristused. Kohus leidis, et isiku puhul, kes ei suuda range järelevalve all õiguskuulekalt käituda, on kaheldav võime teha seda vabanemisel.
  23. W.B-l on vabanemisel elukoht abikaasa ema korteris. Samas oli tal elu- ja töökoht ka enne vangistust, mis kuritegusid ära ei hoidnud. Seetõttu ei saa elukoha olemasolule anda määravat tähendust uute kuritegude ärahoidmise seisukohast. Ka materiaalne kindlustatus (lähedaste materiaalne toetus ja garanteeritud töökoht) on igati positiivne. Samas ei ole W.B kuritegude ajendiks olnud materiaalse kasu saamine, mistõttu ei saa öelda, et sissetulek vähendaks uue võimaliku kuriteo riski.
  24. Kohtul puudus W.B eeltoodut hinnates kindlus kinnipeetava suutlikkuses edaspidi seaduskuulekalt elada. Kohtu arvates ei ole katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine piisavalt mõjusad vahendid uue kuriteo ärahoidmise seisukohast. W.B on varem kriminaalhooldusel olnud, ent rikkus siis registreerimiskohustust, pani toime väärtegusid ja uue kuriteo. Sõnades väljendab ta küll motivatsiooni muutumiseks, ent korduv kuritegude toimepanemine ning vangistusaegne käitumine seda ei kinnita. Uue kuriteo toimepanemist soodustab ka alkoholi tarvitama asumine, mida ei saa välistada üksnes kontrollnõude kohaldamisega. Kohus arvestas ka vangla ja prokuratuuri vastuseisu kinnipeetava vabastamiseks ennetähtaegselt. MÄÄRUSKAEBUS
  25. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada. Uue määrusega vabastada W.B tingimisi enne tähtaega vangistusest.
  26. Viru Maakohtu määruse vaidlustatakse täielikult kaalutlusõiguse eksliku teostamise põhjendusel. Arvestamata on jäetud kinnipeetava kasuks rääkivad rohked positiivsed asjaolud. 2

(4)
  1. Kohtu arvates on W.B uute kuritegude toimepanemise riskiks alkoholi tarvitamine. Samas tõi kohus positiivse asjaoluna välja sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemise, milles isik näitas üles motivatsiooni alkoholist loobuda. Edaspidist alkoholitarvitamist saaks välistada lisakohustuste panemisega. Arvestades vangistuses alkoholiprobleemiga tõsist tegelemist, on võimalik jätkata sellega käitumiskontrolli ajal. Kohustuste panemisega aidatakse kaasa süüdimõistetu resotsialiseerimisele vältimaks uute kuritegude toimepanemist.
  2. Distsiplinaarkaristuste olemasolu või puudumine ei oma olulist tähtust isiku ennetähtaegsel vabastamisel. Ainuüksi distsiplinaarkaristuste olemasolu ei saa olla ennetähtaegselt vangistusest vabastamisel takistuseks. Kinnipeetava käitumist vanglas tuleb hinnata koosmõjus muude asjaoludega. Maakohus tuvastas, et W.B osales edukalt sotsiaalprogrammides, õppis juurde eesti keelt A2 tasemeni. Need positiivsed asjaolud näitavad, et tal on vanglast vabanedes parem elus hakkama saada, annavad talle võimaluse tegeleda lapsega ja aidata tal eesti keelt õppida. Lisaks väärib tähelepanu, et distsiplinaarkorras määratud karistuseks on noomitus, s.o kergeim võimalik karistusliik. Seega ei ole distsiplinaarrikkumised tõsised. W.B käitumine on vanglas olnud valdavalt õiguskuulekas. Ta on vanglas läbinud kõik pakutud sotsiaalprogrammid, mis näitab, et karistuse eesmärgid on täidetud.
  3. W.B ennetähtaegse vabastamise kasuks räägivad tema elutingimused ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivad tagajärjed. Tal on kindel elukoht, ta töötas enne vangistust ja seoses ehitusel töötamisega on tal piisavalt töökogemusi. Vabanemisel on tal garanteeritud töökoht ja toetavad, mis tagab toimetuleku. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
  5. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Maakohtul ei tekkinud veendumust, et W.B suudaks edaspidi käituda õiguskuulekalt ning läbida kriminaalhoolduse. Sellise seisukohaga nõustub ka ringkonnakohus. Kaitsja näeb kaalutlusõiguse rikkumist positiivsete asjaolude arvestamata jätmises. Lisaks leiab kaitsja, et kohus arvestas ebaõigesti distsiplinaarkaristustega. W.B ennetähtaegse vabastamise kasuks räägivad tema elutingimused. Alkoholiriski saab välistada ka lisakohustuste panemisega.
  6. Ringkonnakohus kaalutlusõiguse rikkumist ei näe. Maakohus on W.B käitumist karistuse kandmise ajal analüüsinud igakülgselt. Nimelt on positiivseks peetud osalemist sotsiaalprogrammides ja W.B pingutusi edaspidi kainelt elada. Samas aga arvestas kohus, et alkohol ei ole kinnipidamisasutuses kättesaadav ning seetõttu ei saa isiku lubadustest järeldada suutlikkust alkoholist loobuda. Alkoholiga seotud riskid W.B puhul on kahtlemata olemas: alkoholi tarvitamist alustas ta juba alaealisena ja tema kuritegelik käitumine on olnud seotud läbivalt alkoholi liigtarvitamisega. Viimase aja kuritegelikku käitumist iseloomustab vägivallakomponent. W.B vägivaldsus on avaldunud nii lähisuhtes, kui ka võimuesindaja suhtes. Aja jooksul on vägivaldus raskemaks muutunud. Kuritegusid on W.B toime pannud nii ette planeerimata kui ka planeeritult. W.B viimase aja käitumist läbib selgelt vägivaldne joon – olles Pärnu Maakohtu
  7. juuni
  8. a otsusega karistatud KarS § 263 p-de 1,3 järgi rahalise karistusega, tunnistati ta Pärnu Maakohtu
  9. oktoobri
  10. a otsusega süüdi KarS 3
(4)§ 121 lg 2 p-de 1,2,3 järgi ja karistati 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Katseajal pani W.B toime uue kuriteo – sedapuhku KarS § 274 lg 1 järgi. Ringkonnakohus järeldab sellest, et W.B puhul esineb suur oht toime panna just vägivallakuritegusid. Individuaalse täitmiskava kohaselt W.B küll osaliselt tunnistab oma kuritegusid, ent üritab palju oma tegevust ka ilustada ning süüdistab vägivallakuritegude puhul teisi (tl 84). Arvestades, et tegemist on korduvalt karistatud isikuga, kes kipub oma vägivaldsust õigustama, esineb ringkonnakohtu arvates süüdlase puhul oluline oht uute kuritegude toimepanemiseks. Kuni inimesel puudub oskus mõista teiste inimeste seisukohti ja ta kipub vägivaldsust õigustama, seni püsib oht lahendada konflikte vägivallaga. Arvestades isiku vanust, on tegemist väljakujunenud isiksusega, kelle puhul on võimatu prognoosida, kas alkoholitarvitamist saaks välistada lisakohustuste panemisega. W.B-l on tema kuritegelikku minevikku arvestades kalduvus langeda samasse käitumismustrisse. W.B on küll vangistuses riske maandavatel kursustel käinud, ent tema käitumisele annab negatiivse varjundi kahe kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu. Vangla on hinnanud need rikkumised tahtlikeks ning vanglasüsteemile ja õiguskorrale otsest vastupanu osutavateks (tl 95 ja 99). Maakohtus on ka põhjendanud, miks ta kahtleb W.B õiguskuulekas käitumises arvestades distsiplinaarkaristuste olemasolu.
  1. Positiivne on tõepoolest vabanemisjärgse elukoha olemasolu ning lähedaste toetus ja töökoht, ent seda on maakohus kaalutlusotsuse tegemisel ka arvestanud põhjendades üksiti, miks nimetatule ei saa otsustavaks kaalukeeleks. Ringkonnakohtu arvateski ei oma W.B vabastamist toetavad asjaolud sellist kaalu, et tühistada I astme kohtu igati põhjendatud lahend. Ringkonnakohus möönab, et isiku puhul, keda on korduvalt karistatud samaliigiliste kuritegude eest, kes kannab liitkaristust ning kelle eelmine katseaeg luhtus katseaja tingimuse ja uue kuriteo toimepanemise tõttu, ei saa usaldada vaid tema lubaduste alusel.
  2. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
  3. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsjal kulus maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks üks tund, mille eest ta palub määrata advokaadibüroole Narva Esimene Advokaadibüroo riigi õigusabi tasu suuruseks 97,20 eurot (sh käibemaks 16,20 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  4. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel W.B kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.