Obsah (5)
§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78Kriminaalasi nr 1-22-3944 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 28. juuni 2022. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Priit Tõnisson Kaitsja advokaat Sirje Mu
kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades § 424 lg 1 järgi kiirmenetluses Süüdistatav N.V, IK XXX; sünniaeg:
- juuni
- a; kodakondsus: XXX kodanik; emakeel: XXX; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX, XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon XXX, e-post XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud; tõkendit ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada N.V
§ 424lg 1 järgi ja karistuseks mõista kaheksa
(8)kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka aeg N.V kinnipidamise 14.-15. mai 2022. a, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista seitse
(7)kuud ja kakskümmend kaheksa
(28)päeva vangistust.
§ 74lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.V ei pane ühe
(1)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
§ 75
lg 2 alusel temale määratud lisakohustust.
§ 75lg 1 alusel on N.V käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1.
elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;
- ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
- alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 8 alusel määrata N.V-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.
§ 78p 1 alusel hakata N.V kuulutamisest.
katseaega arvestama alates kohtuotsuse Määrata N.V katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista N.V-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha nelisada üheksakümmend
(490)eurot 50 senti ja joobeseisundi tuvastamise kulu ükssada üks
(101)eurot, s.o kokku viissada üheksakümmend üks
(591)eurot 50 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et N.V-l on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: RIKOEE22), märkides viitenumbriks 99922700023434. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus N.V süüdistatakse selles, et tema juhtis XXX 2022. a kella 05.09 paiku, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, XXX juures mootorsõidukit XXX XXX, registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 2,47 mg/g. Sellise käitumisega rikkus N.V liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 2 Seega pani N.V toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ehk
§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo.
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
§ 424
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtul N.V-le karistuseks mõista 8 kuu pikkuse vangistuse.
§ 68
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka aeg, mille vältel N.V oli kinni peetud (14.-
- mai
- a) ehk kokku 2 päeva. Seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks veel 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
§ 74
lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täitmisele pööramata, kui N.V ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib
§ 75
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 8 alusel kohustub N.V osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad N.V-lt väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 490,50 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu kokku 101 eurot, kokku menetluskulud 591,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel N.V taotleb kriminaalmenetluskulude 591,50 eurot tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. N.V tuleb süüdi tunnistada
§ 424lg 1 järgi ja talle tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele.
Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. esitatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt N.V-lt väljamõistetavateks menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 256 5 lg 2 vähendamisele ja joobeseisundi tuvastamise kulu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta, leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud 3 kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt) 4