Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (
Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (
Selleks, et lugeda juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetuks, piisab sellest, kui esineb vaid üks
§-s 1 nimetatud olukordadest, s.o juriidilisest isikust võlgnik ei pea olema püsivalt maksejõuetu nii likviidsus- kui ka bilansitesti kohaselt (vt sellega seoses ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-188-12, p 14).
Arvestades, et vaidlus võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustuste osas puudub (vt sellega seoses ülal, p 5 alapunkt a) ning p 14), on määrava tähtsusega see, millises summas on võlgnikul likviidseid vahendeid nende kohustuste täitmiseks. Olemasolevate likviidsete vahendite all tuleb peamiselt arvesse võtta raha, tähtajalisi hoiuseid ning ka väärtpabereid, mille kohta on olemas kohese tagasiostu kohustus. Mitterahaliste vahendite arvestamisel likviidse varana peavad need vahendid olemas kergesti/kiiresti realiseeritavad (rahaks muudetavad). Arvestades, et 4 maksejõuetuks muutunud osaühingul on seaduse kohaselt aega 20 päeva, et võtta kasutusele abinõud maksevõime saavutamiseks (ÄS § 180 lg 51), tuleb hinnata, kas võlgniku mitterahalised vahendid on realiseeritavad 20 päeva jooksul, s.o kas võlgnikul on 20 päeva pikkuse perioodi jooksul võimalik saada juurde piisavalt rahalisi vahendeid, et sissenõutavaks muutunud võlad tasuda. Sellist ajalist raami likviidsuse hindamisel toetab ka pankrotiseaduse seletuskiri, sealjuures on seletuskirjas õigesti märgitud, et tähtis ei ole see, kas vara suudetakse müüa n-ö õiglase turuhinnaga või alla selle. Esiplaanile tuleb seada võlausaldajate nõuete rahuldamine, mitte võlgniku soov saada oma varast maksimaalset tulu.1 17. Kohus leiab, et võlgniku varusid, s.o müügiks ostetud kaupa ei saa pidada likviidseks varaks. Kohtusse pöördunud võlausaldaja nõue võlgniku vastu muutus sissenõutavaks 12.03.2024 (dtl 17); võlausaldaja esitas võlgnikule pankrotihoiatuse 05.08.2024 (dtl 27 jj); kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse 30.09.2024 kohtumäärusega ning nimetas võlgnikule ajutise halduri 13.11.2024 kohtumäärusega; ajutine haldur esitas kohtule 16.12.2024 aruande, kus mh märkis, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu; kohus andis võlgnikule kaks korda täiendavat aega likviidsuse taastamiseks/kokkuleppe saavutamiseks (vt ülal, p 8 ning p-d 10-11). Seega, kui lähtuda võlausaldaja nõude sissenõutavaks muutumisest, on võlgnikul olnud aega ca 10 kuud, ning kui lähtuda kohtumenetluse algatamisest, siis ca 3,5 kuud aega, et oma kaubad realiseerida, sh kasvõi osaliselt (piisavalt, et võlausaldaja nõue rahuldada). Võlgnik ei ole suutnud seda teha. Seda arvesse võttes ei oma ka tähtsust võlgniku esitatud arved, mis võlgniku hinnangul tõendavad, millise hinnaga on võlgnik varasemalt suutnud osasid üksikuid võlgniku laos olevaid tooteid realiseerida (vt dtl 119 jj). Tegelik elu/faktiline olukord tõendab praegusel juhul, et võlgnik ei ole suutnud väga pika aja jooksul oma kaupa realiseerida, s.o tegemist ei ole likviidse varaga
18. Eelnevat seisukohta ei muuda võlgniku selgitus, et tegemist on spetsiifilise kaubaga, mille realiseerimine võtab aega. Ükskõik millise tegevusalaga äriühing peab oma äritegevust korraldama nii, et ühing oleks likviidne, s.o võimeline oma sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused täitma. Kui äriühingul see võimekus puudub ning äriühing ei ole ka mõistliku aja jooksul võimeline rahalisi vahendeid selleks tekitama, ongi tegemist likviidse maksejõuetusega. Äriühing ei saa oma suutmatust kohustusi täita (nii võlausaldajate kui ka kohtu ees) õigustada väitega, et ta ei leia oma väidetavalt väga väärtuslikule varale/kaubale ostjat. Sellisel juhul ei ole tegemist likviidse varaga. Samuti ei saa õigustuseks olla võlgniku soov saada oma varade eest rohkem raha. Olukorras, kus võlgnikul on likviidsusprobleem, tuleb võlausaldajate huvid seada esiplaanile, ning võlgnik oleks pidanud oma kaubad võõrandama sellise hinnaga, mis on vajalik, et likviidsus taastada. Võlgnik ei ole suutnud seda teha. Võlgnikule on praegusel juhul antud väga palju aega - oluliselt enam kui
lg 2 tavapärane ajaline kriteerium 20 päeva - et oma kaup maha müüa ja likviidsus taastada, kuid võlgnik ei ole suutnud seda teha. Kohtu hinnangul on märkimisväärne, et võlausaldaja nõue moodustab ca 15% võlgniku poolt väidetud võlgniku kauba väärtusest. Võlgnik ei ole seega mitmete kuude jooksul suutnud oma kaupa realiseerida isegi selles väikeses ulatuses, et üksnes võlausaldaja nõue rahuldada. See seab täiendavalt kahtluse alla võlgniku väited võlgniku kauba väidetavast likviidsusest ning suurest väärtusest.
lõikest 2 tuleneva likviidse maksejõuetuse kontseptsiooniga, mis (põhjendatult) lähtub sellest, et mitterahalisi varasid saab likviidsete vahenditena käsitleda üksnes juhul, kui need on kergesti/kiiresti (eelkõige 20 päeva jooksul) realiseeritavad. Võlgnik ei ole suutnud oma kaupa realiseerida mitmeid kuid. 20. Eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et võlgniku varadest saab likviidseks pidada üksnes rahalisi vahendeid summas 225,8 eurot. Võlgniku varud (müügiks ostetud kaubad) ei ole likviidne vara, mistõttu kohus seda vara võlgniku maksevõime hindamisel arvesse ei võta. Arvestades, et võlgnikul on likviidset vara 225,8 eurot, kuid kohustusi vähemalt 22 365,67 eurot (millest enamik on kohtusse pöördunud võlausaldaja nõue), on võlgnikul likviidset vara kordades vähem kui sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi. Võlgnik on
21. Kuna võlgnik on kohtu hinnangul püsivalt maksejõuetu
lg 2 alusel, ei hinda kohus, kas võlgnik on püsivalt maksejõuetu ka
Kohus nõustub aga ajutise halduri hinnanguga, et võlgniku varud on võlgniku bilansis eelduslikult olulisel määral ülehinnatud ning nende väärtus ei kata eelduslikult ka võlausaldaja nõuet (vt ülal, p 6). Nagu ajutine haldur esile tõi, siis kinnitab seda nii pikk ajaperiood, mil võlgnik ei ole suutnud varusid realiseerida isegi mitte sellises summas, et võlausaldaja nõue rahuldada. Lisaks, kui võlgniku varud on väidetavalt tõesti nii palju väärt, kui võlgnik väidab, ei ole ka mõistetav/usutav, miks võlgniku osanikud ei ole olnud valmis võlgnikku täiendavalt rahastama ja/või võlausaldaja nõuet ise rahuldama, et võlgniku pankrotimenetlust vältida. 22. Eelnevat arvesse võttes kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Indrek Lepsoo (
23. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (
24. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (
lg 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (
Võlgniku juhatuse liikme kohustamine vande andmiseks 25. Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse, et võlgniku pankroti väljakuulutamise korral kohustaks kohus võlgniku juhatuse liiget X andma võlgniku vanne (ajutise halduri aruande resolutsiooni p 5). Kohus peab taotlust põhjendatuks. 26.
lg 1 sätestab, et kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
sätestab, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse
-89 sätestatut
lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes.
lg 1 kohaselt võib juriidilisest võlgniku korral kohus pankrotiavalduse tagamiseks rakendada elukohast lahkumise keeldu mh võlgniku juhtorgani liikme suhtes.
ja
lg 1 koosmõjus kohalduvad
-89 sätestatud võlgniku kohustused ja seonduvad kohtu õigused seega võlgniku juhatuse liikme X suhtes. 27. Eelnevat arvesse võttes kohustab kohus
alusel X kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on temale teadaolevalt õiged. Xl tuleb anda võlgniku vanne vahetult enne võlausaldaja esimese üldkoosoleku algust. 28.
lg 1 kohaselt võib kohus, kui võlgnik jätab kohtu korralduse täitmata või kui on vaja tagada seadusega sätestatud kohustuse täitmist, võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust mh sellega, et ei täida 6 vande andmise kohustust (
). Kohus hoiatab seetõttu, et kui X ei täida vande andmise kohustust, võib kohus Xu trahvida või kohaldada sundtoomist või aresti. Menetluskulud 29. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud tasuda pankrotivarast (
Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (
Ajutise pankrotihalduri tasu 30. Pankrotimenetluse kuluks on mh ajutise pankrotihalduri tasu (
31.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
32. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2175 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (
Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 145 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise pankrotihalduri tasuks 2175 eurot (15x145), koos käibemaksuga 2653,5 eurot (
lg 3 teine lause,
Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (
33.
lg 6 viimase lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Võlausaldaja tasus 03.10.2024 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu katteks 3000 eurot. Kohus määrab seetõttu, et ajutise halduri kindlaksmääratud tasu tuleb ajutisele haldurile välja maksta võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt. Võlausaldaja menetluskulud 34. Pankrotimenetluse kuluks on mh menetluskulud (
Ka pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kuludeks
35. Kohus leiab, et käesoleval juhul on mõistlik määrata võlausaldaja menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 2 ja lg 4). Võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramine (juba) käesoleva pankrotimäärusega tähendaks seda, et võlgniku pankroti väljakuulutamine lükkuks oluliselt edasi – kohus peab määrama tähtaja võlausaldajale menetluskulude nimekirja esitamiseks, selle nimekirja võlgnikule kätte toimetama ja seejärel ka võlgniku seisukoha ära ootama. Kohus leiab, et olulisem on võlgniku pankrot võimalikult kiiresti välja kuulutada, et pankrotihaldur saaks vajalikke toiminguid tegema hakata. Kohus määrab hiljem võlausaldajale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Kaisa Margus 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.