Hagi alus Hageja esitas 13.02.2026 hagiavalduse, mis on menetlusse võetud 24.03.2026. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 03.07.2023 parkimiskorralduse nõudeid rikkudes sõiduautot XXX ASi Ühisteenused poolt opereeritavas parklas aadressil Pärnu mnt 139, Tallinn. Parklas on lubatud parkimiskellaga parkida 2 tundi. Kostja parkimiskellaga parkimise algusaega ei fikseerinud, mistõttu koostas hageja leppetrahvi nõude. Hageja arvestab viiviseid leppetrahvi tasumise tähtajale (14 päeva) järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras. Kostjale on hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega kätte toimetatud 31.03.2026
Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (20.04.2026) hagile vastanud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt
Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 338 eurot.
lg 2 ja 4842 kohaselt on riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja esindaja tunnitasu on 169 eurot tund ilma käibemaksuta. Viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot 2 (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning õigusteenuse osutamise hindasid, saab maakohtu hinnangul pidada käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu suuruseks 120 eurot. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega ei pea kohus võimalikuks kostjalt lepingulise esindaja kulu suuremas summas kui 120 eurot välja mõista. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
lg 4).
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.