← Eesti

2-25-22820/6

Obsah (15)§ 178§ 468§ 474§ 415§ 420§ 632§ 187§ 177§ 407§ 444§ 173§ 162§ 138§ 144§ 175

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine 14.mai 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-25-22820; Bondora AS hagi H.T vastu võlgnevuse

§ 178

lg 2); 6.2 vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 6.3 vastavalt

§ 474

lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 6.4

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 6.5

§ 420

lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning

§ 632

lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 6.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 6.7

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Asjaolud

  1. Hagiavalduse kohaselt Bondora AS ja H.T on sõlminud järgmised tarbijakrediidilepingud: 20.05.2024 nr BL4588222, 30.05.2024 nr BL4615374, 27.08.2024 nr BL4876958, 20.01.2025 nr BL
  2. Kõnealuste lepingute järgi on hageja väljastanud kostjale krediidisummad järgmiselt: 1) 20.05.2024 4000 eurot (summa 253 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks – lepingu põhitingimused p 1.3 ja laenulepingu üldtingimused p 8.2); 2) 30.05.2024 3000 eurot (189 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks); 3) 27.08.2024 700 eurot (44 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks); 4) 20.01.2025 2200 eurot (139 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks). Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. 2 Lisaks krediidilepingule on pooled 20.05.2024 sõlminud lisateenuse lepingu (i) B Secure, mille kohaselt krediidisaajal on võimalik muuta tagasimaksegraafikut läbi e-keskkonna. Vastava teenuse eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 01.09.2025 ütlema lepingud erakorraliselt üles ja palus ka täita sissenõutavaks muutunud kohustused. Vastavalt lepingu üldtingimuste p 6.1, p 6.2, p 8.1 ja 8.2 kohustus kostja tagastama krediidi, sellelt arvestatava intressi ja haldustasu annuiteetmaksetena laenusumma kuumaksena 134,04 eurot kuus vastavalt graafikule. Kostja on jätnud tasumata
  3. aasta 03., 04., 05.,
  4. ja
  5. kuu maksegraafikus nimetatud maksed. Lisaks pidi kostja täiendavalt tasuma BSecure teenuse eest väljastatud arved summas vastavalt hinnakirjale 11.03.2025, 11.04.2025, 27.05.2025, 27.06.2025, 28.07.2025 ja 27.08.
  6. Kostja jättis ka kõnealused kohustused täitmata. Täiendavalt oli hageja väljastanud kostjale arved kokku 204.93 eurot, mis hõlmab lisateenuseid, sissenõudmiskulusid ja maksehäire teate avaldamise kulusid. Hageja palub rahuldada hagiavaldus ja mõista H.T-lt Bondora AS kasuks välja 11631.54 eurot ning viivis hagiavalduse esitamiseni põhinõude summalt 1055.04 eurot kokku summas 844.86 eurot. Mõista H.T-lt Bondora AS kasuks välja põhinõudelt 4177.85 eurot alates hagiavalduse esitamisest viivis 22.99% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Mõista H.T-lt Bondora AS kasuks välja põhinõudelt 2978.96 eurot alates hagiavalduse esitamisest viivis 22.99% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Mõista H.T-lt Bondora AS kasuks välja põhinõudelt 725.33 eurot alates hagiavalduse esitamisest viivis 29.99% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Mõista H.T-lt Bondora AS kasuks välja põhinõudelt 2372.90 eurot alates hagiavalduse esitamisest viivis 29.79% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Määrata kindlaks menetluskulud ja jätta kõik käesolevas tsiviilasjas tekkinud menetluskulud H.T kanda. Märkida vastavalt

§ 177

lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

  1. Hageja täiendavalt lisab, et menetlusökonoomilistel kaalutlustel määrab maksed uuesti kooskõlas VÕS § 4034 ja loobub oma nõudest osaliselt. uuesti määratud maksete korral hageja: (arvestab kõik kostja poolt tehtud maksed põhikohustuse (s.o väljastatud krediidisumma) katteks, ei arvesta laenulepingute alusel kostja kasutusse antud rahalt intressi (sh ka isegi mitte seadusjärgset) ning nõuab alates laenulepingu(te) ülesütlemisest seadusjärgses määras viivist. Tegemist on niisiis nõude ulatusega, mida hageja on kostjalt õigustatud nõudma sõltumata sellest, kas kohus peaks leidma, et hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet või mitte. Hageja on maksed uuesti määranud kooskõlas VÕ S § 4034 lg 7 selliselt, et samaks on jäänud tagasimaksete koguarv ja maksete tähtpäevad ning iga üksiku uuesti määratud tagasimakse suurus eurodes ei ole suurem, kui vastava maksetähtpäevaga maksegraafiku järgse tagasimakse suurus eurodes. Uuesti määratud maksete korral vähendab iga tagasimakse täies ulatuses vaid põhivõlga, hageja ei nõua intressi ka VÕS § 94 määras mitte.
  2. Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega kättetoimetamisportaali kaudu 12.03.2026, kohustusega esitada kirjalik vastus ja tõendid alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtu põhjendused 3
  3. Vastavalt

§-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 5. Vastavalt

§-le 407 lg-le 2

§ 407

lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. 6. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb

§ 407lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad

§ 407lg-st 5 ja 51, puuduvad.

7.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

  1. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis).
  2. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel.
  3. Kuna hageja on loobunud osaliselt oma nõudest ja on hagiavalduse täpsustuses välja toonud, et esitab iga lepingu suhtes nõude viisil, kus ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni väljastatud krediidilt intressi, mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu), ei pea kohus antud juhul vajalikus analüüsida laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohus leiab seega, et hagi kuulub rahuldamisele ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr BL4588222 alusel põhivõlgnevuse 2821,73 eurot ning viivis 14.05.2026 seisuga 200,09 eurot, lepingu nr BL4615374 alusel põhivõlgnevuse 2140,42 eurot ning viivis 14.05.2026 seisuga 151,78 eurot, lepingu nr BL4876958 alusel põhivõlgnevuse 551,88 eurot ning viivis 14.05.2026 seisuga 39,13 eurot, lepingu nr BL5268633 alusel põhivõlgnevuse 2136,46 eurot ning viivis 14.05.2026 seisuga 151,50 eurot ja viivis alates 15.05.2026 kuni põhinõuete tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 12.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

13.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline 4 esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

  1. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 700 eurot ja õigusabikuludest 505,50 eurot.
  2. Kohus on menetluskulude otsustuses arvestanud hagihinnast tulenevat riigilõivu 700 eurot ja lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, s.o 505,50 eurot.
  3. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 1205,50 eurot. 17.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (438,75 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 18.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.