KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-24-7

§ 101-järgses ulatuses, tuleks kindaks teha hagejate ema majanduslik seisund.

Hagejad vaidlevad kostja taotlustele vastu. 5. Kohus kostja etteheitega hagi muutmise kohta ei nõustu. Oma vajaduste täpsustamine endast hagi aluse muutmist ei kujuta. Nõude suurendamist tulenevalt TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 376 lg 4 p 2 hagi muutmiseks ei peeta. Kostja on taotlenud tõendi kogumist tõendamaks, et hagejate ema ei tee kulutusi väidetud ulatuses. Kohus leiab, et asjas omavad tähendust hagejate vajadused, mitte ema poolt tehtavad kulutused. Kohus jätab kostja 17.11.2025 taotluse tõendi kogumiseks rahuldamata. 6.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on: hagejad I ja II -alates 15.05.2024 kuni 31.03.2025.a. 250,22 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 37,5 (pool poolest lasterikka pere toetusest 450 eurot : 3 last); - alates 01.04.2025.a. 264,24 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 - 37,5); hageja III -alates 15.05.2024 kuni 31.03.2025.a. 240,22 eurot kuus (272,76 + 54,96 - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 37,5); - alates 01.04.2025.a. 254,24 eurot kuus (282,31 + 59,43 - 50 - 37,5).

1. Hagejate väitel ei piisa nende ülalpidamiseks miinimumelatis suurusest, hageja I väitel kulub tema ülalpidamiseks 1 222,77 eurot, hageja II ülalpidamiseks 853,1 eurot ja hageja III ülalpidamiseks 733,1 eurot.
2. Maakohus asus seisukohale, et hagejate igakuised vajadused on kohtu hinnangul kokkuvõtlikult järgmised: vajadus (eur/kuus) eluase toit telefon, internet, tv tervishoid hügieen kool riided-jalanõud huviharidus hageja I 242,64 200 10 25 7 10 78 kuni 30.04.25 66,67 al 01.05.25 125 hageja II 242,64 160 12,3 15 7 10 94 kuni 01.09.25 58,86 al 01.09.25 70,83 hageja III 242,64 136 12,3 15 7 10 94 0 3 vaba aeg majapidamistarbed, kodukeemia kütus kokku (eur kuus) al 01.09.25 141,67 75 5 0 kuni 30.04.25 719,31 al 01.05.25 777,64 al 01.09.25 794,31 45 5 0 kuni 31.08.25 649,8 al 01.09.25 661,77 45 5 0 566,94
3. Arvestades hagejate vajadustest maha lapsetoetuse ja poole lasterikka pere toetuse arvel kaetud osa (

§ 101

lg 5), on ülalpidamiskohustuse võrdsel jagamisel kostjale langev osa: hageja I - 15.05.2024 - 30.04.2025.a. 282,16 eurot ((719,31 - 80 - 75 (so 450 : 2 : 3)) : 2); - 01.05.2025 - 31.08.2025.a. 311,32 eurot ((777,64 - 80 - 75) : 2); - al 01.09.2025.a. 319,66 eurot ((794,31 - 80 - 75) : 2); hageja II - 15.05.2024 - 31.08.2025.a. 247,40 eurot ((649,8 - 80 - 75) : 2); - al 01.09.2025.a. 253,39 eurot ((661,77 - 80 - 75) : 2); hageja III - al 15.05.2024.a. 195,97 eurot (566,94 - 100 - 75) :

2. Kohus tuvastas eelnevalt, et iga hageja poolt saadava kasutuseelise väärtus on 171,37 eurot kuus. Kuna kummalegi vanemale kuulub ½ kaasomandiosa korterist, annavad mõlemad vanemad igale hagejale igakuiselt vahetult ülalpidamist poole saadava kasutuseelise väärtuse ulatuses, so 85,69 eurot kuus.
3. Kohtule on esitatud andmed elatise tasumise kohta 01.05.2024 - 10.11.2025 (dtl 158). Perioodil 15.05.2024 - 30.11.2025 pidi kostja andma ülalpidamist kokku 5 462,75 eurot hagejale I ((282,16:31x17p) + (282,16 x 11k) + (311,32x4k) + (319,66x3k)), 4 606,84 eurot hagejale II ((247,4:31x17p) + (247,4 x 15k) + (253,39 x 3k)) ja 3 634,93 eurot hagejale III (((195,97:31x17p) + (195,97 x 18k)).
4. Kostja andis vahetult ülalpidamist sel perioodil igale hagejale 1 589,41 eurot ((85,69:31x17p) + (85,69 x 18k). Kostja pidi täiendavalt andma ülalpidamist rahas hagejale I 3873,34 eurot (5462,75-1589,41), hagejale II 3017,43 eurot (4 606,84-1589,41) ja hagejale III 2045,52 (3 634,93-1589,41), so kokku 8 936,
5. Kohus tuvastab maksete väljavõttelt (dtl 158), et kostja tasus sel perioodil elatist kokku 10 547,1 eurot ((560:31x17) + (560x10) + (580x8)). Väljavõttelt nähtuvalt on kostja tasunud elatisemakseid regulaarselt igakuiselt. 4
6. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole ülalpidamise andmise kohustust rikkunud. Kohus jätab hagi rahuldamata.
7. Kohus ei nõustu kostjaga, et esineksid hagejate seadusliku esindaja ilmsele menetlusõiguste kuritarvitamisele viitavad asjaolud, mis võimaldaksid menetluskulude tema kanda jätmist TsMS § 164 lg 12 alusel. Puudub alus arvata, et kostja poolt etteheidetavad täpsustused menetluse kestel oleksid tehtud menetluse venitamiseks vms pahausksel eesmärgil. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
8. Apellatsioonkaebuses paluvad apellandid tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi, või alternatiivselt saata tsiviilasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule.
9. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt taotlesid hagejad hagi esitamisel kostjalt elatist

§ 101

alusel arvestatavas miinimumsummas, rõhutades samas juba menetluse algusest, et nimetatud summa ei kata laste tegelikke vajadusi. Menetluse käigus, arvestades kohtu seisukohta, et lapse ülalpidamisel tuleb arvesse võtta ka kostjale kuuluva eluruumi ½ kaasomandi osa kasutamisest tulenevat panust, täpsustasid hagejad oma nõudeid ning esitasid elatise arvutuse, mis lähtus laste tegelikest ja püsivatest kuludest. Nõuete täpsustamine ja suurendamine ei olnud meelevaldne, vaid tingitud vajadusest esitada kohtule selge ja terviklik ülevaade laste tegelikest ülalpidamiskuludest olukorras, kus osa kostja panusest arvestati mitte rahalise makse, vaid eluaseme kasutuseelisena.

1. Kohus on otsuse punktis 27 tuvastanud laste igakuised vajadused summades, mis on juba iseenesest vaidlustatud ja alahinnatud, kuid on seejärel teinud nendest arvutustest järeldusi, mis ei arvesta hagejate tegelikke nõudeid ega perekonnaseaduse eesmärki.
2. Kohus on otsuse punktides 29–31 arvestanud igale lapsele nn kasutuseelise väärtuse summas 171,37 eurot kuus ning leidnud, et kumbki vanem annab sellest vahetult ülalpidamist 85,69 euro ulatuses. Selline käsitlus on problemaatiline mitmel põhjusel. Eluaseme kasutuseelise arvestamine ei ole rahaline makse lapsele ega kata lapse igapäevaseid jooksvaid vajadusi. Tegemist on abstraktse väärtusega, mille käsitlemine kostja otsese ülalpidamisena viib lapse vajaduste kunstliku vähendamiseni ning moonutab tegelikku rahalist panust, mida kostja lapse ülalpidamisse teeb.
3. Kohus on teinud ulatusliku arvestuse kostja poolt ajavahemikus 15.05.2024– 30.11.2025 tasutud summade kohta ning jõudnud järeldusele, et kostja on tasunud isegi rohkem, kui kohtu hinnangul vajalik oleks olnud. Selline arvestus ei saa siiski olla aluseks hagi rahuldamata jätmisele, kuna hagi eesmärk ei olnud tuvastada, kas kostja on minevikus tasunud piisavalt, vaid määrata lapse vajadustele vastav õiglane ja selge igakuine elatis tulevikuks.
4. Hagejate nõuded ei ole ebamõistlikud ega ülemäärased. Ka pärast nõuete täpsustamist jäid taotletavad summad kohtu enda arvutustega samasse suurusjärku ning lähtusid eeldusest, et lapse vajadused ja vanemate ülalpidamiskohustus tuleb jaotada õiglaselt ja läbipaistvalt. Kohus on siiski eelistanud lahendust, kus elatise suurus jääb sisuliselt määramata ning lapse tulevane ülalpidamine sõltub üksnes kostja vabatahtlikest maksetest. Ringkonnakohtu otsus
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, hagejate apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgneva. 5
6. Asja materjalidest nähtub, et: -Kostja on hagejate isa. -Hagejad elavad emaga. -Kostja suhtleb hagejaga I ja III telefoni teel, lapsed tema juures ei viibi. Hagejaga II suhtleb kostja ka vahetult, samuti tegeleb kostja ema hagejaga II, sh käib teda kodus ka järele vaatamas, kui hagejate ema peab eemal viibima. -Kostja on tasunud hagejatele ülekannetena enne hagi esitamist elatist kokku 560 eurot kuus, alates 01.04.2025.a. so hagimenetluse ajal 580 eurot kuus, alates 01.04.2025 635,70 eurot kuus. -Hagejate vahematele kuulub kaasomandisse korteriomand, mida kasutavad hagejad ja hagejate ema. Korteriomandi omandamiseks on võetud laen, mida hagejate vanemad tasuvad igakuiselt võrdselt. -hagejad I ja II miinimumelatise suuruseks on alates 15.05.2024 kuni 31.03.2025.a. 250,22 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 37,5 (pool poolest lasterikka pere toetusest 450 eurot : 3 last) ning alates 01.04.2025.a. 264,24 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 - 37,5); -Hageja III miinimumelatise suuruseks on alates 15.05.2024 kuni 31.03.2025.a. 240,22 eurot kuus (272,76 + 54,96 - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 37,5) ning alates 01.04.2025.a. 254,24 eurot kuus (282,31 + 59,43 - 50 - 37,5). -Hagejate väitel on nende ülalpidamiseks vajalik vahendite suurus järgmine: hageja I igakuised vajadused on 1 222,77 eurot kuus, hagejal II 853,10 eurot kuus ja hagejal III 733,10 eurot kuus. -Puudub vaidlus, et vanemad peavad ülalpidamise hagejatele tasuma võrdsetes osades.
7. Apellatsioonkaebuse alusel tuleb tuvastada, kas maakohtu otsus, millega hagi jäeti rahuldamata, on põhjendatud.
8. Ringkonnakohtu arvates asus maakohus õigesti analüüsima hagejate põhjendatud ülalpidamiskulude suurust. Maakohtule ei saa ringkonnakohtu arvates ette heita hageja I osas ülalpidamiskulude suuruse tuvastamist. Maakohus leidis, et hageja I ülalpidamiskulud on suuremad kui seaduses sätestatud kahekordne miinimumelatis. Ringkonnakohtu arvates eksis aga maakohus sellega, kui tuvastas, et hageja II ja hageja III põhjendatud ülalpidamiskulude suurus on väiksem kui kahekordne miinimumelatise suurus. Selles osas tuleb maakohtu otsust korrigeerida.

§ 101

lg 1 alusel eeldatakse, et iga alaealise lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne miinimumelatise suurus. Asjas puuduvad sellised asjaolud, mis õigustaksid ülalpidamiskulude tuvastamist hageja II ja hageja III väiksemas ulatuses kui seaduses sätestatud kahekordne miinimumelatis. Siiski tuleb märkida, et hageja II osas on maakohus ülalpidamiskulude suuruse tuvastanud kahekordse miinimumelatisele lähedases suuruses, erinevus on igakuiselt mõne euro ulatuses. Hageja III osas erineb ülalpidamiskulude arvestus võrreldes miinimumelatise suurusega ligikaudu 45 euro ulatuses igakuiselt. Ringkonnakohtu arvates tuleb käesolevas asjas lähtuda sellest, et hageja II ja hageja III ülalpidamiseks tuleb kostjal tasuda ülalpidamist miinimumelatise ulatuses. 25. Ringkonnakohtu arvates on hagejate väited, eelkõige hageja I ja hageja II väited, et osaliselt on nende vajaduste suurusi erinevate kulude lõikes alusetult minimeeritud, põhjendamatud. Hageja III väited on osaliselt põhjendatud, kuid nagu ringkonnakohus eelnevalt esile tõi, tuleb arvestada, et hageja III elatise põhjendatud suurus on võrreldes maakohtu otsuses tuvastatuga ligikaudu 45 eurot suurem. 26.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpeetava tavalise 6 elulaadi ning sellega seotud kulutuste suurus aga sõltub alaealise ülalpeetava vanemate rahalistest võimalustest. Ringkonnakohus tegi hagejate vanematele ettepaneku esitada oma pangakontode väljavõtted, millest nähtub nende sissetulekute suurus. Maakohtus väitis nimelt kostja, et hagejate ema sissetulekud ei võimalda hagejate väidetud suuruses kulutuste tegemist. Ringkonnakohtus leidis eelnimetatud kostja väide tõendamist. Ringkonnakohtu istungil avaldas hagejate ema, et tema töötasu suurus on umbes 600-700 eurot kuus ning esitatud kontoväljavõte kinnitas nimetatud väite õigsust. Hagejate ema väitis, et laste kulutusi aitavad kanda ka tema vanemad ja hagejate ema kontoväljavõttest nähtub, et tõepoolest on hagejate emale üle kantud mitmel korral 100-200 eurot kahe erineva isiku poolt selgitusega „kingitus“. Hagiavalduse kohaselt kulub hageja I väitel tema ülalpidamiseks 1 222,77 eurot, hageja II ülalpidamiseks 853,1 eurot ja hageja III ülalpidamiseks 733,1 eurot kuus. Seega kulub hagejate väitel nende ülalpidamiseks kokku ligikaudu 2 800 eurot kuus. Poolte vahel puudub vaidlus, et vanemad peavad hagejate ülalpidamiskohustust täitma võrdselt. Arvestades hagejate ema töötasu suurust ja tõenäoliselt lähisugulastelt kingitusena ülekantud summade suurust, ei võimalda hagejate ema sissetulekud hagejate väidetud mahus kulutuste tegemist. Seega tuvastas maakohus põhjendatult, et hagejad on oma kulude suuruse üle paisutanud.

1. Maakohus tõi õigesti esile Riigikohtu selgituse, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).
2. Käesolevas asjas leidis tõendamist, et kostja on regulaarselt, sh juba enne hagi esitamist teinud hagejate ülalpidamiseks hagejate emale rahalisi ülekandeid. Tõendatud on ka see, et hagejad koos emaga elavad hagejate emale ja isale kaasomandina kuuluvas korteris, mille omandamiseks võetud laenumakseid tasuvad ka käesoleval ajal mõlemad vanemad võrdselt. Ringkonnakohus võttis maakohus põhjendatult arvesse ülalpidamiskohustuse täitmise osaliselt kostja poolt hagejatele osutatud kasutuseelise arvel, maakohus viitas seejuures ka asjakohasele Riigikohtu lahendile. Apellatsioonkaebuse etteheited eluasemekulude suuruse tuvastamise osas on põhjendamatud juba seetõttu, et maakohtu arvates oli hagejate esitatud eluasemekulude suurus sisuliselt põhjendatud, st maakohus arvestaski hagejate väiteid eluasemekulude kohta. Maakohus ei arvestanud kasutuseelist üksnes kostja ülalpidamiskohustuse täitmisena vaid leidis, et ka ema täidab selles osas ülalpidamiskohustust. Seega ei ole ka kulude jaotamisel ja kandmisel vanemate võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldutud. Maakohus tuvastas, et iga hageja poolt saadava kasutuseelise väärtus on 171,37 eurot kuus. Kuna kummalegi vanemale kuulub ½ kaasomandiosa korterist, annavad mõlemad vanemad igale hagejale igakuiselt vahetult ülalpidamist poole saadava kasutuseelise väärtuse ulatuses, so 85,69 eurot kuus.
3. Maakohus tuvastas, et perioodil 15.05.2024 - 30.11.2025 pidi kostja andma ülalpidamist kokku 5 462,75 eurot hagejale I ((282,16:31x17p) + (282,16 x 11k) + (311,32x4k) + (319,66x3k)), 4 606,84 eurot hagejale II ((247,4:31x17p) + (247,4 x 15k) + (253,39 x 3k)) ja 3 634,93 eurot hagejale III (((195,97:31x17p) + (195,97 x 18k)). Kostja andis vahetult ülalpidamist sel perioodil igale hagejale 1 589,41 eurot ((85,69:31x17p) + (85,69 x 18k), kuid kostja pidi täiendavalt andma ülalpidamist rahas hagejale I 3873,34 eurot (5462,751589,41), hagejale II 3017,43 eurot (4 606,84-1589,41) ja hagejale III 2045,52 (3 634,91589,41), so kokku 8 936,
4. Maakohus tuvastas maksete väljavõttelt (dtl 158), et kostja tasus sel perioodil elatist kokku 10 547,1 eurot ((560:31x17) + (560x10) + (580x8)).
5. Eeltoodu alusel tuvastas maakohus, et kostja on andnud ülalpidamist enam, kui põhjendatud hagejate ülalpidamiskohustuse suurus. Ringkonnakohus korrigeeris maakohtu otsust osas, milles maakohus tuvastas, et hageja II ja hageja III suhtes 7 ülalpidamiskohustus on kostjal väiksem kui kahekordne miinimumulatus. Kuna maakohus tuvastas, et kostja tasus hagejatele elatist käsitletaval perioodil enam kokku 1 600 euro ulatuses, siis tuleb asuda seisukohale, et ka juhul, kui hageja II ja hageja III põhjendatud ülalpidamiskuludeks pidada kahekordne miinimumelatise suurus on kostja oma kohustuse täitnud.
6. Lisaks toob ringkonnakohus esile, et hagejad ei ole vastu vaielnud kostja väidetele tema poolt hageja I jaoks arvuti ostmiseks tehtud kuludele 2025.a ligikaudu 1000 euro suuruses summas ja hageja II eelkooli kulude tasumisele. Ka nende kulude kandmine, lisaks igakuistele elatisemaksetele ja vahetu ülalpidamiskohustuse täitmisele korteriomandi kasutada andmisele viitab sellele, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud ja ei kavatse ka seda teha, vastupidi, arvestades tema sissetulekute suurust, mis nähtub ringkonnakohtule esitatud kontoväljavõttest, on ülalpidamiskohustust igakuiselt kohaselt täidetud. Menetluskulud
7. Menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 järgi jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 8