Obsah (5)

§ 371§ 70§ 75§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Merili Ratasepp Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-26-102191 Tsiviilasi ERGO Insurance SE hagi J.X vastu võla v

) § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui asi ei allu sellele kohtule (

§ 371lg 1 p 2).

5.

§ 70

lg 4 näeb ette, et käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012 (määrus) ei ole sätestatud teisiti. Määruse artikkel 4 lg 1 näeb ette, et käesoleva määruse kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Artikkel 5 lg 1 järgi võib isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes käesoleva peatüki 2.-

1. jaos sätestatud korras. Artikkel 14 lg 1 kohaselt ilma et see piiraks artikli 13 lõike 3 kohaldamist, võib kindlustusandja algatada menetluse üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on kostja alaline elukoht, olenemata sellest, kas tegemist on kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isikuga.
2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta.
3. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud Pärnu Maakohtul kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur on Pärnu Maakohtule vastanud
4. märtsil 2026, et Politsei-ja Piirivalveameti andmebaasi kohaselt on kostja elukohtadeks olnud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (seisuga
5. oktoober 2024); XXX-i (
6. juuni 2021) ja xxxxxxxxxxxxxžxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (
7. august 2020).
8. Hagiavalduses märgitud aadressi xxxxxxxxxxx-xxxxxxx korteriomanik kinnitas maksekäsu kiirmenetluses, et kostja ei ela antud aadressil juba aasta aega. Eelmainitud aadress on kostja aadress ka rahvastikuregistri järgi. Kinnistusraamatu andmetel puudub kostjal Eestis kinnisvara. Rahvastikuregistri andmetel on kostja xxx sündinud xxx kodanik, kelle emakeel on läti keel. Isiku kirje olek on „arhiivis“. Kostjal Eesti ametiasutuste väljastatud kehtivaid dokumente ei ole. Kostja ainus teadaolev dokument on xxx pass. Kostjal ei ole Eestis lähedasi.
9. Riigikohus on leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Brüssel I määruse (Euroopa Liidu Nõukogu
10. detsembri
11. a määrus nr 44/2001) kohaldamisel kujunenud praktika on jätkuvalt kohaldatav. Juhul kui kostja ilmub kohtusse ja kohtualluvusele vastu ei vaidle, allub hagi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 määruse art 26 lg 1 järgi Eesti kohtule ning hagi menetlemata jätmiseks ei ole alust (RKTKm 21.11.2012, 3-2-1-123-12, p 11). Kohus on saatnud kostja teadaolevatele e-posti aadressidele kirja, milles küsinud kostja seisukohta tsiviilasja kohtualluvuse kohta ja palunud esitada oma elukoha andmed või alternatiivselt kirjalik nõusolek vaidluse lahendamiseks Tartu Maakohtus. Kostja ei ole Tartu Maakohtule vastanud.
12. Kohtul ei ole seega õnnestunud tuvastada, et kostjal oleks Eestis elukoht. Asjaolud viitavad sellele, et kostjal ei ole kunagi olnud tahet Eestisse elama asuda, vaid kostja on viibinud siin lühiajaliselt. Seega ei allu vaidluse lahendamine Eesti Vabariigi kohtutele ning kohus jätab hagi menetlusse võtmata

§ 371lg 1 p 2 alusel.

Kuna hagi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete alusel Eesti kohtule, ei edasta kohus hagiavaldust kohtule, kellele see allub (

§ 75lg 2).

11. Kohus jätab

§ 168lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.

Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud. 12. Kohus selgitab, et hagejal on õigus pärast käesoleva määruse jõustumist esitada kohtule avaldus hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (

§ 150lg 1 p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik