) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 järgi juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.
lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Üldiseloomustus Võlgniku asutamise tingis tema osaniku soov teenida tulu elektritaksode rendile andmisega. Väidetavalt oli ettevõtjatel võimalik taotleda toetust ühe elektrisõiduki soetamiseks ning seetõttu otsustas võlgniku osanik asutada mitu ühingut, kellest igaüks taotles toetust ühe elektriauto soetamiseks. Üks asutatud ühingutest oli võlgnik. Võlgnik kanti äriregistrisse 17.03.2021. Asutamisest alates on ainuosanik Elektriauto Rent Aktsiaselts (rg-kood 14829587). Osakapital 2500 eurot on tasutud rahas. 17.03.2021 – 28.07.2023 oli juhatuse liige E. S. . 28.07.2023 – 14.09.2023 2 oli juhatuse liige H.I J. . Alates 14.09.2023 on juhatuse liige S.D. Praeguse juhatuse liikme kinnitusel ei olnud tema ametisse asumise ajal võlgnik hästi toimiv ettevõte. Väidetavalt kutsus võlgniku ainuosaniku nõukogu S.D varem E. S. juhitud ettevõtteid juhtima seetõttu, et olid ilmnenud probleemid ettevõtete juhtimises. Uuelt juhatuse liikmelt oodati eeskätt osanikku mitterahuldava olukorra põhjuste selgitamist ning ettepanekuid olukorra parandamiseks, mis olid piiratud. Viimase juhatuse ajal ei ole võlgniku ettevõttes majandustegevust peaaegu toimunud ning ei õnnestunud elimineerida võlgniku jaoks negatiivseid tagajärgi. Raamatupidamise andmetel on võlgniku omakapital positiivne, samas koosneb vara üksnes nõuetest, mille rahuldamist võib pidada ebatõenäoliseks. Praeguse juhatuse liikme seletuse kohaselt ei ole tal tema juhatuse liikmeks asumisele eelnenud perioodil toimunust täielikku ülevaadet. Varasemat väidetavalt hooletult peetud raamatupidamisarvestust on püütud tagantjärele korrastada, kuid tõenäoliselt sisaldab arvestus siiski vigu. Vara Seisuga 02.02.2026 koostatud bilansis kajastab võlgnik oma varana üksnes varalisi nõudeid summas 23 276 eurot, millest 5000 euro suurune nõue on suunatud kunagise juhatuse liikme E. S. vastu. Kohus on tsiviilasjas nr 2-24-18083 29.05.2025 välja kuulutanud E. S. pankroti. Elektriauto Rent Aktsiaselts, Elektriauto Kaksi OÜ ja Elektriauto Üks OÜ on 27.05.2024 ühiselt esitanud Politsei- ja Piirivalveametile E. S. suhtes kuriteoteate seoses E. S. poolt nende ühingute juhatuse liikmena toime pandud rikkumistega. Elektriauto Kaksi OÜ esitas kuriteoteates kaks etteheidet: 1) E. S. poolt tehtud ebaloogiliste tehingute käigus 5000 euro ulatuses Elektriauto Kaksi OÜ raha alusetu omastamine ning 2) E. S. poolt Elektriauto Kaksi OÜ-le kuuluva sõiduauto võõrandamine KiirAutoLaen.EE OÜ-le, eesmärgiga tagada KiirAutoLaen.EE OÜ poolt Elektriauto Rent Aktsiaseltsile antavat laenu. Elektriauto Rent Aktsiaseltsi poolt laenu tagastamata jätmise tõttu ei saanud võlgnik oma peamise vara omandit tagasi ega saanud ka hüvitist omandi kaotuse eest. Kriminaalmenetlus algatati, selle edasise kulgemise kohta teavet ei ole. Elektriauto Rent Aktsiaselts, Elektriauto Üks OÜ, Elektriauto Kaksi OÜ ja Elektriauto Kuus OÜ esitasid E. S. pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles taotlevad nimetatud ühingute nõuete, kokku summas 170 554,21 eurot, tunnustamist. Sellest on Elektriauto Kaksi OÜ nõude summa 35 000 eurot. Nõue põhineb samadel asjaoludel, mida on kirjeldatud kuriteoteates. Pankrotihaldur esitas nõuetele vastuväite, et kuni kriminaalasjas kahju tekitamise asjaolu ja kahju suuruse tuvastamiseni on tegemist tingimusliku nõudega. Selle väite põhjendatuse üle võib diskuteerida, kuid sõltumata nõude tunnustamisest või tunnustamata jäämisest ei ole ette näha võimalusi E. S. võlausaldajate nõuete mingiski ulatuses rahuldamiseks. Pankrotihalduri kinnitusel esitati E. S. pankrotihaldurile nõudeid summas 569 957,78 eurot. Pankrotihaldur on kohtule teinud ettepaneku kinnitada võlausaldajate nõuded summas 354 780,70 eurot, sealhulgas kinnitada Elektriauto Kaksi OÜ nõue tingimuslikuna. Kohus ei ole E. S. võlausaldajate lõplikku nimekirja kinnitanud. Raamatupidamises kajastatud nõuetest on 18 276 euro suurune nõue suunatud võlgniku osaniku Elektriauto Rent Aktsiaseltsi vastu. Selle nõude on võlgnik tuletanud asjaolust, et Elektriauto Rent Aktsiaseltsi ja KiirAutoLaen.EE OÜ vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad Elektriauto Rent Aktsiaseltsi kohustused täideti laenu tagatisena KiirAutoLaen.EE OÜ-le võõrandatud Elektriauto Kaksi OÜ sõiduki arvel. Kohtu menetluses on Elektriauto Rent Aktsiaseltsi avaldus pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-25-19988). Elektriauto Rent Aktsiaseltsi vastu suunatud võlgniku nõude väärtus seisneb peamiselt selles, et see on tasaarvestatav võlgniku ja Elektriauto Rent Aktsiaseltsi vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva Elektriauto Rent Aktsiaseltsi nõudega. Ajutise halduri hinnangul puudub Elektriauto Kaksi OÜ-l realiseerimisväärtust omav vara. Kohustused Võlgniku suhtes on algatatud kaks täitemenetlust: 1) täiteasi nr 187/2025/792 (menetluskulude hüvitise nõue 824,55 eurot, lisandub kohtutäituri tasu 297,60 eurot); 2) täiteasi nr 170/2026/24 (Maksu- ja Tolliameti menetluskulude hüvitamise nõue 1225 eurot, lisandub kohtutäituri tasu 390,60 eurot). 3 Seisuga 02.02.2026 koostatud bilansis kajastab võlgnik võlana vaid 8381,47 euro suurust laenulepingul põhinevat kohustust oma osaniku Elektriauto Rent Aktsiaseltsi ees. Ajutisele haldurile teatavaks saanud võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded on järgmised: 1) Elektriauto Rent Aktsiaselts – 8381,47 eurot; 2) Maksu- ja Tolliamet – 1225 eurot; 3) KiirAutoLaen.EE OÜ – 824,55 eurot; 4) kohtutäitur Oleg Sirotin – 297,60 eurot; 5) kohtutäitur Aive Kolsar – 390,60 eurot, s.o kokku 11 119,22 eurot. Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Võlgniku tegevus on lõppenud ja selle taasalustamise väljavaade puudub. Võlgnikul on teoreetilised nõudeõigused oma ainuosaniku ja kunagise juhatuse liikme vastu, kuid nii osanik kui kunagine juhatuse liige on püsivalt maksejõuetud ega saa nõuet rahuldada. Lisaks on nõuetega seotud asjaoludes ebaselgust. Võlgniku vara arvel ilmselt ei ole võimalik täita kõiki teadaolevaid kohustusi ning selline seisund ei ole ajutine. Ajutine pankrotihaldur hindab võlgniku püsivalt maksejõuetuks. Võlgnik soetas laenu arvel sõiduauto ja kavatses teenida tulu auto taksoteenuse tarbeks välja rentimise teel. Algul suutis võlgnik sel viisil teenida laenu tagasimaksmiseks raha. Pärast seda, kui võlgnik kaotas endise juhataja E. S. tehtud tehingute tulemusena sõiduauto omandi, on võlgnikul tulu teenimise võime puudunud. Võlgnik püüdis eelmise juhataja tehtud tehinguid vaidlustada, kuid ei osutunud selles edukaks. Võlgniku omandi kaotamist nii, nagu see toimus, saab käsitada eelmise juhatuse liikme E. S. poolt hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisena, mis ühtlasi on kvalifitseeritav raske juhtimisveana. Võlgnikule ei kuulu realiseerimisväärtust omavat vara. Ei ole teada võimalusi vara tegelikuks suurendamiseks varaliste nõuete esitamise teel. Võlgniku vara arvel ei saa katta isegi pankrotiavalduse menetluse kulu, rääkimata võlausaldajate nõuete rahuldamisest. Seetõttu teeb ajutine pankrotihaldur ettepaneku lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Elektriauto Kaksi OÜ on
lg-te 2 ja 3 tähenduses püsivalt maksejõuetu, kuna äriühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub igasugune likviidne vara, sh rahalised vahendid ja seadmed, mille läbi oleks võimalik majandustegevuse jätkamine. Samuti ei ole ettevõttel vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ettevõtte saneerimine ei ole võimalik. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 11 119,22 euro ulatuses. Äriühingu maksejõuetuse põhjuseks on eelmise juhatuse liikme E. S. hoolsuskohustuse rikkumine ja äriühingule selle tegevusega mitteseotud kohustuste võtmine ja kahju tekitamine.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. Kohus on
lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 2200 eurot ja maksmise tähtajaks 30.03.2026 ning teatanud 13.03.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Kohus tegi 31.03.2026 vastavalt
11 lg-s 1 (ka § 30 lg-s 5) sätestatule Maksejõuetuse teenistusele ettepaneku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus on 17.04.2026 kohtule teatanud, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada Elektriauto Kaksi OÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks täiendav oluline avalik huvi. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Elektriauto Kaksi OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb
lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui 4 pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Elektriauto Kaksi OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme S.D (ik XXX). Ajutine haldur ei tuvastanud väärtust omava vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalusi. Käesolevaks ajaks ei ole ka tuvastatud võlgniku juhatuse liikme poolt kuriteo (KarS §-d 384 – 385) tunnustele vastavaid tegusid. Samas on ajutise halduri hinnangul tuvastatavad raske juhtimisvea tunnused võlgniku eelmise juhatuse liikme E. S. käitumises, s.o hoolsuskohustuse rikkumised äriühingu juhtimisel. Kohus on aga tsiviilasjas nr 2-24-18083 29.05.2025 välja kuulutanud E. S. pankroti. Ajutise halduri tasu
lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed.
lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär alates 01.01.2025 kuni 31.03.2026 177,20 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 10 tundi.
lg 4 järgi võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär 886 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
lg 51 kohaselt kehtestab
lg-s 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (justiitsministri määrus) § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Vastavalt justiitsministri määruse § 2 lg-le 4 kohaldatakse §-s 2 sätestatud tasumäärasid üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega 10 tundi ja justiitsministri 01.02.2021 määrusega kehtestatud ajutise halduri tasumäära 33 eurot poole tunni kohta (66 eurot tunnis), tuleb P.T-le tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 660 eurot, millele lisandub käibemaks 158,40 eurot, kokku 818,40 eurot. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine 660 eurot, millele lisandub käibemaks 158,40 eurot, kokku 818,40 eurot, määrata riigi vahenditest.
lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, s.o OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.