² lg 2 p-st 1 on hagejal õigus nõuda seonduvalt meeldetuletuskirjade saatmisega kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 20 eurot. Pank loovutas 10.08.2022 oma nõuded kostja vastu hagejale. 2 3.
) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 24.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 110,16 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hagiavalduse põhivõlgnevuse 184,73 eurot, intressi 29,54 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulude 20 eurot ja hagi esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 75,63 eurot tasumise nõuetes. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. 5.1. Maakohus leidis, et kostja ja Coop Finants AS (krediidiandja, pank) vahel 30.12.2021 sõlmitud väikelaenulepingul nr L383530 on tarbijakrediidilepingu tunnused ning sellele tuleb kohaldada seaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut. Maakohus leidis, et leping on
lg 1 alusel tühine, kuna lepingus märgitud krediidi kulukuse määr (53,18% aastas) ületas
Eesti Panga poolt 30.11.2021 avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,95% aastas. Seega oli
lg-s 1 kehtestatud krediidi kulukuse piirmäär 30.12.2021 lepingu sõlmimise ajal 50,85% aastas. 5.2.
lg 3 kohaselt, kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 406 1 sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väitega, et krediidiandja on määranud tagasimaksed uuesti ning teinud need kostjale teatavaks. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvad tagastamata krediidi ning intressi uuesti määratud tagasimaksed
Seetõttu ei ole kohtul võimalik hageja nõude põhjendatust kontrollida uuesti määratud tagasimaksete põhjal. 5.
§-s 94 nimetatud intressimäär tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal 30.12.2021 kuni 01.01.2023 oli 0% aastas. Kuivõrd tarbijakrediidileping oli tühine ning intressimäär oli osamaksete tegemise ajal 0% aastas, tuleb maksed lugeda krediidisumma 300 eurot tagastamise kohustuse täitmiseks. Sissenõutavaks muutunud tagastamata krediidisumma jääk kostja tehtud tagasimakseid arvestades on 110,67 eurot (169,39-58,72=110,67). Kohus rahuldas hagiavalduse selles osas. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väitega, et krediidiandja on määranud tagasimaksed uuesti ning 3 teinud need kostjale teatavaks. Seega ei ole kohtul võimalik kontrollida, millises ulatuses on hageja esitatud intressi tasumise nõue põhjendatud
2 lg 3 ja
Seega ei ole hagi selles osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Krediidilepingu tühisusest tingituna ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist lepingus kokkulepitud ulatuses. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise tasumist
lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses algses maksegraafikus märgitud krediidisumma osamaksete tagastamisega viivitamise eest. Krediidisumma osamaksed ajavahemikus 30.12.2021 kuni 10.03.2023 tervikuna ning 10.04.2023 osamakse 3,29 euro ulatuses on tagastatud kostja tehtud maksete 58,72 eurot arvel. Kostja oli 23.08.2023 seisuga viivituses 10.04.2023 krediidisumma osamakse 4,88 eurot tasumisega 1,59 euro ulatuses ning 10.05.2023 kuni 10.08.2023 krediidisumma osamaksete tasumisega tervikuna. Seega on hagejal hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades õigus nõuda viivise tasumist
lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses krediidisumma osamaksetelt, mis tuli tagastada ajavahemikus 10.04.2023 kuni 10.08.2023. Viivis nimetatud osamaksetelt on 0,51 eurot. Kohus rahuldas hageja TsMS § 367 järgi esitatud viivisenõude osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 110,67 eurot tasumata osalt
lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 24.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 110,16 eurot. 5.4. Krediidilepingu tühisusest tingituna ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt haldustasu 6 eurot maksmist. Samuti puudub võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulusid lepingu alusel. Hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud sellega, et kostja on jätnud tagastamata tühise krediidilepingu alusel saadud krediidisumma ning hageja või krediidiandja on teinud selle kohustuse rikkumise tõttu
Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sissenõudmistoimingute tegemisega ja toimingute seoses kulude tegemisega (nt postikulu, SMS-is saatmise vms kulu). 5.
Eesti Panga kodulehe kohaselt oli 31.05.2021 avaldatud määr 18,68 %. Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas,
2 lg-s 1 sätestatud krediidi kulukuse piirmäära, vastuolus Eesti Panga avaldatud määraga. 6.2. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väitega, et krediidiandja on määranud tagasimaksed uuesti ning teinud need kostjale teatavaks. Hageja hinnangul ei ole maakohus järginud selgitamiskohustust ning on lahendanud hageja nõuet sisuliselt, andmata hagejale võimalust hagiavaldust täiendada ning esitada alternatiivne nõue. Maakohus on 05.09.2023 puuduste kõrvaldamise määruses p-s 2.3 selgitanud, et kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja pole täitnud
4 lg-s 6 toodud kohustust, tuleb 4 lugeda intressimääraks
§-s 94 sätestatud määr. Hageja pöördus peale puuduste kõrvaldamise määruse saamist esialgse võlausaldaja poole täiendava teabe saamiseks ning on esitanud 18.09.2023 hagiavalduse täienduse koos pangalt saadud vastustega. Peale hageja poolse hagiavalduse täienduse esitamist võttis maakohus 17.10.2023 määrusega hagiavalduse menetlusse ning menetlusse võtmise määruses ei ole maakohus selgitanud, et krediidiandja poolt hagejale esitatud teave kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ei ole piisav ning et esitatud andmete kohaselt asub maakohus seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid ei ole pank krediidiandjana järginud. Nimetatust tingitult oli maakohtu seisukoht hagejale üllatuslik. Kui hageja oleks sellest teadnud, oleks saanud ta esitada menetluses alternatiivnõude. 6.
Samuti menetluskulude jaotuse osas. Osas, milles maakohus hagi rahuldas, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud.
asjakohased sätted. Riigikohus on selgitanud, et kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele, peab kohus ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta omal algatusel kontrollima, kas nõude aluseks olev leping kehtib. Eelnimetatud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (
lg 1) on seadusega kooskõlas.
2 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi 5
Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet
4 lg 1 tähenduses, sh täitnud nõuetekohaselt teabe saamise kohustust ja tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustust. Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on leping intressikokkuleppe osas tühine ning
4 lg 7 järgi loetakse intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 11–26). 10. Maakohus rahuldas praegusel juhul hagiavalduse osaliselt, kuna leidis, et hageja nõude aluseks olev kostja ning Coop Finants AS vahel 30.12.2021 sõlmitud väikelaenuleping nr L383530 on
lg-st 1 tulenevalt tühine, kuna lepingus märgitud krediidi kulukuse määr (53,18%) ületab krediidi kulukuse piirmäära. Sealjuures lähtus maakohus Eesti Panga poolt 30.11.2021 avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määrast 16,95% ning leidis, et lepingu sõlmimise ajal oli krediidi kulukuse piirmäär 50,85%. Hageja on apellatsioonkaebuses leidnud, et eeltoodud maakohtu seisukoht on ekslik, kuna kohaldamisele kuulub Eesti Panga veebilehel 31.05.2021 avaldatud krediidi kulukuse määr 18,68%, mille järgi oli lepingu sõlmimise ajal krediidi kulukuse piirmäär 56,04%.
lg 1 kohaselt kohustub Eesti Pank korraldama keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta
II komm
6 13. Praegusel juhul on maakohus hagi aluseks oleva lepingu kehtivuse kontrollimisel piirdunud üksnes sellega, kas selles märgitud krediidi kulukuse määr ületab
Samas ei ole maakohus kontrollinud hageja nõude aluseks oleva laenulepingu vastavust ülejäänud tarbijakrediidilepingu kohustuslikele sätetele. Sealjuures ei nähtu maakohtu otsuse põhjendustest, et kohus oleks sisuliselt kontrollinud tarbijakrediidilepingust tulenevat krediidi kulukuse määra ehk krediidi kogukulu tarbijale (
MS § 407 lg 1 alusel omaksvõetuks. Samuti ei ole maakohus kontrollinud seda, kas laenuandja järgis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et maakohus on jätnud olulisel määral asjas tähtsust omavate asjaolude osas seisukoha võtmata ning on rikkunud sellega TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Tegemist on menetlusõiguse normi olulise rikkumisega TsMS § 656 lg 2 teise lause mõttes, mis toob kaasa otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise (vt nt RKTKo 17.12.2014, 3-2-1-131-14, p 17). Ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Lisaks ei saaks ringkonnakohus rikkumist ise kõrvaldada ka seetõttu, et TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. TsMS § 651 lg 1 järgi on ringkonnakohus siiski ka siin apellatsioonkaebuse piiridega seotud ja saab tagaseljaotsuse tühistada üksnes vaidlustatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada ja saata asi selles osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna maakohtu otsus tühistatakse osaliselt asja sisulise lahendamise osas, tuleb see tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. 14. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja saadab tühistatud osas asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavast määruses või mõistliku aja jooksul pärast nimetatud lahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.