) § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 alusel taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks. MTA taotles luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks X.Xele (ik XXX) (edaspidi puudutatud isik) kuuluvale kinnisasjale aadressiga AA (registriosa number ZZZ) summas 86 343,13 eurot. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 1.
1.
1.
§-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustust, soovides sellega varjata ettevõttest raha väljaviimise eesmärke ning tegelikku maksukohustust. 2 Vt MTA 08.06.2026 taotluse lisa
YYY OÜ suhtes läbiviidav kontrollimenetlus lõpeb maksusumma määramisega ning sundtäitmine äriühingu vara ja rahaliste vahendite arvelt ei ole perspektiivikas. Seda kinnitab asjaolu, et sundtäitmine ei ole olnud tulemuslik ka olemasoleva maksuvõla sissenõudmisel. Käesoleval juhul on põhjendatud vastutusmenetluse alustamine ning täitmist tagavate toimingute kohaldamine. Ka olukorras, kus äriühingu suhtes ei ole veel kõiki sissenõudetoiminguid lõpule viidud, on vastutusmenetluse algatamine kohtupraktikas lubatav olnud. 1.9. Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoline tulemus on rahalise nõude määramine (
Juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi, rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Kontrollimenetluse seniste tulemuste põhjal on YYY OÜ vältimatuks menetluse tulemuseks käibemaksu, tööjõumaksude ning erijuhtude tulumaksu määramine ajavahemiku jaanuar–august 2025 eest kogusummas 81 412,12 eurot, millele lisandub intress. Lisaks esitas YYY OÜ menetluse käigus TSD deklaratsioonide parandused, mille tulemusena suurenes tööjõumaksude tasumise kohustus summas 4 931,01 eurot. Määratav maksusumma on kujunenud X.Xe juhatuse liikmeks oleku ajal, sest X.X on äriühingu juhatuse liikmeks alates 01.03.2023 ning p-s 2 kirjeldatud maksusumma kujunes perioodil jaanuar-august 2025 (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-23-12 ja nr 3-3-1-32-09, p 12). 1.10. Esineb põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. TSD lisa 1 andmetel on puudutatud isikule 2025. 8 Vt MTA 08.06.2026 taotlus, lk-d 9-12, lisad 41, 2, 4, 6, 39, 7, 9, 43, 11, 12, 13, 3, 2, 40, 14. Vt MTA 08.06.2026 taotluse lisa 22. 10 Vt MTA 08.06.2026 taotluse lisa 23. 11 Vt MTA 08.06.2026 taotluse lisa 24. 12 Vt MTA 08.06.2026 taotluse lisa 25. 13 Vt MTA 08.06.2026 taotluse lisa 22. 9 3
lg-s 6 nimetatud alused on täidetud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-15-12, p 50 e). Selleks, et kolmandal isikul tekiks maksuvõla tasumise kohustus, on enne vaja tuvastada maksuvõla olemasolu, mille sissenõudmisele on vastutusmenetlus suunatud. Vastutusmenetluse alustamine ning täitmist tagavate toimingute tegemine on lubatav isegi olukorras, kus maksuotsusega pole veel äriühingu maksuvõlga tuvastatudki. Ühtlasi kirjeldas maksuhaldur täpselt maksusumma ja selle kujunemise alused, mille sissenõudmisele on vastutusmenetlus suunatud. Käesoleval juhul ei ole OÜ-le YYY veel maksuotsust väljastatud, kuid maksuhaldur on veendunud, et äriühingu suhtes pooleliolev maksumenetlus lõppeb äriühingule maksusumma määramisega. 1.12. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (
Käesolevas asjas algab maksukohustuste aegumistähtaeg 10.09.2025, kuna vanim deklareeritud tasumata maksukohustus pärineb augustist 2025 TSD-st. Seega, isegi kui kohaldada
1.
lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur X.Xe vastu suunatud täitetoimingud, kui nad on esitanud tagatise
Vastutusotsusega võib maksuhaldur esitada nõude X.Xe vastu tasuda OÜ YYY võlgnevus summas 86 343,13 eurot. Esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (
). Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on antud nõuet arvestades KTS § 34 kohaselt kuni 30 eurot. Kuna maksuhalduri võimaliku nõude suuruseks on 86 343,13 eurot, siis on KTS § 35 lg 1 kohaselt kohtutäituri põhitasu 3600 eurot. Kohtutäituril on keerukamate ja aeganõudvamate toimingute puhul õigus nõuda lisatasu (KTS § 43 lg 1). Täitetoimingu lisatasu korral võib arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumiste korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni 5% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot. Taotluses on kinnistu nr 5346402 X.Xele kuuluva kinnistu nr ZZZ turuväärtuseks hinnatud 169 431 eurot, millest lisatasu moodustaks 3000 eurot. Lisatasu nõuda ei ole õigust enampakkumise nurjumise korral, välja arvatud siis, kui enampakkumine nurjus ostja poolt ostusumma tasumata jätmise tõttu. Sel juhul on kohtutäituril õigus saada lisatasuna 5% suurune summa ostja tasutud tagatisrahast (KTS § 45 lg 1). Kohtutäituri tasule lisandub käibemaks (KTS § 32 lg 3). Antud juhul võib kohtutäituri tasuks kujuneda ligikaudu 6630 eurot (30 + 3600+ 3000), millele lisandub käibemaks 1591,20 eurot (kokku 8221,20 eurot). Praegusel juhul hindab maksuhaldur piisavaks asendustagatise väärtuseks 94 564,33 eurot (86 343,13 + 8221,20). Tagatise esitamisel lõpetab maksuhaldur täitmist tagavad toimingud. Kui juhatuse liige soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 86 343,13 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED 2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist.
ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses. 3. Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
lg-s 1 sätestatud täitetoimingud (
4.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu
lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 5. Täitetoiminguks loa andmisel, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, tuleb halduskohtul kaaluda, kas 1) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (
lg 1); 3) kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus selles suhtes, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks; 4) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest; 5) esineb kasvõi üks
lg-s 6 nimetatud alustest, mis välistab vastutusotsuse tegemise; 6) isik, kellele vastutusotsust tahetakse teha, vastustab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest; 7) maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (
lg 1); 8)
§-des 38-40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on enne maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot (seega vastutab äriühingu seaduslik esindaja äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma); 9) vastutusotsus
lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsus teha (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-75-09, p 11) ning 10) halduskohtule esitatavas taotluses on
lg 2 p 3 kohaselt märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (vt Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). 6. Vastutusotsuse näol on
lg 1 järgi tegemist maksuhalduri haldusaktiga, mis tehakse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Selliseks kolmandaks isikuks on ka juriidilise isiku juhatuse liige (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1).
lg 1 kohaselt, kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest
§-s 8 nimetatud kohustust, vastustab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikul esindajal kohustus tagada esindatava maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine.
alusel loa andmine otsustatakse piiratud teabe põhjal enne vastutusotsuse koostamist ning loa andmist otsustav kohus ei pea võtma lõplikku seisukohta vastutusotsuse sisuliste eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse kohta (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määruse nr 3-3-1-17-17, p 11). Olukorras, kus maksuotsuse puudumisel pidada võimalikuks algatada vastutusotsuse koostamisele suunatud menetlus halduskohtule haldustoimingu sooritamiseks loa saamiseks taotluse esitamisega, kandub olulises osas maksukohustuse olemasolu kontroll üle kohtumenetlusse ning seda ei saa pidada mõistlikuks ega otstarbekaks, arvestades täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise menetluse kiireloomulisust (HKMS § 264 lg 4). 11. Üldjuhul ei tohiks kohus täitevvõimu tegevusse ennetavalt sekkuda ega anda eelhinnangut kavandatava akti õiguspärasusele (vt Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-15, p 49). Nii on ka Riigikohus selgitanud oma 05.04.2017 määruse nr 3-3-1-68-16 põhjenduste punktis 13 järgmist: „Kolleegium leiab, et asjas ei toimunud menetlust, mille käigus saanuks maksuhaldur hinnata, kas maksukohustuse määramine on tõenäoline ning kas tulevase maksuotsuse sundtäitmine võib osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. Vastupidine käsitlus looks olukorra, kus maksuhaldur saaks alustada iga maksumenetlust täitmist tagavate toimingute sooritamisega, kui maksukohustuslase suhtes on mõnd muud maksustamisperioodi või -objekti puudutav menetlus juba toimunud või pooleli. See aga ei oleks kooskõlas
§-s 136 1 sätestatud meetme erandliku olemusega. Üldjuhul saab asuda maksukohustust sundtäitma alles pärast seda, kui maksukohustus on siduvalt kindlaks määratud ning maksukohustuslane seda vabatahtlikult ei täida.
lg 1 kohaldamist saab põhjendada üksnes konkreetsest maksustamisperioodi ja -objekti puudutavate asjaoludega.“ Ka praegusel juhul tekiks olukord, kus maksuhaldur saaks alustada maksumenetlust täitmist tagavate toimingute sooritamisega. 12. Riigikohus on selgitanud oma 18.03.2020 määruse nr 3-19-1178 punktis 10, et eelneva menetluse nõue ei ole omaette eesmärk, vaid oluline on, et maksustamise aluseks olevad asjaolud oleks piisavalt välja selgitatud põhjendamaks ja tõendamaks maksuhalduri kahtlust, et menetluse tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Seejuures oli viidatud asjas äriühing maksud õigesti deklareerinud, kuid jäetud maksud tasumata (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p 11). 7
viisil, et sundtäitmise menetlusest ja selle käigus kogutud asjaoludest ei piisa maksuhalduri kahtluse põhjendamiseks, sõltuks täitmist tagavate meetmete kohaldamise tõhusus olulises osas juhatuse liikme kontrolli all olevatest asjaoludest; kui maksuhaldur peab puudutatud isikut enne täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa saamist vastutusotsuse koostamise menetlusest teavitama, on puudutatud isikul võimalik muuta end enne vastutusotsuse koostamist varatuks ning jätta maksunõue täitmata (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.03.2020 määruse nr 3-19-1178, p 14). Toodu aga ei selgita, miks vastutusotsuse preventiivseks tagamiseks ei pea olema juriidilise isiku suhtes maksuotsus tehtud, vaid piisab ka sellest, kui kontrollimenetlus on pooleli. Juba varasemas kohtupraktikas on tunnustatud põhimõtet, et vastutusotsuse koostamisele suunatud menetlus võib alata halduskohtule haldustoiminguks loa esitamisega ning see oli kantud ideest tagada täitmistoimingute kohaldamise tõhusus. Küll aga ei ole selge, kuidas seaks maksuotsuse nõue vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse alustamisel koos halduskohtule taotluse esitamisega ohtu täitmistoimingute tõhususe. Olukorras, kus kontrollimenetlus peab olema niikuinii juriidilise isiku suhtes alustatud ning üldjuhul on ka juhatuse liikmelt dokumente nõutud (nii on see ka praegusel juhul), siis juba kontrollimenetluse käigus võib juhatuse liige end varatuks muuta. Veelgi enam, potentsiaalne võimalus, et juhatuse liige võib enda varatuks muuta, ei saa õigustada õigusselgusetust või ärakuulamisõiguse ahendamist. Maksude kogumise mugavus ei saa õigustada põhiõiguste riivet. 14. Tallinna Halduskohus on oma 21.05.2026 määruse nr 3-26-1511 (jõustumata) põhjenduste punktis 14 ja 15 selgitanud järgmist: „/…/ Maksuotsusega maksusumma määramine võib olenevalt konkreetsetest faktilistest asjaoludest olla väga tõenäoline juba äriühingu maksumenetluse algfaasis. Samas tuleb arvesse võtta, et tõenäosus ei tähenda täieliku kindlusega maksu määramist, kuivõrd seesugune seisukoht muudaks
§-s 13 ja HMS §-s 40 toodud ärakuulamisõiguse sisutühjaks. Isiku ärakuulamine teda puudutava otsuse tegemisel on aga oluline inimväärikuse, õigusriigi, efektiivse õiguskaitse ning hea halduse ja õiglase haldusmenetluse põhimõtete arvestamiseks. Ärakuulamise üheks eesmärgiks on oluliste asjaolude väljaselgitamine, et tagada haldusmenetluses uurimispõhimõtte järgimine ja kaalutlusõiguse teostamine. Ärakuulamisõigus ei teeni mitte üksnes akti adressaadi või taotleja võimalust kaitsta oma eeldatavaid õigusi ja vabadusi, vaid loob eeldused ka selle isiku huvide ja nende põhjenduste täielikumaks arvestamiseks antavas haldusaktis. Ärakuulamisel on ka iseseisev protseduuriline väärtus, sest kedagi ei tohi kohelda haldusmenetluse objektina, vaid kui isikut, kelle seisukohad väärivad ärakuulamist ja arvestamist. Ärakuulamisõiguse tõhusaks realiseerimiseks tuleb isikule jätta mõistlik aeg piisavalt läbimõeldud vastuväidete ja seisukohtade esitamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 30.06.2025 otsus nr 3-3-1-1337/71). Olukorras[, kus] äriühingu maksumenetluses ei ole äriühingule kontrollakti, mis on 8
18. Kohus asendab avaldatavas määruses hüpoteegi esemeks oleva kinnisasja andmed ning puudutatud isiku nime ja isikukoodi, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed tähemärgiga. (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.