KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets Määruse tegemise aeg ja koht 22.05.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-13-55844 Kohtuasi X av

) §-dest 202–206, 207, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg-test 2 ja 3 ning TsMS §-dest 522–526, 529–

1. 9.
2. Maakohus tuvastas, et eestkostetava eestkostjaks oli Harju Maakohtu 08.05.2006 määrusega tsiviilasjas nr 2-06-17915 määratud ema puudutatud isik I ning käesolevas asjas pikendati eestkostet 17.03.2014 määrusega (parandatud 08.05.2015). 26.03.2019 määrusega määras maakohus eestkostetava eestkostjaks puudutatud isiku I ja 26.04.2024 määrusega samuti puudutatud isiku I kuni 26.04.
3. 9.
4. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 7.1-3/266 nähtub, et eestkostetaval esineb RHK-10 järgi F20.00 paranoidne püsikuluine skisofreenia, F10.20 sõltuvus alkoholist, Z73.1 iseloomujoonte aktsentueeritus (düssotsiaalsed jooned), mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma käitumisest aru saada ega seda juhtida. Tema käitumine on olnud paljukordselt psühhootiliselt väga ohtlik, füüsiliselt ja moraalselt on olnud väga agressiivne, väljakutsuv, allumatu, isepäine, seadusi ja avalikku korda, haigla ravireegleid ja -sisekorda absoluutselt ignoreeriv. Polikliinilisest ravist keeldunud, ignoreeris seda. Korduvalt põgenes ravilt ja erihoolduselt. Ravitulemused olid osalised ning lühiajalised. Paranoidne skisofreenia on olnud kiiresti progresseeruvalt püsikululine ja tal on lisaks kroonilistele psühhootilistele elamustele, nende hulgalistele avaldustele, kujunenud välja lisaks ka sügav tunde- ja tahteelu defekt kaasneva elementaarse sotsiaalse toimetuleku sügava regressiooniga, toimetulematus. Ta elab omas psühhootilises maailmas. On väljendunud kalduvus düssotsiaalsele ja ettearvamatule ohtlikule psühhootilisele käitumisele. Lisaks on tal välja arenenud alkoholisõltuvus, isiksuse düssotsiaalsete iseloomujoonte aktsentuatsioon. Ta ei ole siiani allunud korduvalt nii haigla kui ka erihoolduse sisekorra eeskirjadele, käitunud sageli väljakutsuvalt ja agressiivselt. Ta vajab eestkoste jätkumist. 9.
5. Arvestades ärakuulamisel avaldatut koosmõjus 15.05.2025 ekspertiisiaktis tuvastatuga, tuleb jätta eestkostetava avaldus rahuldamata. Eestkostet ei ole võimalik lõpetada ka sel põhjusel, et eestkostetav ise ei soovinud enda esitatud avalduse osas olla ära kuulatud ning lahkus sõnagi lausumata 29.05.2025 ärakuulamiselt. Eestkoste lõpetamine ei ole põhjendatud, sest eestkoste alused ei ole ära langenud. 9.5.

§ 197

lg-te 1 ja 2 ning

§ 203

lg 4 alusel vabastas kohus senise eestkostja puudutatud isiku I ametist ning määras eestkostetava eestkostjaks Tallinna linna

§ 205

lg 4 2-13-55844 3 alusel kuni 26.04.2029, kuna ei ole teada sobivaid füüsilisi isikuid. 26.04.2024 määruse resolutsiooni p 5 alusel on eestkostetaval õigus teha igakuiselt pisitehinguid 100 euro ulatuses. 29.05.2025 toimunud ärakuulamisel möönis puudutatud isik I, et tema ei ole seda järginud ja eestkostetav on kasutanud raha suuremas määras. Sellele on tähelepanu pööranud ka eestkoste järelevalve osakond. 26.04.2024 määruse nr 2-13-55844 resolutsiooni p 4 alusel on eestkostja kohustuseks mh eestkostetava ravi tagamine. 29.05.2025 toimunud ärakuulamisel kinnitas puudutatud isik I, et tema ei suuda tagada eestkostetava ravimite võtmist. Puudutatud isik II on menetluse kestel kinnitanud, et eestkostetava käitumine on ohtlik, ning ta on toetanud uue eestkostja määramist. Ka praegune eestkostja puudutatud isik I teatas 29.04.2025 ärakuulamisel, et jätab kohtu otsustada, kes eestkostjana jätkab. 9.

1. Maakohus ei muutnud eestkoste ulatust võrreldes 26.04.2024 määrusega: eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides; eestkostja ülesanneteks on eestkostetava esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute, v.a pisitehingute, sooritamisel, talle elukoha, hoolduse, järelevalve, sotsiaalteenuste (sh ööpäevaringse erihooldusteenuse) ja ravi tagamine; lubada eestkostetaval teha pisitehinguid igakuiselt 100 euro ulatuses. Määruskaebus
2. Eestkostetav esitas määruskaebuse, milles palub, et tal oleks valimisõigus ja õigus abielluda. Määruskaebuse kohaselt rikuti mitmeid menetlusõiguse norme, kuna talle määratud esindaja ei kohtunud temaga enne istungit ja jäi sinna ka hiljaks. Eestkostetav soovib saada tagasi põhiõigusi – valimisõigust ja õigust abielluda. Menetlusosaliste seisukohad
3. Eestkosteasutus palub määruskaebuse jätta rahuldamata.
4. Eestkostetavale määratud esindaja ei toeta määruskaebust. Menetluse edasine käik
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsiooni tuleb täiendada, et eestkostetav on teovõimeline valimisõiguse osas ja tal on hääleõigus, kuid ta tuleb lugeda perekonnaõiguslike (sh abielu sõlmimine) tehingute tähenduses teovõimetuks. Ringkonnakohus täiendab vastavas osas ka maakohtu määruse põhjendusi. Muus osas jääb määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata eestkostetava avalduse eestkoste lõpetamiseks ja on õiguspäraselt vabastanud senise eestkostja ametist ning määranud uueks eestkostjaks Tallinna linna. Maakohus ei ole seejuures rikkunud materiaalvõi menetlusõiguse norme ega hinnatud selgelt ebaõigesti tõendeid. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) selles osas maakohtu määruse põhjendustega ega 5 2-13-55844 korda neid. Samas on maakohus jätnud käsitlemata küsimused eestkostetava teovõimest valimisõiguse ja perekonnaõiguslike tehingute osas. Ringkonnakohus täiendab selles osas nii maakohtu määruse resolutsiooni kui ka põhjendusi.
8. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu määruse resolutsioonist ei nähtu valimisõigusesse ja perekonnaõiguslikesse tehingutesse puutuvat eestkostetava suhtes. Nimetatut ei nähtu ka 26.04.2024 määrusest, millega eestkoste eestkostetava üle seati ja määrati eestkostjaks puudutatud isik I kuni 26.04.2029 (dtl 952–955). Vaidlustatud määrusega jäeti eestkoste ulatus samaks.
9. TsMS § 526 lg 5 sätestab, et kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse osas teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus eestkostemäärusega on eestkostetavale antud võimalus teha iseseisvalt pisitehinguid TsMS § 526 lg 2 p 4 mõttes, ei ole eestkostet seatud kõigi tema asjade ajamiseks ning isik ei ole valimisõiguse osas teovõimetu TsMS § 526 lg 5 mõttes (RKTKm 22.09.2017, 2-12-18265, p 21; 19.04.2017, 3-2-1-32-17, p 16). 2-12-
10. Vaidlustatud määruses on maakohus jätnud eestkostetavale õiguse teha iseseisvalt pisitehinguid. Selles osas ei ole määrust vaidlustatud. Kuivõrd eestkostet ei ole seatud kõigi asjade ajamiseks, ei ole eestkostetav tunnistatud valimisõiguse osas teovõimetuks. Vaidlustatud määruses ei ole maakohus seda eestkostetavale selgitanud. Selguse huvides tuleb maakohtu määruse resolutsiooni täiendada, et eestkostetav on valimisõiguse tähenduses teovõimeline ja tal on hääleõigus, kuivõrd nähtuvalt määrusekaebusest arvab eestkostetav, et tal ei ole hääleõigust. 18.

§ 203

lg 2 kolmanda lause kohaselt annab kohus eestkoste seadmisel hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Vaidlustatud määrusest ei nähtu maakohtu hinnangut ega analüüsi nimetatu osas. Ka 26.04.2029 eestkoste seadmise määrusest seda ei nähtu. Kuivõrd maakohus ei pidanud põhjendatuks rahuldada eestkostetava avaldust eestkoste lõpetamiseks, tuli maakohtul anda määruses ka hinnang, kas eestkostetav on teovõimeline perekonnaõiguslike tehingute tähenduses, s.o kas ta saab aru nende (mh abielu sõlmimise) õiguslikest tagajärgedest.

§ 1

lg 4 kohaselt võib piiratud teovõimega täisealine isik abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest ning kui isikule on määratud eestkostja, siis eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest, välja arvatud juhul, kui eestkostja nimetamise määrusest tuleneb teisiti. Kuigi määruse resolutsiooni kohaselt on eestkostja ülesanneteks eestkostetava esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel, v.a pisitehingud, ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine, peab perekonnaõiguslike tehingute osas antud kohtu hinnang sisalduma ka kohtumääruse resolutsioonis (vt ka TsMS III komm

§ 15

lg-st 1, § 16 lg-st 1 ja §-st 20 tulenevalt on abielu üldisteks õiguslikeks tagajärgedeks see, et abiellumisega alustavad abikaasad abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning 6 2-13-55844 vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest. Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama ning peavad abielust tulenevaid kohustusi täites ilmutama teineteise vastu niisugust hoolt, nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades. Isaduse omaksvõtuga kaasneb

§ 84

lg 1 p-st 2, §-st 96 ja §-st 97 tulenevalt ülalpidamise andmise kohustus ülalpidamist saama õigustatud isikule.

§ 116

lg-st 2 tulenevalt on vanemal kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vt ka

§ 139

) ning

§-st 157 tulenevalt on kohustus last üleval pidada ka lapse lapsendanud isikul. 18.

1. Kohtule 15.05.2025 esitatud eksperdiarvamuse kohaselt vajab eestkostetav abi (eestkostet) mh perekonnaõiguslikes küsimustes. Kuivõrd eestkostetav lahkus omavoliliselt ekspertiisilt, siis on 15.05.2025 arvamuses järeldused eelduslikult tehtud peamiselt eelmise kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi käigus saadud andmetele tuginedes (vt ka dtl 1113). 15.05.2025 ja 10.04.2024 eksperdiarvamustest nähtub, et eestkostetav haigestus 16-aastaselt depressiivse sümptomaatikaga, millele kaasnesid suhtumismõtted ja alkoholi kuritarvitamine. Eestkostetav on olnud rohkem kui 60 korral statsionaarsel ravil, on viibinud kohtumääruse alusel Valkla Hooldekodus ja hiljem Võrus erihooldusteenusel. Eestkostetav on olnud suunatud ka statsionaarsele psühhiaatrilisele sundravile, kuivõrd 23.01.2018 tunnistati ta süüdi karistusseadustiku § 141 lg 1 järgi vägistamises ning ta ei järginud talle määrusega pandud kontrollinõudeid, sh kohustust mitte tarvitada alkoholi ja ilmuda kriminaalhooldaja vastuvõtule. Ambulatoorse ravi on eestkostetav korduvalt jätnud pooleli, haiguskriitika puudub. 18.
2. Arvestades eeltoodut ning olemasolevaid tõendeid, puudub kohtul alus asuda eksperdi arvamustest vastupidisele seisukohale. Nähtuvalt eestkostetava elu kohta kirjeldatust ei oska ta arvestada teiste inimeste tunnetega, kuna on ekspertiisiaktist nähtuvalt manipulatiivne, ennast õigustav, on ilmutanud vähest kahetsust oma tegude suhtes, on väga mitmel korra olnud agressiivne ja vägivaldne teiste isikute suhtes, sh on eestkostetav tunnistatud süüdi vägistamises. Eksperdiarvamuse kohaselt on eestkostetaval lisaks kroonilistele psühhootilistele elamustele, nende hulgalistele avaldustele, kujunenud välja lisaks ka sügav tunde- ja tahteelu defekt kaasneva elementaarse sotsiaalse toimetuleku sügava regressiooniga, toimetulematus. Ta elab omas psühhootilises maailmas. On väljendunud kalduvus düssotsiaalsele ja ettearvamatule ohtlikule psühhootilisele käitumisele. Eksperdiarvamuste kohaselt põeb eestkostetav vaimuhaigust püsiva kuluga paranoidse skisofreenia kujul ja tal esineb kaasuvana aastate jooksul kujunenud sõltuvus alkoholist, tema isiksusele on iseloomulikud rõhutatud düssotsiaalsed jooned. Eestkostetav ei suuda temal esineva juhtivaks oleva püsiva kuluga skisofreenia tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkostetava arusaamisvõime on temal esinevast juhtivast raskest püsiva kuluga psüühikahäirest tingituna puudulik. Eelnevat ilmestab kolleegiumi hinnangul ka tõik, et eestkostetav lahkus nii ekspertiisilt kui ka ärakuulamiselt sõnagi lausumata. Sealhulgas oleks eestkostetaval olnud võimalik ärakuulamisel avaldada oma seisukohta, et soovib, et talle jäetaks õigus abielluda. Ärakuulamiselt lahkumine ilma ühtegi seisukohta esitamata näitab eestkostetava võimetust oma tegude tagajärgedest aru saada. Seetõttu ei ole kolleegiumil veendumust, et eestkostetav mõistab, millised õiguslikud tagajärjed kaasnevad näiteks abielu sõlmimisega. Asjaolusid, millele tuginedes vastupidist väita, käesolevas tsiviilasjas ei nähtu ega ole esile toodud. Üksnes eestkostetava soov abielluda ei võimalda kohtul teda selles osas teovõimeliseks lugeda. 18.
3. Eelneva tõttu ei ole eestkostetav oma tervisliku seisundi tõttu võimeline mõistma abielu sõlmimise ega muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikke tagajärgi ning kestvalt aru saama keerukamatest sotsiaalsetest suhetest. Seetõttu ei saa tal võimaldada iseseisvalt võtta täiendavaid kohustusi teiste isikute ees ja on põhjendatud lugeda, et ta ei ole

§ 203

lg 2 7 2-13-55844 mõttes teovõimeline, sest ta ei ole võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute (sh abielu sõlmimise) õiguslikest tagajärgedest.

1. Asja lahendust ei muuda eestkostetava määruskaebuses esitatud väiteid, et talle riigi õigusabi korras määratud esindaja ei kohtunud temaga enne kohtulikku ärakuulamist ning et esindaja hilines istungile. Eestkostetavale määratud esindaja 01.04.2025 esitatud arvamusest nähtub, et esindaja külastas eestkostetavat 28.03.2025 tema kodus ning arutas temaga esitatud avaldust. Eelnevat on esindaja kinnitanud ka määruskaebuse vastuses. Istungile hilinemise osas selgitas esindaja määruskaebuse vastuses, et pidi esialgu istungil osalema virtuaalselt, kuid tehnilistel põhjustel see ei õnnestunud, mistõttu tuli esindaja istungile kohale, kuid hilinemisega. Esindaja hilinemine istungile ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
2. Kuna vaidlustatud määrus jääb lõppjäreldustes muutmata, ei ole põhjust muuta maakohtu menetluskulude jaotust.
3. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Muuhulgas võib kohus TsMS § 172 lg 3 järgi jätta isikule eestkostja määramise menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud puudutatud isiku I riigi õigusabi tasu ja kulud, mille kohus jätab TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
4. Tulenevalt TsMS §-st 532, § 696 lg-test 1 ja 3 ja § 178 lg-st 1 on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) 8