Obsah (4)

§ 156§ 172§ 173§ 120

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2026, Tartu Tsiviilasja number 2-26-10971 Tsiviilasi M.T ja

) § 156 lg 1 alusel määrata juurdepääsu kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt ainult juhul, kui kinnisasjade omanikud ei jõua juurdepääsu tingimustes kokkuleppele. Kui pooled on sõlminud kokkuleppe juurdepääsutee kasutamise tingimustes, siis

§ 156

ei kohaldu ja kinnistule juurdepääsu tagamiseks saavad kinnisasjade omanikud sõlmida servituudi seadmise lepingu.

§ 172

lg 1 kohaselt koormab reaalservituut teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.

§ 173

lg 1 järgi peab reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Avaldajad esitasid
2. mail 2026 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad kandemääruse nr 417902026 tühistada. Avaldajad ja puudutatud isik on sõlminud kompromissi juurdepääsutee kasutamiseks, mille kohus on kinnitanud tsiviilasjas nr 2-25-
3. Kuna kompromissi kinnitamise määruses peavad kõik kokkuleppe tingimused olema märgitud (vastasel korral ei vastaks määrus seadusele) ning see nõue on kohtulahendis täidetud ja kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist, on vaidlustatava kinnistusosakonna määruse seisukoht

§ 156mittekohaldumise suhtes vastuolus seadusega.

Avaldajad ei soovi servituudi seadmist, vaid märkuse kandmist kinnistusraamatusse vastavalt kohtulahendile tsiviilasjas nr 2-25-16943 ja esitatud kinnistamisavaldusele.

1. Kohtunikuabi ei pidanud määruskaebust põhjendatuks ja edastas selle
2. mail 2026 lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule. Kohtunikuabi jäi
3. mai 2026 määruses nr 417902026 toodud seisukohtade juurde ning leidis, et kandeid ei ole võimalik teha ning avaldust rahuldada. Kompromiss on osalejate kokkulepe, mis on kinnitatud kohtu poolt ning mis kohtu poolt kinnitatuna asendab TsMS § 430 lg 6 kohaselt notariaalset tõestamist (sisuliselt kinnitab kohus kokkuleppe notari asemel). Notariaalselt tõestatuna saavad kinnisasjade omanikud sõlmida kinnistule juurdepääsu tagamiseks servituudi seadmise lepingu. Notariaalselt tõetatuna ei ole võimalik sõlmida kokkulepet juurdepääsu märkuseks. Juhul, kui kanne tehakse kohtulahendi alusel, peab kohtulahend sisaldama kinnistamisavaldust. Kui asjaõiguslepingut asendab kohtulik kompromiss, peab viimane sisaldama asjaõiguslikku kokkulepet. Tallinna Ringkonnakohus on
4. märtsil 2017 tsiviilasjas nr 2-17-1322 tehtud otsuse p-s 10 märkinud, et olenemata sellest, et maakohtu määruse alusel ei ole võimalik kandeid teha, on pooltel võimalik soovitud õigusmuudatused siiski ellu viia selliselt, et vajalikud asjaõiguslepingud, kandeavaldused ja puudutatud isiku nõusolekud vormistatakse notari juures ning esitatakse uuesti Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
5. Maakohtu kohtunik ei pidanud määruskaebust põhjendatuks ja edastas selle
6. mail 2026 TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja kinnistusosakonna kohtunikuabi
8. mai 2026 kandemäärus nr 417902026 muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).
9. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtunikuabi õiguspäraselt jätnud kinnistusraamatusse kandmata märkused kohtuliku kompromissi alusel. Ringkonnakohus nõustub kohtunikuabi põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
10. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11. Asjaolu, et maakohus on kompromissi kinnitanud, ei võta kinnistusosakonnalt ära õigust ja kohustust hinnata, kas taotletav kanne on lubatav. KRS § 46 lg 1 kohaselt selgitab kinnistamiseks pädev isik kinnistamisavalduse läbivaatamisel välja, kas on esitatud nõutavad dokumendid (KRS § 35), mis vastavad nõutavale vormile ja kas 3 kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigustest või seadusest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud. Praegusel juhul ongi kohtunikuabi selgitanud välja, et seadusest tulenevalt on kinnistamine välistatud.
12. Kohus määrab vajadusel juurdepääsu avalikult kasutatavale teele

§ 156alusel ja Ts

MS §-des 6181–6186 sätestatud korras. Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt ei ole kohtulahendiga määratud juurdepääs piiratud asjaõigus (servituut), mis tekib kinnistusraamatusse kandmisega, vaid vahetult kohtulahendist tulenev kitsendus, mis tekib kohtulahendi jõustumisega ja mille kohta kantakse kinnistusraamatusse märkus (vt RKTKm 09.06.2017, 3-2-1-31-17, p 15.1 ja seal viidatud kohtupraktika).

1. Õiguskirjanduse kohaselt jagunevad menetluslikud nõuded tsiviilkohtumenetluses sooritusnõueteks, tuvastusnõueteks ja kujundusnõueteks (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, § 363 komm 3.2.2.1.a). Kujundusnõude (hagi) eesmärk on kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku olukorda või õigussuhet (nt abielu lahutamine, sundtäitmise lubamatuks tunnistamine, enampakkumise kehtetuks tunnistamine täitemenetluses). Kujundushagi rahuldava otsuse jõustumisega muutub vahetult õiguslik olukord hagis taotletud viisil (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, § 363 komm 3.2.2.5). Kui õigussuhte ümberkujundamise pädevus on antud kohtule, ei saa pooled kokku leppida, et kohus on õigussuhte ümber kujundanud, isegi kui nad saavad kohtuväliselt kokku leppida sisuliselt samas tulemuses (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, § 430 komm 3.1.2.b).
2. Ringkonnakohtu hinnangul on

§ 156

lg 1 alusel kohtule esitatud avaldus juurdepääsu määramiseks kujundusnõue ja seega on ainult kohtul pädevus määrata juurdepääs

§ 156lg 1 alusel. Kui menetlusosalised jõuavad juurdepääsu tingimustes kokkuleppele (mille saavutamisele peab kohus neid Ts

MS § 618 4 lg 1 kohaselt suunama), tuleb see kokkulepe vormistada sellise tehinguna, milles menetlusosalised saavad kohtuväliselt kokku leppida. 13. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kohtulikult kinnitatud kompromissil on sama tähendus mis notariaalselt tõestatud kokkuleppel, aga mitte rohkemat. Seega kui kompromissi tingimustele vastav notariaalne kokkulepe oleks kehtetu, on vastavas osas kehtetu ka kohtulik kompromiss. Näiteks ei tohi kompromiss olla tingimuslik osas, mis puudutab kinnisomandi üleandmist (

§ 120lg 2) (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II.

Kommenteeritud väljaanne, § 430 komm 3.8.2.a). Kuivõrd kinnisasjade omanikud ei saa tehinguliselt määrata juurdepääsu

§ 156

tähenduses ega kanda selle kohta kinnistusraamatusse märkust, ei ole võimalik sellist tehingut teha ka kohtuliku kompromissi sisuna. Tehinguliselt saavad pooled kokku leppida reaalservituudi seadmises, seega tuleb ka kompromissi sisu vormistada asjaõiguslepinguna (lisaks võlaõiguslikule osale) ja kanda kinnistusraamatusse piiratud asjaõigusena reaalservituut.

1. Kohtunikuabi on õigesti märkinud, et kujunenud olukorras on avaldajatel võimalik sõlmida notariaalselt tõestatud servituudi seadmise leping ja esitada kinnistamisavaldus koos puudutatud isiku nõusolekuga servituudi kinnistusraamatusse kandmiseks. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 618 5 kohaselt võib kohus asjaolude olulisel muutumisel asjaosalise avalduse alusel tehtud määrust või kompromissi määrusega muuta, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks. Olukorda, kus kohtumääruse alusel ei ole võimalik teha kannet kinnistusraamatusse, võib pidada raskeks tagajärjeks, mille ärahoidmiseks on vajadusel põhjendatud uue määruse tegemine.
2. Eeltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. 4
3. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldajate kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 5