KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Mait Laaring Määruse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-1021 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate t

) § 1361 lg 4, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Kohus toimetab määruse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte puudutatud isikule. HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub määrus selle kättetoimetamisel taotlejale. ASJAOLUD /…/ KOHTU PÕHJENDUSED 1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult 3-26-1021 kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 2.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Riigikohus leidis 30.04.2013 määruses haldusasjas nr 3-3-1-4-13 (p 10), et

ei näe otsesõnu ette ettemaksukonto arestimise võimalust. Kuna ettemaksukontol on maksukohustuslase rahalised nõuded riigi vastu, tuleb ettemaksukonto arestimist käsitleda kontol oleva rahalise nõude arestimisena

§ 130lg 1 p 6 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 111 tähenduses.

3.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 136

1 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 4.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg-s 1 või TMS-s sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 5. Kohtu hinnangul vastab taotlus

§ 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Taotlusest nähtub, et maksuhaldur viib puudutatud isiku suhtes läbi üksikjuhtumi kontrollimenetlust käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise osas. Samaaegselt viib maksuhaldur läbi ka tagastusnõude õigsuse kontrolli menetlust. 6. Maksuhalduri taotlusest ja asja materjalidest nähtuvalt tekkisid puudutatud isikul käibemaksu tagastusnõuded vastavalt: 19.12.2025 (pärast august 2025 KMD parandamist) tekkis tagastusnõue 1007,27 eurot; 21.12.2025 (pärast oktoober 2025 KMD parandamist) tekkis tagastusnõue 1069,54 eurot; 22.12.2025 (pärast november 2025 KMD parandamist) tekkis tagastusnõue 1960,31 eurot; 24.12.2025 (pärast mai 2025 KMD parandamist) tekkis tagastusnõue summas 1250,55 eurot; 29.12.2025 (pärast september 2025 KMD parandamist) 2

§ 106lg 2 ls 1 ja KMS § 34 lg-d 2 ja 3).

7. Maksuhalduri seletused ja kohtule esitatud tõendid annavad aluse kahelda maksukohustuslase poolt deklareeritud mai 2025 ja august – november 2025 tehtud tehingute tegelikus toimumises ja seotuses puudutatud isiku majandustegevusega. Kontrolli käigus kogutud andmete alusel on tõenäoline, et puudutatud isikul tekiks 12 488,91 euro suurune maksukohustus. Kohtu hinnangul on maksukohustuse määramine tõenäoline. Samuti ei ole veel möödunud selle määramise aegumistähtaeg (

§ 98lg 1).

1. Kohus nõustub maksuhalduri kahtlustega, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Arvestades puudutatud isiku tegevuses tuvastatud rikkumisi (sh teistele äriühingutele koostatud arvete ümber muutmist puudutatud isiku nimele), mis andsid isikule olulise maksueelise, on alust karta, et maksukohustuslane ei kavatse ka tulevikus maksuseadusi järgida ja võib maksuotsuse saamisel asuda end maksejõuetuks muutma, et vältida maksukohustuse täitmist.
2. Alarmeeriv on asjaolu, et puudutatud isikul ei ole Eesti pankades avatud pangakontot ja arveldamiseks võidakse kasutada teiste äriühingute arveldusarveid, mis ei ole tegutseva majandusettevõtte puhul tavapärane.
3. Kohus leiab, et valitud meede, ettemaksukonto arestimine arvel olevate ja sinna kantavate summade kuni 12 488,91 eurot ulatuses, on taotluses ja selle lisades märgitud asjaoludel proportsionaalne. Maksuhaldur on osundanud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab kohase tagatise. Kohus leiab, et tagatise suurus on mõistlik. Kohus ei näe põhjust kahelda maksuhalduri arvestatud täitekulude suuruses ja vajalikkuses.
4. Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik 3