← Eesti

3-24-647/21

Obsah (4)§ 7§ 3§ 8§ 13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 24.03.2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-647 Haldusasi OÜ Kodila Mõis kaebus Põllumaja

§-s 3 nimetatud haldusakti kehtetuks tunnistamise nõudega, s.o tema toetustaotluste rahuldamata jätmise otsuste kehtetuks tunnistamise nõude esitamisega. Kaebaja on vastava nõude PRIA-le ka esitanud, olles esitanud PRIA-le vaided otsuste peale, millega tema taotlused rahuldamata jäeti. 28.

  1. Lisaks märgib vastustaja, et antud juhul on väidetava kahju toonud kaasa kaebaja enda käitumine. Nagu eelnevalt analüüsitud, on kaebaja rikkunud riikliku järelevalve raames koostöö- ja kaasaaitamiskohustust ning takistanud seeläbi ka toetuste suhtes kohaldavate tingimuslikkuse nõuete kontrollimist. See tähendab, et väidetava kahju on tekkinud kaebaja enda käitumise tulemusena. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Käesolevas asjas menetletavateks nõueteks on nõuded PTA 15.12.2023 ettekirjutuse nr 0158-23/073-1 ja 05.02.2024 vaideotsuse nr 1.5.-5/536-1 tühistamiseks, PTA 11.12.2023 „Tahtliku rikkumise hinnanguˮ õigusvastasuse tuvastamiseks ning otsese varalise varalise kahju hüvitamiseks 78 870, 68 eurot.
  3. Kokkuvõtvalt on vaildusele eelnenud asjaolude käik järgnev: 30.
  4. PTA viis 21.11.2023 Kodila Mõis OÜ tegevuskohas EE27445 läbi kontrolli, mille käigus tuvastas mitmed loomapidamisnõuete rikkumised. PTA väidab, et kaebajat oli kontrolli toimumisest teavitatud kuid kaebaja ei ilmunud kontrolli teostamise ajaks kohale. 12

(20)3-24-647 30.
  1. Vastustaja saatis 23.11.2023 kaebajale protokolli nr 01-588-23/073 (dtl 22-27), milles kirjeldas tuvastatud rikkumisi ja palus esitada arvestus ja tõendid kaebaja poolt registreeritud tegevuskohas EE27445 peetavate või peetud maismaaloomade liikide, kategooriate, arvu ja identifitseerimistunnuste kohta ning arvestuse maismaaloomade sisse liikumise ja välja liikumise kohta perioodil 01.01.2021-21.11.
  2. Samuti paluti kaebajal esitada perioodil 01.01.2021-21.11.2023 teostatud loomade raviandmed ja testide tulemused. Ühtlasi anti protokolliga kaebajale võimalus esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. 30.
  3. Kaebaja saatis 06.12.2023 protokolli kohta omapoolsed seisukohad koos lisadega (dtl 2939). 30.
  4. PTA vormistas 11.12.
  5. „Tahtliku rikkumise hinnangu“ lisalehe protokolli nr 01-58823/073 juurde (dtl 48-49). Nimetatud hinnang edastati Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA). 30.
  6. PTA tegi kaebajale 15.12.2023 ettekirjutuse nr 01-588-23/073-1 (dtl 54-61). 30.
  7. Kaebaja esitas 12.01.2024 vaide ettekirjutuse nr 01-588-23/073-1 ning 11.12.2023 koostatud nn tahtliku rikkumise hinnangu peale koos lisadega (dtl 64-164). PTA jättis 05.02.2024 vaideotsusega nr 1.5-5/536-1 vaide rahuldamata (dtl 196-207). Vaideotsuse lisadena edastati kaebajale 21.11.2023 tegevuskohas EE27445 tehtud viis fotot (dtl 185-189), pildid/väljavõte ametniku kõnelogist (dtl 190-193) ning väljavõtted järelevalve infosüsteemist tegevuskohtade EE27343 ja EE25322 põhiandmete kohta (dtl 194-195).
  8. Kaebaja leiab, et vaidlustatud ettekirjutus, vaideotsus ja ka 11.12.2023 koostatud „Tahtliku rikkumise hinnang“ on õigusvastased ning vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu on kaebajal tekkinud otsene varaline kahju, sest PRIA on, viidates vastustaja poolt esitatud tahtliku rikkumise hinnangus toodule, jätnud kaebaja toetuse taotlused rahuldamata. Kaebaja on vaidlustanud PRIA otsused, kuid vaidlus nendes asjades on peatatud kuni käesoleva haldusasja vaidluse lõpuni.
  9. Analüüsinud asja materjale ja tutvunud asjas esitatud tõenditega leian, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt ja PTA ettekirjutus ja vaideotsus tuleb tühistada, samuti tuleb vastustaja 11.12.2023 koostatud nn tahtliku rikkumise hinnang tunnistada õigusvastaseks. Kaebus jääb siiski rahuldamata kahju hüvitamise nõudes.
  10. Ettekirjutuse ja vaideotsuse õigusvastasus.
  11. Vaidlustatud ettekirjutuse kohaselt tuvastas PTA rikkumised ja kohustas sellest tulenevalt kaebajat järgnevalt: 34.
  12. Esitada arvestus tegevuskohas nr EE27445 peetavate või peetud maismaaloomade liikide, kategooriate, arvu ja identifitseerimistunnuste kohta ja arvestus koos tõendavate materjalidega tegevuskohta nr EE27445 maismaaloomade sisse liikumiste (koos päritolu ja sisseliikumise kuupäevaga) ja sealt välja liikumiste (koos lähtekoha ja väljaliikumise kuupäeva) andmetega perioodi 01.01.2021-22.11.2023 kohta. Samuti kohustati kaebajat esitama perioodil 01.01.202122.11.2023 loomapidamisettevõtetes EE27445 teostatud loomade ravi andmed ja testide tulemused. 34.
  13. Teha koostööd karjakontrolli teostamisel ning võimaldada kõikide loomade ülevaatus. 34.
  14. Võimaldada loomadele vaba juurdepääs söödale ja puhtale joogiveele. 34.
  15. Märgistada nõuetekohaselt kõik peetavad loomad.
  16. Leian, et kaebatav ettekirjutus (v.a ettekirjutuse p 1) ei ole õiguspärane, sest see on oluliste põhjendamispuudustega ning seda ei saa pidada proportsionaalseks. Sellest tulenevalt on vastavas osas õigusvastane ka vaideotsus. 13
(20)3-24-647
  1. Ettekirjutuse punktis 1 leiab PTA, et kontrolli tulemusena leidis tuvastamist, et tegevuskohas peetavate loomade ja PRIA registris registreeritud loomade andmed ei ühti. Tegevuskoha nr EE27445 21.11.2023 registriandmetes oli 137 veist, 229 lammast ja 10 kitse, kuid paikvaatlusel 21.11.2023 tuvastasid PTA ametnikud, et tegevuskohas EE27445 ja sellega seotud Kaitseriba kinnistul (59.042618, 24.648084) ei peeta (ei ole) ühtegi lammast ega ka kitse, veiste arvu ei ole võimalik täpselt määrata, kuid hinnanguliselt on veiste arv ca
  2. Kaebajat kohustati esitama arvestus tegevuskohas nr EE27445 peetavate või peetud maismaaloomade liikide, kategooriate, arvu ja identifitseerimistunnuste kohta ja arvestus koos tõendavate materjalidega loomade sisse liikumiste (koos päritolu ja sisseliikumise kuupäevaga) ja sealt välja liikumiste (koos lähtekoha ja väljaliikumise kuupäeva) andmetega perioodi 01.01.2021-22.11.2023 kohta. Samuti kohustati kaebajat esitama perioodil 01.01.2021-22.11.2023 loomapidamisettevõtetes EE27445 teostatud loomade ravi andmed ja testide tulemused. 36.
  3. Esmalt tuleb märkida, et vaidluse all on küsimus, kas karjatamisala EE27445, mida PTA kontrollis, koosnest üksnes Kaitseriba kinnistust (vt kaart dtl 356, pos nr 1,2,3 ja 6) või koosnes tegutsemiskoht EE27445 ühtekokku kuuest erinevast Kodila külas, Rapla maakonnas asuvast kinnistust (Kaitseriba, Siimu-Hansu, Torino, Peetri, XXX ja Palamulla tee
  4. 36.1.
  5. Ehkki kaebaja poolt kirjalikult esitatud seisukohtade ja kaebaja seadusliku esindaja selgitustest kohtuistungil (helisalvestus al 00:08:18) võis aru saada, et karjatamisala EE27445 alla oli registreeritud ühtekokku kuus ülalnimetatud kinnistut, ei kinnita seda seisukohta asjas esitatud tõendid. Vastustaja on asja juurde esitanud PRIA registri väljavõtte (dtl 520), millest nähtub et selle tunnusega karjatamisalana on registreeritud üksnes Kaitseriba kinnistu. Seega ehkki nimetatud kinnistu oli koos teiste ülalviidatud kinnistutega füüsiliselt ühte liidetud selliselt, et kinnistuid olid piiritletud ühise taraga, ei kajastanud see ühe tegevuskohana registriandmetes. Kaebaja poolt esitatud selgitused selle kohta, et vastustaja ametnik Y.Y on kaebajal soovitanud need kinnistud ühtse alana registreerida, registriadmeid siiski ei muuda, samuti nähtub asja materjaldest, et kaebaja kirjavahetus eelpoolviidatud ametnikuga on aastast 2024 (dtl 531), seega kontrolli toimumisele järgneval ajal. Ka nähtub kaebaja poolt esitatud dokumentidest, et saadud juhiste alusel registreeris kaebaja kinnistud ühtse karjatamisalana (EE27343) alles 19.03.2024 (dtl 532). 36.1.
  6. Seega pelgalt asjaolu, et kinnistud olid füüsiliselt ühendatud ja loomad said kinnistute vahel vabalt liikuda, ei tähenda et kontrolli teostamise hetkel pidanuks vastustajal olema teadmine, et karjatamisala EE27445, mida vastustaja kontrollima läks, on tegelikkuses märksa suurem (Kaitserinba kinnistu suurus on ca 46 ha, kõik kokku aga ca 100 ha). 36.
  7. Eelnev aga ei tähenda, et karjakontrolli teostamise hetkel olukorras, kus karja ei olnud kokku aetud ning karjakonroll toimus maksimaalselt 27 minutit (kaebaja poolt esitatud kaamerapildist nähtuvalt lahkus vastustaja sõiduk karjatamisalalt kl 9:15 (dtl 164) vastustaja sõiduki logiraamatu järgi 9:27 (dtl), oli vastustajal võimalik ammendavalt veenduda selles, et seal viibivate veiste arv ei vasta registris kajastatule. Seega ei saa nimetatu põhjal üheselt väita, et kaebaja poolt peetud arvestus ja esitatud registriandmed ei olnud täpsed. Nende asjaolude kontrollimiseks palus vastustaja 23.11.2023 protokollis kaebajal esitada ilma ettekirjutust tegemata detailsed andmed loomade liikide kaupa nende päritolu, liikumise jms andmed, samuti andmed veterinaarkontrolli kohta. Kaebaja poolt 06.12.2023 protokollile esitatud vastuses selgistas kaebaja, et veterinaarkontrolli viidatud perioodil ei teostatud, loomade arvestuse aruande esitas kaebaja 06.12.2023 seisukoha lisana (dtl 32). Nõustun vastustajaga, et kaebaja poolt esitatud käsitsi koostatud dokumenti ei saa pidada nõuetekohaselt peetud arvestuseks (vt vastustaja selgitused vaideotsuses dtl 201-202). 36.
  8. Meneltusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et 21.11.2023 karjakontrolli teostamise ajal ei olnud kontrollitaval karjatamisalal EE27445 lambaid ja kitsi kuna need olid viidud Lipumäe lauta. Ehkki kaebaja on väitnud, et loomade üleviimine Lipumäe lauta oli juba enne 14
(20)3-24-647 karjakontrolli teostamist reaalajas registreeritud ja need andmed pidid vastustajale olema nähtavad, ei ole asja juurde esitatud tõendeid, mis kaebaja sellekohaseid väiteid kinnitavad. Pealgi nähtub vaideotsusest (vaideotsuse lk 202), et Lipumäe laut ei olnud sellel hetkel üleüldse kaebajal aktiivse tegevuskohana registreeritud. 36.
  1. Eeltoodust tulenevalt leian, et ettekirjutust ei saa loomade arvestuse pidamise esitamise kohustuse osas (ettekirjutuse p 1) pidada õigusvastaseks. Selles tulenevalt ei ole selles osas õigusvastane ka vaideotsus. Kaebajal on kohustus pidada arvestust Komisjoni Määrus (EÜ) nr 911/2004 artikkel 8 kohaselt ning vastustaja on õigus sellekohaseid andmeid nõuda (sellele ei vaidle vastu ka kaebaja). Kaebaja protokollis märgitud tähtajal nõuetekohast arvestust ei esitanud ning seega saab ettekirjutuse punktiga 1 kaebajale pandud kohustust pidada õiguspäraseks.
  2. Ettekirjutuse punktis 2 kohustas vastustaja kaebajat tegema koostööd karjakontrolli teostamisel. Vastustaja tugines siinjuures sellele, et kaebajale oli karjakontrolli teostamisest ette teatatud, kuid vaatamata sellele kaebaja kontrolli teostamise ajal karjatamisalale ei ilmunud ning ei valmistanud ette ka vajalikke dokumente. Leian, et nimetatud osas on ettekirjutus oluliste põhjendamispuudustega ja seega õigusvastane. 37.
  3. Vastustaja leiab, et vaideotsusele lisatud vastustaja järelevalveametniku X.Xi kõnelogi väljavõte (dtl 190-192) on piisavaks tõendiks selle kohta, et kaebaja seaduslik esindaja oli 21.11.2023 kell 9.00 planeeritavast karjakontolli läbi viimisest teadlik. Vastustaja viitab, et seejuures, et seadusest ei tulene täpsemalt seda, millises vormis peaks vastustaja karjakontrolli läbi viimisest ette teatama, samuti viitab vastustaja sellele, et karjakontrolli on võimalik teha ka etteteatamata. 37.
  4. Minu hinnangul ei ole vastustaja kaebaja koostöökohustusest keeldumist piisavalt põhjendanud. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja ei teavitanud kaebajat karjakontrolli teostamisest kirjalikult (sh e-kirja teel). Vastustaja poolt viidatud kõnelogi väljavõtteid ei saa aga pidada piisvaks tõendiks selle kohta, et kaebaja oli või pidi olema karjakontrolli teostamise täpsest kuupäevast ja kellaajast teadlik. Kõnelogi väljavõttest nähtub, et kaebaja juhatuse liikmele K.W-le on helistatud 02.10.2023 (kõne kestus 340 sekundit) ning 06.10.2023 (kõne kestus 230 sekundit), samuti on näha, et ametnik on helistanud kaebajale 14.112023 ja 15.11.
  5. Esmalt tuleb märkida, et esimesena märgitud kõned toimusid oktoobri alguses, samas kui karjakontroll viidi läbi 21.11.
  6. Vastustaja poolt esitatud andmetest ei nähtu, kui pikad oli 14.11.2023 ja 15.11.2023 tehtud kõned, kuid see ei ole asjas määrava tähendusega. Igal juhul ei ole võimalik vastustaja poolt esitatud kõnelogide väljavõtetest üheselt järeldada, et kaebaja seaduslik esindaja oli kindlasti teadlik sellest, et kontroll viiakse läbi 21.11.2023, algusega kell 9.
  7. Vastustaja ja kaebaja selgitused kõnede kohta on lahknevad ning seetõttu ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, et just vastustaja väiteid kõnede sisu kohta on õiged. 37.
  8. Ettekirjutuse õiguspärasust ei saa tuletada ka vastustaja viidetest sellele, et seaduses ei ole täpsemalt reguleeritud, kuidas karjakontrolli tegemisest tuleb ette teatada. Olukorras, kus vastustaja soovib kaebaja koostöökohustuse rikkumise osas tugineda sellele, et kaebaja oli kontrolli teostamise ajast teadlik, kuid vaatamata sellele kohale ei ilmunud ja vajalikke dokumente ette ei valmistanud, peab vastustaja vajadusel kirjalikult taasesitatavas vormis tõendama, et kaebajat on kontrolli teostamisest ette teatatud ning ka seda, milliseid dokumente oleks pidanud kaebaja kontrolli teostamiseks ette valmistama. Tähelepanuväärne on siinjuures asjaolu, et puuduvad tõendid selle kohta, et vastustaja ametnik oleks ka kontrolli teostamise alguses kaebajale helistanud ( helisalvestus al 01:10:52). Kaebaja seadusliku esindaja selgituste kohaselt oleks tal sellise telefonikõne saabudes olnud võimalik vähese ajakuluga kohale ilmuda. 37.
  9. Asjakohased ei ole siinkohal vastustaja selgitused, et kontrolli võib läbi viia ka etteteatamata. Esiteks ei ole siinsel juhul tegemist etteteatamata kontrolliga, teiseks ei saa ette 15
(20)3-24-647 teatamata kontrolli puhul vastustaja eeldada, et kaebaja esindaja viibib kontrolli teostamise ajal kohal ning sellel põhjal tugineda koostöökohustuse rikkumisele. 37.
  1. Eelpool toodust tulenevalt leian, et ettekirjutuse punkt 2 on õigusvastane ja tuleb tühistada. Vastustja ei ole tõendanud, et kaebaja oli karjakontrolli läbiviimise ajast teadlik, mistõttu ei saa vastustaja sellele tuginedes väita, et kaebaja on koostöökohustust rikkunud. 37.
  2. Ettekirjutuse punktis 3 teeb vastustaja kaebajale ettekirjutuse tagada loomadele vaba juurdepääs söödale ja puhtale joogiveele. Seejuures tugineb vastustaja sellele, et ,karjakontrollimise päeval peeti tegevuskohas lihaveiseid väljas karjamaal, kus vastavalt aastaajale (sügis/talv ja õhutemperatuur -5ºC) oli rohukasv olematu, loomapidaja poolt karjatusalale paigaldatud söötmissõimed olid tühjad või minimaalse söödaga ja hinnanguliselt ei katnud ca 85 lihaveise söödavajadusi. Visuaalsel vaatlusel tuvastati tegevuskohas vaid üks lakusoola vann ning tegevuskohas oli üks veetsistern ja jootmisküna, milles oli vesi põhjani jäätunud ning loomadel oli seda võimatu juua. Tegevuskoha karjatamise ala poolitas osaliselt järskude nõlvadega kraav, mille põhjas oli pruunikat rabavett. Kraavis oli vesi kaetud jääga, kuid ühes kohas olid loomad purustanud jää ja käisid seal joomas. 37.
  3. Leian, et vastustaja protokollis ja ettekirjutuses kajastatu ei ole piisav järeldamaks, et kaebaja ei ole nõuetekohaselt taganud loomadele vajalikus koguses sööda ja joogivee olemasolu. Kaebaja on selgitanud, et kuna dokumentide kohaselt toimus kontroll tööpäeva alguses, ei olnud ta jõudnud veel loomade söödasõimede ja veeanumate täitmisega tegeleda, tavaliselt tehakse seda hommikupoolikul või hiljemalt lõunal. Veiste jäätunud joogivee kohta selgitab kaebaja, et 20.11.2023 oli õues plusskraadid ja öösel läks ootamatult külmaks (dtl 216217). Seega jäätus vesi öösel ja päeval tõi kaebaja seaduslik esindaja vett, kui kontrollis veiste heaolu. 37.
  4. Kaebaja sellekohaseid selgitusi saab pidada usutavaks. 37.8.
  5. Esmalt tuleb märkida, et PTA järelevalveametnikud on 21.11.2023 tegevuskohas EE27445 viibinud maksimaalselt 27 minutit, vastustaja on seejuures tunnistanud, et selline aeg ei ole olnud piisav täiemahulise karjakontrolli teostamiseks. Seega ei saa sellist aega piisavaks pidada ka selleks, et vastustaja ametnikud saanuks veenduda, et kogu karjatamisala raames ei olnud loomadel piisavalt sööta ja joogivett. Teiseks on kaebaja selgitanud, et osa söödasõimesid ja lakusoola asusid teistel kinnistutel, mis on Kaitseriba kinnistuga ühendatud ja kuhu loomad said vabalt liikuda. Ehkki eespool märkisin, et formaalselt on küll vaid Kaitseriba kinnistu registreeritud tegevuskoha tunnusega EE27445, tuleb loomade heaolu kontrollimisel siiski arvestada sellega, et loomadel oli võimalik liikuda kõrvalasuvale kinnistule, kus asusid täiendavad söödasõimed ja lakusool. Vastusaja ei ole neid alasid kontrollinud, seega ei saa vastustaja väita, et loomadel puudus üleüldse juurdepääs piisavale kogusele söödale. Sellest tulenevalt ei ole asjakohased ka vastustaja viited kohapeal tehtud fotodele, sest vastustaja ei kontrollinud, kas loomadele oli piisav kogus toitu kättesaadav veidi eemal teistel kinnistutel. 37.8.
  6. Joogivee osas on kaebaja tõendanud, et joogivee külmumine oli tingitud öösel tekkinud miinuskraadidest ja neid selgitusi saab pidada asjakohaseks. Pealegi ei ole poolte vahel vaidlust selles, et loomadel oli võimalik liikuda karjatamisala servas asuvate kraavide juurde jooma. Vastustaja väidab küll, et kraavides olev vesi tundus pruunika rabaveena, mis ei pruugi olla loomadele joomiseks sobilik, kuid tegemist on vaid oletusliku järeldusega (helisalvestus al 01:24:10). 37.8.
  7. Sellest tulenevalt leian, et vastustaja ettekirjutuses toodud väited selle kohta, et kaebaja ei olnud taganud loomade heaolu piisava sööda ja joogivee puudumise tõttu, ei ole piisavalt tõendatud. Ehkki õigusaktidest tulenevalt tuleb loomapidajal tagada loomadele pidevalt piisavalt sööda ja joogivee olemasolu, ei tähenda see, et loomade heaolu ei ole nõuetekohaselt tagatud, kui sööt võis olla öö jooksul söödasõimedest otsa saanud ning joogivesi ilmastiku tõttu 16
(20)3-24-647 hommikul külmunud. Vastustaja ei ole väitnud, et selliseid olukordi on tekkinud korduvalt ja pikema aja vältel. Selles tulenevalt on ettekirjutuse punkt 3 õigusvastane ja tuleb tühistada.
  1. Ettekirjutuse punktis 4 paneb vastustaja kaebajale kohustuse märgistada nõuetekohaselt kõik peetavad loomad. Leian, et ka siinsel juhul ei ole vastustaja esitanud tõendeid, mis võimaldaks väita, et kaebaja kohustused loomade märgistuste osas olid täitmata. 38.
  2. Tuginen siinjuures juba eelpool väja toodule, mille kohaselt, arvestades asjaolu et karjakontrolli teostamisel ei olnud kari kokku aetud ning arvestades kontrolli lühikest kestvust, ei saanud vastusta kontrolli läbi viia sellise põhjalikkusega, et väita, et loomadel puudus nõuetekohane märgistus. 38.
  3. Kohtuistungil selgitas kaebaja seaduslik esindaja, et loomade kõrvamärgistuse olemaoslu on tõhusalt võimalik kontrollida vaid nii, et loomad aetakse kokku ja kontrollitakse kõrvamärgiste olemasolu ükshaaval, vastasel juhul ei ole kõrvamärgiste olemasolu või puudumist võimalik tuvastada (helisalvestus al 01:29:33). Kaebaja selgitas ka, et kõrvamärgiste olemasolu on PRIA kontrollinud
  4. aasta mais ning rikkumisi ei tuvastatud. Võib juhtuda, et mõnikord kaob loomal kõrvamärgis ära, siis asendatakse see jooksvalt uuega. Kaebaja teostab jooksvalt kontrolli numbrite olemasolu kohta. Neid kaebaja väiteid tuleb pidada asjakohaseks. 38.
  5. Seega ei saa olemasolevate andmete puhul pidada tõendatuks vastustaja väidet, et kaebaja ei olnud täitnud loomade nõuetekohast märgistamise kohustust. Isegi juhul, kui mõnel loomal võis karjakontrolli hetkel kõrvamärgis puududa (mille kohta ei ole siiski piisavalt tõendeid), ei saa siit tuletada süsteemset rikkumist kaebaja poolt. Kõrvamärgised võivad aega-ajalt ära tulla ja siis asendatakse need jooksvalt. Sellest tulenevat leian, et ka ettekirjutuse punkt 4 on õigusvastane ning tuleb tühistada.
  6. Eelpooltoodust tulenevalt on õigusvastane ka 11.12.2023 koostatud „Tahtliku rikkumise hinnang“, mis tugineb peaasjalikult sellele, et kaebaja ei teinud vastustajaga karjakontrolli tegemisel koostööd. Asjas ei ole tõendatud, et kaebaja oli karjakontrolli tegemisest teadlik ja seega tahtlikult jättis kontrolli teostamisele kohale ilmumata ja milline asjaolu oli vastustaja selgituse kohaselt ka sellise hinnangu koostamise põhjuseks. 39.
  7. Hinnangus on kirjeldatud küll ka muid kontrolli käigus tuvastatud rikkumisi, kuid vastustaja selgitusel ei oma need tegelikult hinnangu koostamisel tähtsust. Vastustaja selgituste kohaselt ei oma sisulist tähtsust ka rikkumise ulatusele, püsivusele ja korduvusele antud hinnangud. 39.
  8. Pean siinkohal siiski vajalikuks märkida, et olukorras, kus vastustaja saadab koostatud hinnangu teisele asutusele tutvumiseks, ei saa pidada heaks halduseks seda, kui vastustaja koormab hinnangut asjakohatute märkustega, millised võivad siiski mõjutada hinnangu saanud asutuse üldist vaadet kaebaja tegevusele. Kaebaja juhib õigesti tähelepanu ka asjaolule, et hinnangust ei nähtu millisel õiguslikul alusel see on antud, millisest õigusaktist tulenevalt on määratud erinevad rikkumise komponendid ja nende kriteeriumid.
  9. Varalise kahju hüvitamine. 40.1.

§ 7

lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega avalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

§ 3

, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega nõua tekitatud kahju hüvitamist. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks

-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid.

§ 8lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.

40.2. Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 2) kahju tekkimine; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse17

(20)3-24-647 eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (

§ 13lg 1, 3 ja 5).

Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3). 40.

  1. Kaebaja on esitanud varalise kahju nõude leides, et vastustaja haldusaktide ja menetlustoimingu tõttu on tekkinud olukord, kus kaebaja poolt
  2. aastal taotletud erinevaid toetuste taotlusi on PRIA jätnud vastustaja 15.12.2023 ettekirjutuses nr 01-588-23/073-1 sisalduva väära ja alusetu väite tõttu rahuldamata, millega seoses on tekkinud kaebajal täiendav koormus teistes haldusmenetlustes vaielda toetuse saamiseks viidatud ettekirjutuse õigsuse pärast. Kaebaja on kandnud otsest varalist kahju, sest vastustaja poolt PRIA-le esitatud tahtliku rikkumise hinnangu tõttu jäeti PRIA 6 haldusakti alusel kaebaja ilma
  3. aasta toetustest kogusummas 78 870, 68 eurot. Kahju tekkimise ja vastustaja õigusvastase tegevuse vahel esineb seega põhjuslik seos, sest PRIA on oma keelduvates otsustes ja vaideotsuses kinnitanud asjaolu, et lähtus vastustaja haldusaktidest ja menetlustoimingust, mis kõik baseerusid vastustaja õigusvastasele haldustegevusele väites, et kaebaja takistas kohapealset kontrolli selles mitteosalemise tõttu. Vastustaja ega ka PRIA ei ole väitnud, et esines muu alus, mille tõttu oli õigustatud jätta kaebaja ilma
  4. aastal taotletud toetustest kogusummas 78 870, 68 eurot. Tekkinud kahju ei ole olnud võimalik vältida muude esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega (kaebaja on vaidlustanud vaidemenetluses vastustaja haldusaktid ja menetlustoimingu, kui ka kõik PRIA
  5. aastal taotletud toetustest andmisest keelduvad haldusaktid vaidemenetluses; esitanud menetluste peatamise taotlusi vaidemenetlustes ja kohtumenetluses, kuid sellest hoolimata anti PRIA poolt toetuste andmisest keelduvad haldusaktid, mille tulemusena jäeti kaebajale üle kandmata 2023 aastal taotletud toetused kogusummas 78 870, 68 eurot. 40.
  6. Leian, et kaebuse nõue kahju hüvitamise osas tuleb jätta rahuldamata. Ehkki käesoleval juhul on leidnud tuvastamist, et nii vastustaja ettekirjutus kui vaideotsus on valdavas osas õigusvastased ning õigusvastane on ka vastustaja toiminguna käsitatav 11.12.2023 koostatud „Tahtliku rikkumise hinnang“, ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks minu hinnangul täidetud

§ 7

lg 1-st tulenev põhjuslik seos vastustaja tegevuse ja kaebajale väidetava kahju tekkimise vahel. 40.5. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lg 8 p 2 järgi teeb PRIA otsetoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist. Riigikohus on käesolevas asjas tehtud 18.10.2024 määruses märkinud, et tegemist on toetuse taotluse rahuldamata jätmise alusega, mille esinemise puhul on PRIA-l võimalik taotlus jätta rahuldamata muid menetlustoiminguid tegemata. Vaidlust ei esine selles, et PRIA on vastustaja koostatud hinnangus sisalduva tõttu jätnud kaebaja taotlused toetuste saamiseks rahuldamata. (viidatud määruse p 13 ja 14). Sellest nähtub, et ehkki kaebaja haldusaktides ja hinnangus toodu võis mõjutada PRIA-t toetuse andmata jätmise otsuse tegemisel, otsustab toetuse andmise või andmata jätmise siiski PRIA, kes peab otsuse tegemisel kaaluma, kas taotluse menetlemisel kogutud andmetest nähtub selline rikkumine, mis ei võimalda toetuse taotlust rahuldada. Asjaolu, et PRIA võib tugineda teise asjaomase asutuse hinnangule ning tal ei ole kohustust iseseisvalt menetlustoimingud teha, ei tähenda, et PRIA-l ei ole toetuse andmise otsustamisel kaalutusõigust ja -kohustust otsustada, kas teise asutuse poolt viidatud rikkumine on sedavõrd oluline, et taotleja tuleb toetusest ilma jätta. Kaebaja märgib, et on juba aastaid samal tegevusalal tegutsenud ning varasemalt toetusi saanud, seega saanuks PRIA hinnata, kas kaebaja tegevus, millele vastustaja osundas, on kaebaja senist tegevust arvestades sellise iseloomuga rikkumine, mis tingib toetuse andmata jätmise otsustamise. Seega ei ole käesoleval juhul kaebaja poolt väidetud kahju tekkimine otseses seoses vastustaja õigusvastase tegevusega. 18

(20)3-24-647 40.6. Kaebaja on halduskohtule esitanud kaebuse, milles taotleb PRIA otsuste, millega jäeti kaebaja taotlused rahuldamata, tühistamist ning kohustamisnõude kaebaja taotluste uueks läbi vaatamiseks (haldusasi nr 3-24-1702). Seega on kaebaja oma õiguste kaitsmiseks kasutanud kohasemat õiguskaitsevahendit, sest kui kohus selles asjas leiab, et PRIA otsused on õigusvastased ning kaebaja saavutab selle menetluse tulemusel olukorra, kus talle toetused siiski välja maksutakse, langeb ära ka otsese varalise kahju hüvitamise nõude menetlemise vajadus. Kui kaebaja leiab, et lisaks toetuste tagantjärele väljamaksmisele on tal põhjust nõuda kahju hüvitamist, mis talle on tekkinud toetuse väljamaksmise õigusvastase viivituse tõttu, on kaebajal võimalik haldusasja nr 3-24-1702 raames kaebuse nõuet vastavalt täiendada. Sel juhul saab kohus hinnata, kas kaebajal oli subjektiivne õigus saada toetust vastavalt toetuse määramise tingimustele. Riigikohus on varasemalt rõhutanud, et põhjusliku seose kriteeriumi (

§ 7

lg 1 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 4 koos

§ 7

lg-ga 4) järgi on sarnastes olukordades võimalik nõuda kahju hüvitamist vaid juhul, kui vastustaja õiguspärase käitumise korral oleks kaebajal olnud täidetud kõik tingimused toetuse saamiseks (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-18-830/23, p 21 ja otsus asjas nr 3-20-1055 punktid 25 jj), samuti hinnata kaebajale tekkinud võimaliku kahju suurust. 40.

  1. Eelpooltoodust tulenevalt tuleb kaebaja kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata.
  2. Kokkuvõtvalt rahuldan kaebuse osaliselt järgmistes nõuetes: 41.
  3. Põllumajandus- ja Toiduameti 15.12.2023 ettekirjutuse nr 01-58-23/073-1 punktide 2-4 ning 05.02.2024 vaideotsuse nr 1.5.-5/536-1 tühistamise nõudes osas, millega Põllumajandus- ja Toiduamet jättis rahuldamata OÜ Kodila Mõis vaide ettekirjutuse punktide 2-4 kehtetuks tunnistamiseks. 41.
  4. Põllumajandus- ja Toiduameti poolt 11.12.2023 koostatud „Tahtliku rikkumise hinnanguˮ õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
  5. Kaebus jääb rahuldamata: 42.
  6. Põllumajandus- ja Toiduameti 15.12.2023 ettekirjutuse nr 01-58-23/073-1 punkti 1 tühistamise nõude osas ning 05.02.2024 vaideotsuse nr 1.5.-5/536-1 tühistamise nõude osas, millega Põllumajandus- ja Toiduamet jättis rahuldamata OÜ Kodila Mõis vaide ettekirjutuse punkti 1 kehtetuks tunnistamiseks. 42.
  7. Kahju hüvitamise nõude osas. Menetluskulud
  8. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav (RKHKo nr 3-3-1-67-14, p 32.1; RKHKo nr 3-3-1-21-15, p 16). 43.
  9. Kaebaja on kohtule esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, mille kohaselt on kaebaja menetluskuluks õigusabikulud kokku 4532,5 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjast ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, õigusabiteenused hõlmavad materjalide analüüsi, kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamist, kaebuse täiendavat põhjendamist tuvastamisnõude osas, sellega seotud määruskaebemenetlusega seotud töid, vastustaja seisukohtadega tutvumist, täiendavate seisukohtade koostamist, samuti ettevalmistust kohtuistungiks ja kohtuistungitel osalemist, peale kohtuistungit täiendavate seisukohtade 19

(20)3-24-647 koostamist. Lisaks tuli kaebaja seaduse kohaselt tasuda riigilõivu 1050 eurot kaebuselt ja 20 eurot esialgse õiguskaitse taotluselt. 43.
  1. Arvestades, et kaebus kuulub rahuldamisele hinnanguliselt 50 % ulatuses, arvestades kaebusega taotletud õigushüvede kaalukust, tuleb ka menetluskulude väljamõistmisel seda arvestada, samuti tuleb menetluskulude väljamõistmisel arvestada, et kaebaja läbis edukalt määruskaebemenetluse tuvastamisnõude menetlusse võtmise osas, samas jäi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Sellest tulenevalt hindan vastustajalt väljamõistetavate kulude mõistlikuks suuruseks 2500 eurot ilma käibemaksuta, sest kaebja on taotluses märkinud, et soovib õigusabikulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Samuti tuleb vastustajalt välja mõista kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 1050 eurot. 43.
  2. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 3550 eurot (2500+1050). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma MUUDETUD JA OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 29.05.2026 KOHTUOTSUSEGA. 20
(20)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.