Obsah (8)

§ 415§ 407§ 663§ 667§ 662§ 418§ 202§ 417

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2026, Tartu Tsiviilasja number 2-25-19608 XXX X korteriühis

§ 415lg 1 tähenduses.

Kostja puhul on tegemist vanemaealise inimesega (hagi esitamise ajal 85-aastane). Kõrgest east tulenevalt esineb kostjal mäluprobleeme ning kostja otsustus- ning arusaamisvõime on kohati vähenenud, sealjuures esineb perioodilisi mälu- ning arusaamisvõime langusi. Eelnevaga kaasnev ei võimaldanud kostjal õigeaegselt aru saada, millised on vajalikud järgmised sammud seoses tema vastu esitatud hagiga ning millised tagajärjed on nende sammude astumata jätmisel. Kostja kinnitas materjalide kättesaamist

1. detsembril 2025, kuid kostja arusaama kohaselt ei olnud tegemist uue menetlusega, mille osas peaks eraldi kohtule vastama, ning vastamata jätmisel on õiguslikud tagajärjed. Kostjal tekkis ekslikult arusaam, et menetlus on toimunud (kohtuasi nr 2-23-1641, kus ka hagejat esindas sama vandeadvokaat) ning kohtu ekirja manuses oli ka varasema kohtuasja raames esitatud informatsiooni ning materjale. Kostja jaoks ei olnud eristatav tsiviilasi nr 2-25-19610 ja käesolev tsiviilasi. Tsiviilasjas nr 2-25-19610 on esitatud hagiavaldus kostja tütre vastu, mis on olemuslikult ja tihedalt seotud kostja vastu esitatud nõuetega (seotud kojamehena töötamise eest töötasu ja muude tasude saamise õigusega), ning kostja oli viidatud hagist teadlik. Kostja jaoks ei olnud selge, et
2. detsembril 2025 kostjale e-kirja teel saadetud materjalid kujutasid endast eelnevatest menetlustest eraldiseisvat menetlust, mille raames oleks tulnud koostada kostja vastus. Kostja hinnangul on tegemist mõjuva põhjusega

§ 415lg 1 mõttes ning kostja palub kaja rahuldada ja menetluse taastada.

1. Hageja leidis vastuses kajale, et kaja on põhjendamatu. Isiku vanus ei tähenda automaatselt, et tal puudub kohtumenetluses osalemiseks piisav arusaamisvõime. Kostja ei ole lisanud ühtegi tõendit, mis ka kaudselt kinnitaks, et tal puudub tsiviilkohtumenetlusteovõime. Kostja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu kinnitab asjaolu, et kostja soovib jätkuvalt menetluses ennast ise esindada ja on suutnud esitada kaja. Kostja on varasemalt läbinud kohtumenetluse tsiviilasjas nr 2-23-1641, milles tegutses üksinda korteriühistu seadusliku esindajana, ning maakohus ei kahelnud kostja arusaamisvõimes. Lisaks on kostja tütar A.T. pidanud kostjat pädevaks ja arusaamisvõimeliseks, et kohtumenetluses osaleda A.T. esindajana tsiviilasjas nr 225-
2. Eluliselt ebausutavad on kostja vastuväited, et kostja arusaama kohaselt ei olnud tegemist uue menetlusega. Kostja poolt esitatud kaja lisast nähtub, et kostja eristas A.T. vastu algatatud menetlust ja eristas ka varasemat kohtumenetlust (milles oli hageja R.K., mitte ühistu). Kostja orienteerub suurepäraselt nii erinevates tsiviilasjades, erinevate menetlusosaliste ja erinevate kohtuastmete vahel. Kostja jättis hagile vastuse esitamata. Hageja palus jätta kaja rahuldamata ja Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2026 tagaseljaotsuse muutmata. 2
4. Maakohus jättis kaja rahuldamata ja kaja menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud kindlaks pärast määruse jõustumist. Maakohus leidis, et kostja esitas kaja tähtaegselt. Hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja tagaseljaotsuse tegemisel ei esinenud

§ 407lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavat asjaolu.

Kohus võis hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kuna kostja hagile tähtaegselt ei vastanud. Kuivõrd kostja ei esitanud mõjuvat põhjust, mis takistas tal hagile õigeaegselt vastamast, tuleb kaja jätta rahuldamata ja menetlus tsiviilasjas taastamata. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda kostja arusaamisvõimes. Paralleelselt toimuv kohtumenetlus ei vähenda vajadust kohtudokumentidega tutvuda ja neile vastata. Kooskõlas Riigikohtu

1. detsembri 2014 määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14 p 11 kirjeldas maakohus kohtumääruses ka tagaseljaotsuse tegemise aluseks olevaid asjaolusid ja esitas tagaseljaotsuse põhjendused.
2. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu
3. aprilli 2026 määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada kaja, tühistada tagaseljaotsus ning taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-19608 või alternatiivselt saata asi Tartu Maakohtule uue määruse tegemiseks. Kostja palub kõik määruskaebuse menetlusega seotud kulud jätta hageja kanda. Hagile vastamata jätmise põhjustas mõjuv põhjus – kostja mäluprobleem ning kostja otsustusning arusaamisvõime kohatine vähenemine, perioodilised mälu- ja arusaamisvõime langused. Nende asjaolude tõendamiseks esitas kostja koos määruskaebusega tõendid: väljavõtted kostja digiloost (neuroloogi hinnangu ja
4. aprillil 2026 toimunud MRT uuringu tulemused). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus. Praeguses asjas tegi kohus tagaseljaotsuse päeval, mis järgnes päevale, mil oli kostja vastuse esitamise tähtaeg. Maakohus ei ole piisavalt hagi õiguslikku põhjendatust hinnanud. Kui seda oleks tehtud, ei oleks hagi saanud tagaseljaotsusega rahuldada. Kaevatava määruse järgi ei peakski kostja saama määruse peale kaevata, mis ei ole aga õige.
5. Hageja vaidles määruskaebuse rahuldamisele vastu.
6. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks (

§ 663lg 5).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada, kaja tuleb rahuldada ja menetlus maakohtus tuleb taastada. 11. Kostja taotles maakohtule esitatud kajas menetluse taastamist põhjusel, et tal oli hagile tähtaegselt vastamata jätmiseks mõjuv põhjus

§ 415lg 1 tähenduses.

Mõjuvaks põhjuseks peab kostja kõrgest east tulenevaid mäluprobleeme ja vähenenud arusaamisvõimet, mis takistasid tal aru saada, millised on järgmised vajalikud toimingud seoses tema vastu esitatud hagiga. Maakohus tuvastas, et kohus võis seaduse kohaselt tagaseljaotsuse teha ja kostja esitas kaja tähtaegselt, seega pidi kostja esitama kohtule mõjuva põhjuse

§ 415lg 1 tähenduses, mis takistas tal kohtule hagi osas õigeaegselt vastata.

Maakohus sellist mõjuvat põhjust ei tuvastanud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostjal puudus mõjuv põhjus, miks ta ei esitanud kohtule vastust hagile õigeaegselt. Maakohus eksis, kui leidis, et kostja viitas kajas 3 mõjuva põhjusena üksnes oma vanusele. Kostja viitas kajas mitte üksnes oma vanusele, vaid vanusest tingitud mäluprobleemidele ja arusaamisvõime vähenemisele. Nimetatud kostja tervisehäirete osas maakohus seisukohta ei võtnud. Kui menetlusosalisel on mäluprobleemid, siis ei pruugi ta vastamistähtaega mäletada ega osata taotleda tähtaja pikendamist enne tähtaja möödumist, nagu pidas mõistlikuks maakohus. 12. Samas võis maakohtu hinnangut mõjuva põhjuse olemasolu osas mõjutada see, et kostja ei esitanud koos kajaga tõendeid oma tervisliku seisundi kohta. Maakohus ei teinud kostjale ka ettepanekut asjakohased tõendid esitada. Tõendid oma tervisliku seisundi kohta esitas kostja alles koos määruskaebusega ja lisaks ka määruskaebemenetluses vastavalt ringkonnakohtu ettepanekule. Kuivõrd määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi tõendeid (

§ 662

lg 3), siis võtab ringkonnakohus kostja esitatud täiendavad tõendid (väljavõtted kostja digiloost) asja juurde ja arvestab nendega kaebuse lahendamisel. Kostja digiloo väljavõtetest nähtub kostja suunamine neuroloogi vastuvõtule

1. aprillil
2. Broneeriti uuring, mis teostati
3. aprillil
4. Pärast uuringu läbiviimist diagnoosis neuroloog Ü. Krikmann kostjal hilise algusega dementsuse Alzheimeri tõvest kaasuvate sümptomiteta. Epikriisi kohaselt esineb anamnestiliselt lühimälu häire, MOCA 23/30-st langustendentsiga võrreldes 04/2026 MRT uuringul ajuatroofia, vaskulaarne entsefalopaatia; patsiendi seisund viitab eelkõige lühimäluhäirele, mis on seostatav tõenäolise Alzheimeri tõvega, ei vaja täpsustuseks funktsionaalset PET uuringut. Ringkonnakohus leiab, et kostja on tõendanud, et tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Hagile tähtaegse vastamata jätmise võisid põhjustada kostjal esinevad lühimälu häired. Kuigi kostja pöördus esitatud tõenditest nähtuvalt oma mäluprobleemidega neuroloogi juurde alles aprillis 2026, peab ringkonnakohus esitatud tõendite alusel arvestades tervisehäire iseloomu usutavaks, et aprillist juunini 2026 diagnoositud tervisehäired võisid kostjal esineda juba varem, sh ajal, mil kostja pidi hagile vastama (
5. jaanuar 2026). Seega esines kostjal praegusel juhul

§ 415lg 1 järgi õiguslik alus kaja esitamiseks.

Eeltoodud põhjendustel ringkonnakohus rahuldab kaja ja taastab menetluse. 13. Menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist (

§ 418). 14.

Ringkonnakohus selgitab, et ei võta käesoleva määrusega seisukohta kostja tsiviilkohtumenetlusteovõime osas

§ 202tähenduses.

Kostjal diagnoositud lühimälu häired üksinda ei anna ringkonnakohtule alust kostja tsiviilkohtumenetlusteovõimes kahelda. Küll on aga kostjal mõistlik kaaluda menetluse sujuva toimimise huvides esindaja võtmist.

1. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja läbivaatamisel.
2. Kuivõrd ringkonnakohus määruskaebuse rahuldab, ei saa käesolevale määrusele esitada määruskaebust Riigikohtule (

§ 417lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 4