lg 14 alusel teade Z.B kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
) § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 2 tunni ulatuses määrata tasuks 187,17 eurot (sh 20 minutit * 88,60 eurot ja 1 tund 40 minutit * 94,60 eurot), millele lisandub käibemaks 24%, kokku 232,09 eurot. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu võlgniku loovutuse arvel usaldusisiku ametikontole kogunenud vahenditest ja ülejäänud osas menetlusabi korras. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine 5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (
) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise. 6. Vastavalt
lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma
§-s 47 või pankrotiseaduse 4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb
lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 7. Kohus on otsustamisel lähtunud
8. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud
sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
9.
lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Z.B ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud. 10. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikule määratud osaline töövõime ning ta on töötanud perioodil 2023.a september kuni 2025.a jaanuar S. E. A. . Seejärel õppis veoautojuhi ametikoolitusel ja talle väljastati juhikaart. 2025.a märtsist septembrini oli registreeritud Töötukassas. Alates 2025.a septembrist kuni 2026.a märtsini osutas B. A. teenuseid ettevõtluskonto vahendusel. 2025.a detsembris töötas lühiajaliselt A. O. autojuhina. Kohtule on esitatud tõendid võlgniku töö otsimise kohta. Kohtu hinnangul on täidetud kohustus tegeleda menetluse jooksul mõistlikult tulutoova tegevusega või selle otsimisega. 12.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. 13.
16.
lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks.
näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku kohustuste rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale
§-st 47 tulenevaid kohustusi. 19.
lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi kolme aasta jooksul täitnud ning tasunud võlausaldajate nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku arvel. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Z.B tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 20.
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 21.
lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Z.B pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Z.B pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 22. Kuna kohus lõpetab Z.B kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Ülle Koppel
lg 1 p 2 alusel vabastada usaldusisiku kohustustest Z.B kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine 23.
lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (kuni 31.03.2026.a 88,60 eurot, alates 01.04.2026.a 94,60 eurot). 24. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele kokku 2 tundi, sh 20 minutit tunnitasuga 88,60 eurot ja 1 tund 40 minutit tunnitasuga 94,60 eurot, kokku 187,17 eurot. Kohus selgitab, et usaldusisiku tasu taotlemine
lg 5 sätestatud tunnitasu ülemmääras on põhjendatud keerukamates järelevalve menetlustes, näiteks kus võlgniku isiksus on keerukas, vajadus korraldada täitmist rahvusvaheliselt, võlausaldajate rohkus jms. Antud juhul ei ole esinenud selliseid asjaolusid ning ülevaatega pole kohtu hinnangul probleeme olnud. Seega puuduvad antud menetluses keerukuse elemendid, mis võiksid anda aluse küsida järelevalve teostamise eest tasu vastavalt seaduses sätestatud ülemmäärale. Samuti on teiste piirkonnas tegutsevate usaldusisikute keskmine tunnitasu määr üldjuhul madalam kui hetkel seadusest tulenev ülemmäär. Kohus peab antud juhul põhjendatuks tunnitasu määraks 75 eurot. Seega põhjendatud tasu järelevalve teostamisel viimasel aruandeperioodil 2 tundi tunnitasuga 75 eurot, kokku 150 eurot. 25.
S § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub usaldusisiku tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb. Regnum Consult OÜ on käibemaksukohustuslane, seega lisandub usaldusisiku tasule käibemaks.
lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus leiab, et kuna võlgnikule on määratud osaline töövõime ning ta hetkel ei tööta, siis tuleb usaldusisiku tasu hüvitamiseks summas 178 eurot, anda Z.B-le hüvitamiskohustusega riigi menetlusabi. 29. Kohus mõistab Z.B-lt välja menetlusabikulu 178 eurot riigituludesse. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 2 kohaselt võib TsMS § 179 lg-s 1 nimetatud kulud pärast asjas tehtud lahendi jõustumist välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 5 1 kohaselt samas paragrahvis nimetatud menetluskulud tasutakse ja tasaarvestatakse maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatud korras. TsMS § 179 lg 9 näeb ette, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.