Obsah (7)

§ 424§ 201§ 68§ 65§ 56§ 57§ 69

F KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg, koht 25. veebruar 2026, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-26-12 Kohtukoosseis kohtunik Sandra Kallas Kohtuistungi sek

§ 424

lg 2 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Rebecca Marie Post Süüdistatav Raino Kivimurd isikukood: 39209126022; asukoht: Tartu Vangla, XXX; elukoht: XXX-i; haridus: XXX; töötab XXX ; emakeel: XXX ; XXX kodanik kriminaalkorras karistatud, viimati Pärnu Maakohtu 24. aprilli 2023. a otsusega

§ 201lg 1 ja § 424 lg 2 järgi tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 18.

kuni

1. oktoober 2024; loovutusvahistamine
2. september kuni
3. november 2025; vahistamine alates
4. november 2025 Kaitsja advokaat Anne Vissak (riigi õigusabi) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §dest 306, 309 lg 3, 311 - 313, kohus otsustas:
5. Süüdi tunnistada Raino Kivimurd

§ 424lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.

2.

§ 68lg 1 alusel arvestada Raino Kivimurru kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.

kuni 20. oktoober 2024, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ja lugeda Raino Kivimurru karistuseks 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. 3.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud 1 aasta 7 kuu 27 päeva pikkust vangistust Pärnu Maakohtu

1. aprilli
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-23-5353 mõistetud ärakandmata 1 aasta 1 kuu 15 päeva (405 tundi üldkasulikku tööd) vangistuse võrra ja mõista kohtuotsuste kogumis Raino Kivimurrule liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud 12 päeva vangistust. 4.

§ 68lg 1 alusel arvestada Raino Kivimurru karistuse kandmise algusajaks 25.

september 2025, s.o tema kinnipidamisest.

1. Tühistada Raino Kivimurrule kohaldatud tõkend vahistamine kohtuotsuse jõustumisel.
2. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Raino Kivimurrult riigituludesse menetluskuluna sundraha 1329 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 626 eurot 74 senti.
3. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata väljamõistetud menetluskulu 1955 euro 74 sendi tasumine osade kaupa 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank AS, märkides ära viitenumbri ning selgituse “Raino Kivimurd, otsus nr 1-26-12, menetluskulud“. Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber, mis on
4. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest esitab teate apellatsiooni esitamise soovi kohta, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav kohtu kantseleis hiljemalt
5. märtsil
6. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus
7. Raino Kivimurdu süüdistatakse karistusseadustiku (

) § 424 lg 2 järgi selles, et tema, olles varasemalt karistatud

§ 424lg 2 järgi Pärnu Maakohtu 24.

aprilli

1. a otsusega kriminaalasjas 1-23-2353 ja milline karistus ei olnud kustunud, juhtis uuesti, st korduvalt
2. oktoobril 2024 kell 17.02 Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas XXXXXXXXXX külas XXXX kinnistu juures mootorsõidukit Mazda 5 registreerimismärgiga XXX 2 XXX , olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,26 mg/l. R. Kivimurd rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg-t 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Lisaks eelnevale puudus R. Kivimurrul teo toimepanemise ajal juhtimisõigus, millega ta rikkus LS § 90 lg 1 p-i 1, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
3. Esmalt hindab kohus R. Kivimurrule

§ 424

lg 2 järgi esitatud süüdistuse põhjendatust (I) ning võtab seisukoha mõistetava karistuse osas (II). Viimaks otsustab kohus menetluskulude hüvitamise (III). (I)

1. Tõendid kattuvad asjaoludes, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas R. Kivimurd juhtis mootorsõidukit Mazda 5 registreerimismärgiga XXX XXX ning selle üle ei ole ka vaidlust.
2. Tunnistaja T.P ütluste (tl 104 pöördel-105) kohaselt oli ta
3. oktoobril 2024 tööl koos patrullpolitseinik S. Jiga ning said väljakutse, et võimalik joobes juht võib Põltsamaa vallas XXXX-XXXXXX külas liikuda ning ühel hetkel nad nägidki sõidukit, mida kirjeldati. Sõiduki peatasid nad XXXX-XXXXXX külas XXX kinnistu lähedal. Ta andis sõidukile käega peatumismärguande. Sõiduk peatus, see oli Mazda. Roolis oli R. Kivimurd, kelle isiku tuvastasid dokumendi alusel. Lisaks juhile oli autos veel üks meesterahvas, kes istus juhi kõrvalistmel. See sündmus toimus õhtul kella viie paiku.
4. Süüdistatava ütluste (tl 106 pöördel-108) kohaselt
5. oktoobri 2024 õhtul pidas politsei ta kinni XXXX-XXXXXX külas XXX kinnistul. Ta alustas sõitu Põltsamaalt Terminali tankla lähedalt ning sõitis metsavaheteed pidi XXXX-XXXXXXsse, kus oli tema naine, et naisega asjad selgeks rääkida. Vahemaa oli ca 2 km ning ühtegi autot talle vastu ei tulnud. Temaga koos oli autos lapsepõlvesõber K.P. Sõidukiks oli Mazda, see oli naise oma, sõiduk on müüdud.
6. Sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsusest (tl 36) nähtuvalt
7. oktoober 2024 kell 17.02 Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas XXXX-XXXXXX külas PPA patrullpolitseinik kõrvaldas R. Kivimurru mootorsõiduki Mazda 5 registreerimismärgiga XXX XXX juhtimiselt LS § 91 lg 2 p-de 2, 3 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (punkt 2), kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (punkt 3) kuni asjaolude äralangemiseni.
8. Hinnates kogumis tunnistaja T.P ja süüdistatava ütlusi, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses toodut, loeb kohus tõendatuks, et R. Kivimurd juhtis
9. oktoober 2024 kella 17.02 Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas XXXX-XXXXXX külas XXXX kinnistu juures mootorsõidukit Mazda 5 registreerimismärgiga XXX XXX I. Tunnistaja T.P ütluste kohaselt toimus sündmus kella viie paiku õhtul. Süüdistatav ise ei ole sündmuse kellaaega mäletanud, kuid ütles, et väljas oli siis valge. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt on R. Kivimurd kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt
10. oktoober 2024 kell 17.02, mistõttu sõiduki juhtimine pidi toimuma (vahetult) enne seda.
11. Tunnistaja T.P ütluste kohaselt oli juhi puhul ilmselgelt näha, et ta on joobes. Oli tugev alkoholilõhn ning R. Kivimurru suhtumine oli liigselt sõbralik, ta rääkis nagu tuttavaga, ning 3 ta ei rääkinud selgelt. Esmalt kontrollis ta juhi joovet indikaatorvahendiga, see andis positiivse näidu. Seejärel kontrollisid nad isiku joovet tõendusliku alkomeetriga, mis andis tulemuseks 1,26 mg/l. Tõenduslik alkomeeter oli neil kohapeal sõidukis olemas. Autojuhil ei olnud võimalik enne tõenduslikku alkomeetrisse puhumist süüa ega juua, ta oli koguaeg nende silme all. Edasi toimetasid nad juhi Tartu Vanglasse.
12. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist (tl 35) nähtuvalt mõõdeti
13. oktoobril 2024 kella 17.17-17.24 ajal Põltsamaa vallas XXXX-XXXXXX külas tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE (taatlustunnistus TTRC-24/00084) R. Kivimurru väljahingatavas õhus alkoholisisaldust ja lugemiks jäi 1,38 mg/l. Arvestades laiendmääramatust 0,12 mg/l, loeti lõplikuks mõõtetulemuseks 1,26 mg/l. R. Kivimurd on allkirjastanud korrakaitseseaduse § 38 õigused (tl 34), millega on kinnitanud, et talle on selgitatud tema õigusi, toimingu põhjust ja eesmärki ning on nõustunud alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga.
14. Süüdistatav on oma ütlustes tunnistanud, et ta tarvitas enne mootorsõiduki juhtima asumist alkoholi. Ta alustas alkoholi tarvitamisega eelmise päeva õhtul laeva peal Soomest Eestisse sõites, kus jõi ära ühe pudeli Vana Tallinnat. Laeva pealt läks edasi sugulase juurde Põltsamaa lähedale, kus jõi rummi. Seejärel magasid mõned tunnid ning hommikul said tuttavaga kokku, kes autos oli, ning jätkasid joomist. Jõid Vana Tallinnat ja rummi, kui palju, ei oska öelda. Sõidu ajal alkoholi ei tarvitanud. Kui politsei ta XXXX kinnistu juures kinni pidas, sai politsei kohe aru, et süüdistatav on alkoholijoobes. Seni kuni politsei tõenduslikku alkomeetrit käima pani, lasti tal suitsu teha ning ta helistas naisele ja palus suitsu tuua. Ta jõi veel autos viskit, mis seal oli, kõndis vabalt ringi, rääkis T.P-ga. Naine tõi suitsud. Kohapeal läks üle poole tunni, siis toodi ta Tartusse. Süüdistatava sõnul tunnistaja valetab, et tal polnud enne tõenduslikku alkomeetrisse puhumist võimalik juua, suitsetada. Uurijale ei rääkinud sellest seetõttu, et tal on ärevus- ja paanikahäire ning tahtis ülekuulamiselt kiiresti lahkuda.
15. Kohus on eespool tuvastanud, et R. Kivimurd juhtis mootorsõidukit
16. oktoober 2024 kell 17.
17. Kohtu hinnangul tõendavad tunnistaja T.P ütlused, süüdistatava ütlused ja tõendusliku alkomeetri väljatrükk, et peale R. Kivimurru mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamist kontrolliti tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldust ning see oli 1,26 mg/l. Lõplik alkoholisisaldus R. Kivimurru väljahingatavas õhus on kindlaks tehtud tõendusliku alkomeetriga mootorsõiduki juhtimise lõpetamisest ca 20 minutit hiljem sündmuskohal. Kohus leiab, et R. Kivimurru ütlused, et peale sõiduki juhtimise lõpetamist ja enne joobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga tarvitas ta sündmuskohal alkoholi (viskit), ei ole usaldusväärsed ning on antud süü pisendamise eesmärgil. Seda eelkõige põhjusel, et R. Kivimurd ei ole kohtueelses menetluses midagi sündmuskohal alkoholi tarvitamisest rääkinud ning see on vastuolus tunnistaja T.P ütlustega, kelle kinnitusel R. Kivimurd oli neil kogu aeg silme all ning tal polnud enne tõenduslikku alkomeetrisse puhumist võimalik süüa ja juua. Kohus nõustub ka prokuröriga, et see on politsei tavapärane praktika, et enne isikul joobe tuvastamist ei võimaldata isikul süüa ega juua. Samuti ei ole kohtul alust tunnistaja ütluste usaldusväärsuses kahelda – tunnistaja ja süüdistatav on teineteisele võõrad isikud ning puudub mõistlik põhjendus, miks peaks tunnistaja süüdistatava kohta valetama. R. Kivimurru ütlused, et ta ülekuulamisel ei rääkinud sündmuskohal toimunud alkoholi tarvitamisest tema ärevus- ja paanikahäirete tõttu ja soovist ülekuulamiselt kiiresti lahkuda, ei ole samuti usutavad. On äärmiselt ebatõenäoline, et R. Kivimurd oleks niivõrd olulise asjaolu jätnud rääkimata. Kohtu hinnangul R. Kivimurru selgitused, et ta alustas alkoholi tarvitamisega eelmise päeva õhtul, jätkas tarvitamist öösel sõbra juures, seejärel jätkas alkoholi tarvitamist peale paari tundi magamist hommikul, ning arvestades, et R. Kivimurd tarvitas vaid kanget alkoholi (Vana Tallinn, mis on liköör, ja rummi), on tõenäoline, et see võib põhjustada sellist joovet nagu R. 4 Kivimurrul
18. oktoobril 2024 tuvastati. Seega leiab kohus, et mootorsõiduki juhtimise ajal, s.o
19. oktoobril 2024 kell 17.02 oli R. Kivimurru väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,26 mg/l. R. Kivimurd juhtis mootorsõidukit joobeseisundis liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 mõttes, mille kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. R. Kivimurd rikkus liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.
20. Alkoholisisaldus R. Kivimurru väljahingatavas õhus (1,26 mg/l) ei olnud piiripealne, millest alates hakkab kriminaalvastutus. Alkoholisisalduse määr annab iseenesest juba alust järeldusele, et R. Kivimurru tarbitud alkoholikogus ei saanud olla väike. Seda kinnitavad ka R. Kivimurru ütlused tarvitatud alkoholi ja selle koguste kohta. Alkoholi tarvitamise aega ja kogust (mis R. Kivimurru seisundist tulenevalt ei saanud olla väike) arvestades sai R. Kivimurd ka ise aru, et on mootorsõidukit juhtima asudes lubamatus joobeseisundis. R. Kivimurd on oma ütluses ka ise tunnistanud, et ta sai enne mootorsõiduki juhtima asumist aru, et ta on joobes, kuid arvas, et suudab sõita ja ei ole ohtlik. R. Kivimurru sõnul oli tal soov kohtuda oma naisega, et asjad selgeks rääkida. Kohtu arvates pani R. Kivimurd mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise toime otsese tahtlusega, sest ta sai aru, et on lubamatus joobeseisundis ning ta vähemalt möönis seda.
21. Liiklusregistri väljatrükist (tl 94) nähtuvalt on
22. oktoobril 2024 tehtud päring liiklusregistrisse mootorsõiduki registreerimisnumbri XXX XXX järgi ning vastuseks on saadud, et andmed puuduvad. Kohtuistungil R. Kivimurd selgitas, et see sõiduk oli xxx oma ning see on müüdud. Liiklusregistri väljatrükist (tl 43) nähtuvalt on
23. oktoobril 2024 tehtud päring liiklusregistrisse süüdistatava isikukoodi järgi ning vastuseks on saadud, et andmeid ei leitud. Kohtuistungil prokurör selgitas, et see tõendab R. Kivimurru juhtimisõiguse puudumist. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt oli R. Kivimurru juhtimiselt kõrvaldamise põhjuseks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine. Süüdistatav on ka ise oma ütlustes kinnitanud, et Eestis tal juhtimisõigust ei ole. Soomes teeb ta juhilube, jäänud on veel lõppastme eksam.
24. Liiklusseaduse § 94 lg 1 sätestab, et mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtides
25. oktoober 2024 mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, rikkus R. Kivimurd LS § 90 lg 1 p-i
27. Karistusregistri teatis (tl 44-52) ja Pärnu Maakohtu
28. aprilli
29. a otsus kriminaalasjas nr 1-23-2353 (tl 37-42) tõendavad, et R. Kivimurrul on kehtiv kriminaalkaristus

§ 424lg 2 järgi (tegu toime pandud 15.

oktoober 2022), mis tähendab, et R. Kivimurd on 18. oktoobri 2024 mootorsõiduki joobes juhtimise pannud toime korduvalt ning tema tegu tuleb kvalifitseerida

§ 424lg 2 järgi.

1. R. Kivimurru teos õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
2. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et R. Kivimurd on toime pannud

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tema käitumine oli õigusvastane ja süüline. (II) 5 18.

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kuni nelja-aastase vangistusega. 19.

§ 56lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

1. Kohus leiab, et R. Kivimurru süü on keskmine. Tema süüd suurendab asjaolu, et tema joove on olnud suurem kui kriminaalne minimaalne joove. Samuti suurendab süüd asjaolu, et ta juhtis mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, s.o ta pani toime veel ühe liiklusseaduse rikkumise. Veel suurendab süüd, et sõidukis viibis samal ajal kaasreisija, kelle elu ja tervist ta oma käitumisega potentsiaalselt ohustas. Samuti suurendab süüd suures koguses kange alkoholi tarvitamise järgselt mootorsõiduki juhtima asumine olukorras, kus süüdistatav sai ka ise aru, et ta on alkoholijoobes. Süüd vähendab sõiduki juhtimine kõrvalteel, kus liiklustihedus on madalam kui mõnel põhimaanteel ning asjaolu, et toimepandul ei olnud raskeid tagajärgi (keegi ei saanud viga ega kahju).
2. R. Kivimurru karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Erinevalt prokurörist leiab kohus, et karistust kergendava asjaoluna on põhjendatud arvestada süü puhtsüdamlikku kahetsust (

§ 57lg 1 p 3).

Süüdistatav on kohtuistungil antud ütlustes oma tegu kahetsenud ning leidnud, et selline tegu ei ole normaale. Kohtul ei ole alust süüdistatava kahetsuse siiruses kahelda. Kuigi R. Kivimurd on oma süüd üritanud pisendada, ei välista see toimepandu kahetsemist. 22. R. Kivimurdu tuleb karistada vangistusega, sest

§ 424lg 2 sanktsioonis karistusena rahalist karistust ette nähtud ei ole.

1. Karistusregistri teatis, Pärnu Maakohtu
2. aprilli
3. a otsus, PPA Lõuna prefektuuri
4. detsembri
5. a otsus (tl 53-54), PPA Lõuna prefektuuri
6. märtsi
7. a otsus (tl 55-57) ja PPA Lõuna prefektuuri
8. augusti
9. a otsus (tl 58-59) tõendavad R. Kivimurru kehtivaid karistusi varasemate liiklusalaste rikkumiste (sh alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise, juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise, kiiruse ületamise) eest. Seega ei saa pidada R. Kivimurdu ka varasemalt õiguskuulekaks inimeseks. Pigem on näha, et temale on omane toime panna erinevaid liiklusalaseid süütegusid.
10. Arvestades R. Kivimurru süü suurust, karistust kergendava asjaolu esinemist, raskendavate asjaolude puudumist ning sedagi, et R. Kivimurd ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud, mõistab kohus R. Kivimurrule

§ 424lg 2 järgi karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.

1. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 66-68) tõendab, et R. Kivimurd oli kahtlustatavana kinni peetud 18.-
2. oktoober 2024, s.o 3 päeva, millise aja arvestab kohus

§ 681g 1 alusel karistusaja hulka.

Seega kuulub R. Kivimurrul kandmisele 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust.

1. Karistusregistri teatis ja Pärnu Maakohtu
2. aprilli
3. a otsus kriminaalasjas nr 1123-2353 tõendavad, et R. Kivimurdu on karistatud vangistusega, mis asendati üldkasuliku 6 tööga, mille ta kohustus tegema 1 aasta 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest (jõustus
4. mai 2023), s.o kuni
5. november
6. Kohtueelne ettekanne (tl 60-63) tõendab, et eelnevalt nimetatud kohtuotsusega määratud 480-st üldkasuliku töö tunnist on süüdistataval tehtud vaid 75 tundi, tegemata on 405 tundi. Kuna R. Kivimurd pani uue kuriteo toime
7. oktoobril 2024, on see toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise ajal. 27.

§ 69

lg 7 sätestab, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt

§ 65lg-s 2 sätestatule.

28.

§ 65

lg 2 alusel suurendab kohus mõistetud 1 aasta 7 kuu 27 päeva pikkust vangistust Pärnu Maakohtu

1. aprilli
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-23-5353 mõistetud ärakandmata 1 aasta 1 kuu 15 päeva (405 tundi üldkasulikku tööd) vangistuse võrra ja mõistab kohtuotsuste kogumis R. Kivimurrule liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud 12 päeva vangistust.
3. Mõistetud liitkaristust ei pea kohus võimalikuks üldkasuliku tööga asendada. Seda põhjusel, et

§ 69

lg 1 võimaldab kuni kaheaastast vangistust mõistes asendada selle üldkasuliku tööga, kuid R. Kivimurru vangistuse pikkus on üle kahe aasta. Samuti leiab kohus, et R. Kivimurrule mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ega ka vangistusest tingimisi kasvõi osaline vabastamine ei ole põhjendatud ka tema varasema käitumise tõttu. R. Kivimurdu on Pärnu Maakohtu

1. aprilli
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-23-2353 juba analoogilise rikkumise, s.o mootorsõiduki korduva joobes juhtimise, eest vangistusega karistatud, mille kohus asendas üldkasuliku tööga. Kuid R. Kivimurd ei teinud mõistetud karistusest vajalikke järeldusi, ta rikkus käitumiskontrolli nõudeid (probleemid registreerimiskohustuse täitmisel, rikkus alkoholi tarvitamise keeldu) ja hoidus tahtlikult ja teadlikult kõrvale üldkasulikust tööst ning pani toime uue kuriteo. Samuti on tal läbimata määratud sotsiaalprogramm. Lisaks eelnevale hoidis R. Kivimurd tahtlikult ja teadlikult eemale eelmise karistuse täitmisele pööramise menetlusest ning samuti käesolevast kriminaalmenetlusest. Käesolevas menetluses kuulutati R. Kivimurd tagaotsitavaks (tl 69-71) ning kohaldati tõkendit vahistamine (tl 72-80). R. Kivimurd tabati Soomes.
3. Sellise käitumise põhjuseks on R. Kivimurd toonud perekondlikud probleemid ja oma tervisliku seisundi, kuid ükski neist ei õigusta ära kadumist ja kättesaamatuks jäämist. Kohtu hinnangul on R. Kivimurd näidanud end inimesena, keda ei saa usalda, mistõttu ei ole kohtul usku, et R. Kivmurd tahaks ja suudaks edaspidi teha üldkasulikku tööd ja täita käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kohus juhib tähelepanu sellele, et R. Kivimurrule anti varasemalt võimalus kanda karistust vabaduses, kuid R. Kivimurd sellist võimalust ei hinnanud. Arvestades ka eeltoodut, on kohus seisukohal, et R. Kivimurd võib seetõttu ka edaspidi jääda kättesaamatuks, seda eriti olukorras, kus ta leiab vähemalt enda jaoks sobiva põhjenduse, miks on kõik muu olulisem kui karistuse kandmine. Erinevate kontrollnõuete- ja kohustuste täitmine, sh elektroonilisele valvele allumine, korrektselt ei ole R. Kivimurru puhul tõenäoline ega muudaks ka tema edasist käitumist. Käesoleva otsuse aluseks oleva teo pani ta toime üldkasuliku töö tegemise ajal, mil talle oli määratud ka mitmeid kohustusi. Vaatamata sellele jätkas ta süütegude toimepanemisega.
4. Sirene vormist nähtuvalt (tl 85-88) peeti R. Kivimurd Soome Vabariigis kinni
5. septembril
6. Kinnipidamisprotokollist (tl 89) nähtuvalt peeti R. Kivimurd Tallinna Sadamas kinni
7. november 2025 ning anti üle Tallinna Vanglale.

§ 68lg 1 alusel 7 arvestab kohus R.

Kivimurru karistuse kandmise aja algust alates tema Soome Vabariigis kinnipidamisest, s.o alates

1. septembrist
3. Kuna kohus mõistab R. Kivimurrule liitkaristuseks reaalse vangistuse, tuleb tema suhtes kohaldatud tõkend vahistamine kohtuotsuse jõustumisel tühistada. (III)
4. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
5. Süüdistatava menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 59,53 eurot (tl 90-91) ja 104,16 eurot (tl 92-93) ning määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 463,06 eurot (tl 101-103), kokku 626,74 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel lisandub süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse kuulutamise ajal on sundraha suuruseks 1329 eurot. Seega on R. Kivimurru menetluskulud kokku 1955,74 eurot.
6. KrMS § 180 lg 3 alusel võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitab süüdimõistetu ositi. Kohtu arvates on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud ositi kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.
7. Kohtu hinnangul ei ole süüdistataval võimalik menetluskulusid ühe korraga tasuda. Süüdistatav viibib vahi all ning kohtuotsuse jõustumisel asub ta reaalset vanglakaristust kandma, mis tähendab, et tal ei ole lähiajal võimalik varasemal töökohal jätkata. R. Kivimurru peres kasvab kuus last, kellele tuleb ülalpidamist anda. Samas on süüdistatava puhul tegemist töövõimelise isikuga, mistõttu ei ole tal takistusi töökoha leidmiseks ja sissetuleku saamiseks edaspidi. Menetluskulude ositi tasumise võimaldamisel ei määra kohus R. Kivimurrule kindlat osamakse suurust. Eelnev tähendab, et R. Kivimurd saab ise otsustada, kui tihti ja mis summas osamakseid ta menetluskulude katteks tasub, kuid oluline on, et 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest oleksid menetluskulud täielikult tasutud. (allkirjastatud digitaalselt) Sandra Kallas Kohtunik 8