← Eesti

2-21-667/78

Obsah (8)§ 41§ 15§ 18§ 46§ 45§ 2§ 44§ 49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Nele Seping Kohtujurist Triin Saluorg Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 05.06.2026, Paide Tsiviilasi XX võlgade ümberkujundamise menetlus XX mak

) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid

  1. aasta
  2. juunini.
  3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
  4. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 33 lg 5 kohaselt kui kohus tuvastab, et ümberkujundamiskavas ettenähtut arvestades on siiski alust võlgniku pankrot välja kuulutada, tühistab ta ümberkujundamiskava ja lõpetab ümberkujundamismenetluse. VÕVS § 33 lg 2 alusel ümberkujundamiskava kehtivuse ajal vaatab pankrotiavalduse läbi ümberkujundamismenetlust läbiviiv kohtunik sama menetluse raames. 10.

§ 41

lg 1 sätestab, et kohus tühistab ümberkujundamiskava võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

§ 41

lg 6 p 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava tühistamisel sama määrusega kuulutada välja võlgniku pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule.

§ 41

lg 7 kohaselt peab võlgnik käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andma nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist.

  1. Kohus on kinnitanud 15.02.2022 määrusega XX võlgade ümberkujundamiskava selliselt, et võlausaldajate nõuded täidetakse määruses sätestatud ulatuses hiljemalt 31.05.
  2. 3
  3. Võlgnik esitas 27.05.2026 kohtule avalduse, mille kohaselt soovib lõpetada võlgade ümberkujundamise kava täitmise ja algatada eraisiku pankrotimenetluse koos võlgadest vabastamise menetlusega, kuna on hetkel töötu ja ei suuda kava täita.
  4. Kohus on seisukohal, et XX on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlausaldaja Bigbank AS andis kohtule 25.06.2024 teada, et võlgnik ei täida kinnitatud võlgade ümberkujundamiskava, viimane makse laekus 08.03.
  5. Võlgnik selgitas 26.06.2024, et on maksete tegemisega on probleeme. Arvestades hinnatõusu ning asjaolu, et võlgnik jäi töötuks, piirasid võlausaldajatele maksete tegemist. Võlgnik asus tööle alates 01.06.2024 ning lubas võlgnevused tasuda. 24.09.2025 saabus võlausaldajalt Bigbank AS taaskord teade, et võlgnik ei ole tasunud ümberkujundamise kava järgseid makseid alates juunist
  6. Võlgnik selgitas 25.09.2025 kirjas, et on töötu ning keeruline on tööd leida. Võlgnikul on kolm last. Töötu olles kasvasid üürikorteri võlad ning sideteenuste võlad. Võlgnik on tasunud teiste võlausaldajate võlgnevusi. 15.10.2025 esitas võlausaldaja Bigbank AS seisukoha, mille järgselt tuleks võlgniku ümberkujundamise kava tühistada. 15.10.2025 selgitas võlgnik, et on üritanud võlausaldajaga Bigbank AS võlgnevuse likvideerimiseks läbirääkimisi pidada, kuid tulutult. Võlgnik ei olnud arvestanud nii suure hinnatõusuga, et isegi kahekesi tööl käies elatakse vaevu ära. Kohus selgitas võlgnikule 22.01.2026 kirjaga tema edasisi võimalusi, kuivõrd võlgnik ei olnud vahepealsel ajal kava endiselt täitnud. Käesoleva aasta kevadel teatas võlgnevuse mittetasumisest lisaks ka B2 Impact OÜ, kes palus võlgade ümberkujundamise kava tühistada. Käesolevaks ajaks on XX majanduslik olukord selline, kus ta ei ole täitnud ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral ja on ilmne, et ta ei suudaks neid täita ka edaspidi. Võlgade ümberkujundamise menetluse lõpptähtaeg on saabunud. Eeltoodust tulenevalt on täidetud VÕVS § 39 lg 2 punktidest 1-2 (kehtiva

§ 41lg 2 p 1-2) tulenevad eeldused kava tühistamiseks.

XX on avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks esitanud 27.05.

  1. Võlgniku kohustuste täpne suurus tehakse kindlaks pankrotimenetluse käigus arvestades ka VÕVS § 39 lg 3 ja

sätteid, mille kohaselt taastub võlausaldajal nõudeõigus võlgniku vastu esialgses suuruses, kuid seejuures tuleb arvestada, mida võlausaldaja ümberkujundamiskava täitmise käigus on juba saanud. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusmenetluse algatamist on taotlenud võlgnik, kes on mh taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule (

§ 15

lg 9) lähtudes

§ 41lg 6 p 2.

Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud kontrollima krediidiandjate nõuete suurust, kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 403⁴ järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 403⁴ lg 13 kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada krediidiandjal. VÕVS § 33 lg 5 ja § 39 lg 1 järgi tuleb seoses pankroti väljakuulutamisega ümberkujundamiskava tühistada ja ümberkujundamismenetlus lõpetada. 15. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (

§ 18lg 8). 16. Kohus nimetab võlgnikule pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes XX-i, kes vastab Pankr

S §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele, ja määrab võlausaldajate esimese 4 üldkoosoleku aja.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. XX on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

§ 46

lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 05.06.2027. 17.

§ 45

lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2

lg 4).

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 18. Praegusel juhul puuduvad kohtule kättesaadava teabe alusel

§ 45

lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus selgitab: • PankrS § 36 lg 6 järgi võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. • Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). • Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

5 • Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (

§ 44

). • Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (

§-d 47 lg-d 1 ja 2). • Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). • Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. (

§ 49lg 9).

19. Kohus avaldab ümberkujundamisava tühistamise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕVS § 39 lg 4,

§ 41lg 7). 20. Pankr

S § 33 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. 21. Võlgade ümberkujundamise menetluse kulud kannab võlgnik, võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda (VÕVS § 8 lg 1). Menetluskulude puudumisel kohus menetluskulusid kindlaks ei määra. Algavas pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses veel kulusid tekkinud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.