Obsah (4)

§ 442§ 639§ 168§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 9. juuni 2026, Tartu Tsiviilasja number 2-26-429 Tsiviilasi A.R hag

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12; RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohtu resolutsioon on selge ja täidetav ning vastab nõuetele (

§ 442lg 5).

1. Kostja hinnangul tuleb maakohtu otsus tühistada, sest lapse ema on takistanud kostjal lapsega suhelda. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6). PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 14.7). Kuna elatis on mõeldud esmajoones lapse jooksvate vajaduste katmiseks, tuleb kohtutel PKS § 101 lg 6 järgi elatise vähendamisel hinnata, kui palju veedab laps kohustatud vanemaga koos aega elatise kohta tehtava lahendi eeldatava jõustumise ajal ja ettenähtavas tulevikus (RKTKo 29.10.2025, 2-21-16454/58, p 15). PKS § 101 lg 6 eesmärgist ja sõnastusest ning eeltoodud Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt ei saa ringkonnakohtu hinnangul kostja esitatud etteheide olla apellatsioonkaebuse rahuldamise alus. Kuna elatise eesmärk on lapse jooksvate vajaduste katmine ning elatis mõistetakse välja lapse huvides, ei saa elatise suurust arvutada selle järgi, kui palju elatise maksmiseks kohustatud vanem soovib väidetavalt lapsega suhelda. Kostja oli
2. aprillil 2026 3 toimunud maakohtu istungi seisuga enda sõnul näinud last sellel aastal ühel korral. Maakohtu menetluses on vanemate vahel suhtluskorra vaidlus, milles kohus jättis kostja esialgse õiguskaitse taotluse suhtlemise korraldamiseks rahuldamata. Sellises olukorras ei ole põhjendatud tuvastada kostja väidetavat asjaolu, et lapse ema takistab kostjal lapsega suhtlemist. Kui selline asjaolu tuvastataks, ei tingiks see siiski lahendi muutmist, sest elatis mõistetakse välja lapsele, mitte lapsevanemale ning elatise vähendamine ei ole karistus- ega mõjutusvahendiks lapsega suhtlemise takistamise eest. Ringkonnakohus selgitab, et kui lapsega suhtlemiseks on määratud suhtluskord, toimib elatise maksmine kostja apellatsioonkaebuses kirjeldatud viisil. Kui jõustunud lahendiga on suhtluskord kindlaks määratud ning elatist on sellest lähtuvalt vähendatud, siis peab kohustatud vanem maksma elatist vähendatud määras ka siis, kui lapse ja kohustatud vanema suhtluskorras kindlaksmääratud ulatuses suhtlemine on lapsega koos elava vanema tõttu takistatud. Arvestades, et
3. a esimese kolme kuu jooksul kohus kostja lapsega vaid korra ning kostja ei ole toonud apellatsioonkaebuses välja asjaolusid, mis viitaksid lähiajal lapsega viibimise aja suurenemisele, ei saa lapse kostja juures viibimise aeg olla mõjuvaks põhjuseks ka elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes.
4. Kostja heidab maakohtule ette ka seda, et maakohus ei arvestanud elatise suuruse kindlaksmääramisel asjaoludega, mis on seotud lapse põlvnemise tuvastamisega. Kostja tõi faktiliste väidetena välja, et lapse põlvnemine kostjast tuvastati kostja hagi alusel. Lapse ema tegi kostjale ettepaneku põlvnemise tuvastamise nõudest loobumiseks, mille eest lubas elatise nõuet mitte esitada. Seega tegelikult ei vaja hageja kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmist materiaalsetel põhjustel. Nimetatud faktilised väited ja kostja järeldus ei saa olla miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks. Maakohus ei mõistnud elatist välja enne põlvnemise tuvastamist. Miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks ei ole vaid lapsega kooselava vanema materiaalne võimekus last ka iseseisvalt ülal pidada.
5. Eeltoodule tuginedes keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kuivõrd apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei ole võimalik apellatsioonkaebust rahuldada. 9.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 II lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

10. Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (

§ 638lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/ 4