Obsah (10)

§ 423§ 363§ 667§ 428§ 460§ 5§ 371§ 173§ 150§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks, Anneli Alekand Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2026, Tartu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-25-10741 Julian

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1462,50 eurot ja viivise menetluskuludelt. Kostja ja Bigbank AS-i vahel

1. oktoobril 2016 sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXXXXXXX ja
2. mail 2017 sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXXXXXXX tulenevate nõuetega on Aktiva Finance Group OÜ kohtusse juba pöördunud, kohus jättis hagi rahuldamata. Hageja kuulub Aktiva Finance Group OÜ kontserni. Kostja ei vastuta kontserni väidetava süsteemirikke eest nõude omaniku info kuvamisel. Kostjal oli tsiviilasja nr 2-22-144298 raames põhjendatud veendumus, et Bigbank AS-iga sõlmitud lepingutest tulev nõue on loovutatud Aktiva Finance Group OÜ-le. Kohus analüüsis asja sisuliselt ning jättis nõude rahuldamata, sest hageja ei esitanud andmeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta; otsus on kehtiv ning jõustunud. Kontserni omavaheliste nõuete loovutamise tulemusena ei saa hageja pöörduda sama nõude alusel uuesti kohtusse, igasuguste väidetavate süsteemivigade eest peab vastutama kontsern ise, mitte võlgnik. Ka ei pea võlgnik end samadest lepingutest tuleneva võlanõude eest kaitsma mitmete potentsiaalsete võlausaldajate vastu, kes ei suuda aru saada, millised nõuded neile kuuluvad. Tegu on perspektiivitu nõudega, riik ei pea sellisele tegevusele andma õiguskaitset. Tsiviilkohtumenetluse eesmärgiks on kaitsta tsiviilkäivet. Selle eesmärgiga ei ole kooskõlas laialdane nõuete edasi ja tagasi loovutamine, püüdes erinevate argumentidega ja erinevate isikute hagejaks nimetamisega sama nõuet kohtusüsteemist n-ö läbi suruda. Õiguskindluse põhimõttest tuleneb, et kord lahendatud vaidlust uuesti ei vaielda. 2 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Hageja esitas
4. jaanuaril 2026 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu
5. jaanuari 2026 määruse ning saata asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning tagastada endale määruskaebuselt tasutud riigilõivu.

§ 423

lg 2 p-s 2 sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise eeldused ei ole täidetud, hageja nõue ei ole perspektiivitu. Isegi kui hagejad oleksid samad, millega hageja ei nõustu, ei kattu tsiviilasjas nr 2-22-144298 esitatud hagi alus

§ 363

lg 1 p 2 ja § 428 lg 1 p 2 tähenduses praeguses tsiviilasjas esitatud hagi alusega. Tsiviilasjas nr 2-22-144298 oli hageja Aktiva Finance Group OÜ, kes tugines poolte vahel

1. mail 2022 sõlmitud võlatunnistusele, maksekokkuleppele, võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 30 ja sellele, et pooled sõlmisid konstitutiivse võlatunnistuse. Praeguses asjas on teine hageja ning hagi aluseks on kostja ja AS-i Bigbank vahelistest lepingutest nr XXXXXXXXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXXXXXXX tulenevad võlasuhted. Alusvõlasuhtest tulenevad nõuded ja võlatunnistusest tulenevad nõuded on eraldiseisvad ja erinevad hagi alused.
2. Kostja pidas maakohtu määrust seaduslikuks ja põhjendatuks, kuid märkis, et ei näe Riigikohtu värsketest seisukohtadest tulenevalt muud võimalust kui määrus tühistada. Vaidlust ei ole, et Aktiva Finance Group OÜ tugines tsiviilasjas nr 2-22-144298 ainult
3. mai 2022 võlatunnistusele, kuigi selle aluseks olid kostja ja Bigbank AS-i vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingud. Praeguses asjas tugineb hageja kostja ja Bigbank AS-i vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingutele. Riigikohtu seisukoha järgi ei ole tegemist sama hagi alusega (RKTKm
4. veebruar 2026, 2-24-1408/38).
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ja asi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule (

§ 667lg 2).

Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse.

1. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et praegusel juhul ei esine alust jätta hageja hagi kostja vastu läbi vaatamata. Kostja peab maakohtu määrust iseenesest põhjendatuks, ent ei näe samuti muud võimalust kui määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.
2. Maakohus jättis hagi perspektiivituse tõttu läbi vaatamata, sest Tartu Maakohus on juba
3. jaanuaril 2024 tsiviilasjas nr 2-22-144298 tehtud jõustunud otsusega jätnud hagejaga samasse kontserni kuuluva Aktiva Finance Group OÜ hagi kostja vastu samadest laenulepingutest tulenevates nõuetes rahuldamata. Maakohus leidis, et kostja ei vastuta kontserni väidetavate süsteemirikete eest ning tsiviilkohtumenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas nõuet selle loovutamisega kohtusüsteemist n-ö läbi suruda. Seega tugines maakohus määrust tehes suures osas

§ 428

lg 1 p-s 2 märgitud menetluse lõpetamise aluseks olevatele asjaoludele, kuid tuvastamata selgelt seda, kas tegemist on ka samade pooltega, jättis hagi hoopis

§ 423

lg 2 p 2 alusel nõude võimalikule edasi ja tagasi loovutamisele ning kontsernisisese segaduse eest vastutusele viidates perspektiivituse tõttu läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et

§ 428

lg 1 p-s 2 toodud menetluse lõpetamise aluste maakohtu märgitud ebamäärastel asjaoludel laiendamine ja sellest tulenevalt

§ 423lg 2 3 p 2 kohaldamine ei ole põhjendatud.

Praegusel juhul ei esine ei

§ 428

lg 1 p-s 2 sätestatud alust lõpetada menetlus ega

§ 423lg 2 p-s 2 sätestatud alust jätta hagi läbi vaatamata.

9.1.

§ 428

lg 1 p 2 näeb ette, et kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise, tuleb kohtul lõpetada menetlus otsust tegemata. Toimiku materjalidest ei ilmne, et praeguse tsiviilasja ja tsiviilasja nr 2-22-144298 pooled oleksid samad, eelkõige, et praeguse asja hageja oleks tsiviilasjas nr 2-22-144298 hagejaks olnud Aktiva Finance Group OÜ õigusjärglane, kellele laieneks tsiviilasjas nr 2-22-144298 tehtud lahendi õigusjõud

§ 460järgi.

Lisaks ei vaidle pooled selle üle, et hageja ei ole esitanud praeguses tsiviilasjas kostja vastu nõuet samal alusel mis Aktiva Finance Group OÜ tsiviilasjas nr 2-22-144298. Riigikohus on selgitanud, et hagi alus ehk hagi aluseks olevad faktilised asjaolud märgitakse

§ 363lg 1 p 2 alusel hagiavalduses.

Hagi alus on seega hageja esitatud asjaolud elulise sündmuse kohta (faktikogum), mille tuvastamisega hageja seob oma nõude.

§ 5

lg 2 teise lause järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude väljatoomine on hageja ülesanne ning kostja esitatud seisukohad ja vastuväited ei saa hagi alust muuta ega täiendada (vt RKTKm

1. veebruar 2026, 2-24-1408, p 12). Samuti on Riigikohus selgitanud, et konstitutiivse võlatunnistusega loovad pooled sõltumatu nõudealuse varem eksisteerinud suhte asemele või selle kõrvale. See tähendab, et konstitutiivne võlatunnistus on iseseisev hagi alus ja erineb sellest, kui hageja tugineks hagi alusena mõnele lepingule, mis eksisteeris poolte vahel enne väidetava võlatunnistuse sõlmimist. Olukorras, kus hageja tugines varasemas menetluses konstitutiivsele võlatunnistusele, kuid ei esitanud asjaolusid, mis oleksid võimaldanud kohtul hinnata, millist liiki võlatunnistusega on tegemist, on hagejal võimalik uues (hilisemas) menetluses esitatavas nõudes tugineda hagi alusena sama võlatunnistuse andmise aluseks olnud suhtele. Küll aga ei saa hageja tugineda nõude alusena samale võlatunnistusele (vt RKTKm
2. veebruar 2026, 2-24-1408, p-d 16, 21). Aktiva Finance Group OÜ tugines tsiviilasja nr 2-22-144298 kostja vastu esitatud hagis nõude alusena üksnes enda ja kostja vahel
3. mail 2022 sõlmitud võlatunnistusele ja maksekokkuleppele, leidis, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, ning keeldus esitamast muid tõendeid ja asjaolusid peale võlatunnistuse (dtl 112). Kostja esitatud asjaolud seoses Bigbank AS-iga sõlmitud lepingutega ja kohtu selgitus, et Aktiva Finance Group OÜ-l tuleb välja tuua ka algse lepinguga seonduvad asjaolud, ei saanud muuta ega täiendada hagi alust (dtl 112, 115). Praeguses asjas tugineb hageja nõude alusena Bigbank AS-i ja kostja vahel
4. oktoobril 2016 sõlmitud laenulepingule nr XXXXXXXXXXXXXXX ja
5. mail 2017 sõlmitud laenulepingule nr XXXXXXXXXXXXXXX, mitte väidetavatele konstitutiivsetele võlatunnistustele. Seega on ekslik ka maakohtu seisukoht, et kostja vastu on jäetud hagi samadest laenulepingutest tulenevates nõuetes rahuldamata. 9.
6. Kohus võib jätta hagi

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 423

lg-s 2 nimetatud hagi läbivaatamata jätmise alused on identsed

§ 371lg-s 2 nimetatud hagi menetlusse võtmisest keeldumise alustega.

Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi

§ 371

lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm

1. märts 2017, 3-2-1-177-16, p 10). Menetlusse 4 võtmisest keeldumise üle otsustades ei saa kohtud hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt (vt nt RKTKm
2. oktoober 2015, 3-2-1-73-15, p 18). Ringkonnakohtu arvates kehtivad samad põhimõtted ka hagi läbi vaatamata jätmise puhul. Hageja nõuet ei saa pidada sellisel määral perspektiivituks, et jätta hagi läbi vaatamata. Hageja esitatud asjaoludel ei ole põhimõtteliselt välistatud tema nõude rahuldamine tarbijakrediidilepinguid puudutavate sätete alusel. Nõude loovutamisega seonduvatele asjaoludele ja võimaliku kontsernisisese segaduse mõjule tuleb vajadusel anda hinnang asja sisulisel lahendamisel.
3. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise otsustab

§ 173

lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 11. Kuigi määruskaebus kuulub rahuldamisele, ei lahenda ringkonnakohus hageja taotlust kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

§ 150

lg 1 p 5 alusel tagastatakse määruskaebuse rahuldamisel kaebuselt tasutud riigilõiv üksnes juhul, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Menetluses osaleb teisi menetlusosalisi, seega sõltub riigilõivu tagastamine menetluskulude jaotusest, mille otsustab maakohus. 12. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega hagi jäeti läbi vaatamata, ja saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks, ei saa määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada (

§ 696lg 1 esimene lause, § 427).

(allkirjastatud digitaalselt) 5