Obsah (15)

§ 187§ 70§ 79§ 104§ 89§ 314§ 407§ 444§ 394§ 405§ 162§ 174§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jüri-Karl Leppik Otsuse tegemise aeg ja koht 07.05.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-126766 Tsiviilasi Heimondo Estoni

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE571010220229377229 Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number ja nimi kelle eest riigilõivu tasutakse. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Kohtu põhjendused

1. Harju Maakohus menetleb Heimondo Estonia OÜ (hageja) hagi G.-S. A. (kostja) vastu võla väljamõistmise nõudes.
2. Hagi kohaselt sõlmisid XXX OÜ ja kostja 14.02.2022 kliendilepingu nr XXX, mille alusel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjal taotleda laenu ja vajaduse korral täiendavat laenuosa lubatud krediidilimiidi piires. Kostja esitas laenutaotluse 500 euro saamiseks, esialgne võlausaldaja rahuldas taotluse ja kandis 15.02.2022 kostja pangakontole laenu 500 eurot. Kostjal tuli laen tagastada igakuiste osamaksetena perioodil 17.03.2022 kuni 02.10.2024 (vastavalt maksegraafikule). Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kostja tasus perioodil 14.02.2022 – 04.11.2022 laenu osamakseid kokku summas 191,78 eurot, mis on arvestatud põhisumma katteks. Hageja ei nõua kostjalt intressi. Hageja ei tugine lepingu ülesütlemisele. Nõue põhineb asjaolul, et maksegraafiku kohaselt on hagi esitamise ajaks kõik laenu osamaksed muutunud sissenõutavaks. 30.12.2024 on nõue loovutatud hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 308,22 eurot, perioodil 03.10.2024 kuni 30.01.2026 sissenõutavaks muutunud viivise 44,67 eurot ning viivise alates 31.01.2026 kuni põhinõude summa 2 2-25-126766 308,22 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3. Kohus leiab, et asi allub Harju Maakohtule ning saab asjas teha otsuse. Eesti kohus võib

§ 70

lõigete 1 ja 2 järgi asja menetleda üksnes siis, kui ta on selleks pädev rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi. Kohus peab vajalikuks kohtualluvusega seonduvat täpsemalt selgitada, sest kostja on 24.03.2026 kohtule teatanud, et tema elukoht on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis (dtl 128). 4. Hagiavalduses on leitud, et asi allub

§ 79lõike 1 kohaselt kostja elukoha järgi Harju Maakohtule.

Kostja on aga teatanud, et ei ela Eestis. Seega ei saa praegusel juhul kohtualluvus tuleneda kostja elukohast ja

§ 79lõikest 1.

5. Rahvusvaheline kohtualluvus tuleb siinsel juhul määrata Eesti õiguse ehk eelkõige

i järgi. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis asuva kostja puhul tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012,

1. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) määruse artikli 6 lõike 1 järgi liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks liikmesriigi oma õiguse kohaselt.
2. Kohtualluvus ei tulene lepingus sõlmitud kokkuleppest. Hagiavalduses ei ole tuginetud lepingus sisalduvale kohtualluvuse kokkuleppele, mille järgi lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus (p 20.2; dtl 66). Üldjuhul on kokkulepitud kohtualluvus erandlik (

§ 104lg 4).

Kokkuleppe kehtivuse puhul tuleb arvestada, et Eesti õiguse osaks on ka Haagi 2005. aasta kohtualluvuse kokkulepete konventsioon, millega on ühinenud ka Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik. See konventsioon ei ole praegusel juhul kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse hindamisel asjakohane, sest konventsiooni artikli 2 lg 1 punkti a kohaselt ei kohaldata konventsiooni juhul, kui kohtualluvuse kokkuleppe pooleks on füüsiline isik, kes tegutseb peamiselt isiklikel, perekondlikel või majapidamisega seotud eesmärkidel ehk kes on tarbija. Kohtul puudub asjas esitatu järgi väita, et kostja ei ole tarbija selle sätte mõttes. Sealjuures tuleb füüsilisele isikule krediidi või laenu andmisel eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga (RKTKo 03.07.2024, 2-22-11970/29, p 13). Seega ei kohaldu see konventsioon ning kokkuleppe kehtivuse hindamisel tuleb lähtuda

-ist. Kohus leiab, et kohtualluvuse kokkulepe on

§ 104lõike 1 ja § 106 lg 1 punkti 1 järgi tühine.

Sealjuures ei ole kokkuleppes viidatud

§ 104lg 3 punktis 2, et kokkulepe sõlmitakse selles sättes käsitletud juhtudeks.

7. Kohus leiab, et asi allub rahvusvaheliselt Eesti kohtutele

§ 89

lõike 1 ja lõike 2 teise lause järgi ning Harju Maakohus saab vaidlust lahendada.

§ 89

lõike 1 kohaselt võib lepingust tuleneva või lepingu tühisuse tuvastamise hagi esitada ka vaidlusaluse lepingukohustuse täitmise koha järgi. Selle määramisel tuleb lähtuda ka

§ 89

lõike 2 teisest lausest ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 85 lg 2 punktist 1 (RKTKm 14.12.2012, 32-1-168-12, p 10). VÕS § 85 lg 2 punkt 1 sätestab, et rahaline kohustus tuleb täita võlausaldaja võlasuhte tekkimise ajal võlasuhtega kõige rohkem seotud tegevuskohas, selle puudumisel aga võlausaldaja elu- või asukohas. Seega kohustuse täitmise koht on siinsel juhul hageja tegevuskoht ehk poolte vahelise lepingu järgi Lõõtsa 5, Tallinn (dtl 94). Seega on Eesti kohtutel rahvusvaheline kohtualluvus ja riigisiseselt Harju Maakohtul. 3 2-25-126766 8. Kohus võttis 18.03.2026 määrusega hagi menetlusse, kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kostja on 24.03.2026 kohtule teatanud, et tema meiliaadress on gantohe@gmail.com (dtl 128). Kohus edastas hagiavalduse, selle täpsustuse ja menetlusse võtmise määruse kostja teatatud meiliaadressile. Kohus märkis e-kirjas, et kui kostja ei kinnita e-kirja kättesaamist, loeb kohus

§ 314

1 lõike 2 alusel menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 17.04.2026 (dtl 134). Seega oli kostja vastuse esitamise tähtpäev 04.05.

1. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt esitanud vastust hagile.
2. Poolte vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lõike 1 mõttes. Kohus peab nõude aluseks oleva lepingu kehtivust ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kontrollima omal algatusel ka juhul, kui tarbijast kostja ei vasta hagiavaldusele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Kohus leiab, et leping on sõlmitud kehtivalt. Kohus ei hinda sealjuures hageja esitatud nõudest lähtuvalt, kas hageja on järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg ei ole terve lepingu tühisus, vaid üksnes intressikokkuleppe tühisus (VÕS § 4034 lg 7). Hageja on nõudnud üksnes tagastamata laenusumma väljamõistmist ning on kõik kostja maksed arvestanud laenusumma tagastamisena. Lisaks ei ole hageja tuginenud sellele, et ta on lepingu üles öelnud intressi maksmata jätmise tõttu. Seega ei ole vastutustundliku laenamise põhimõte järgimist hageja nõude lahendamisel vaja kontrollida, sest selle järgimine või mittejärgimine ei mõjutaks asja lahendust – hagejal on igal juhul võimalik nõuda tagasi maksmata laenusummat. 10.

§ 407

lõike 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

11. Juhindudes

§ 407lõikest 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.

12. Sealjuures märgib kohus, et tagaseljaotsuse tegemist ei välista siinsel juhul ka

§ 407lg 5 punkt 1.

Menetlusse võtmise määruse tegemisel ei olnud kohtule teada, et kostja elukoht on välisriigis. Üldjuhul tuleb sellises olukorras

§ 394

lõike 5 järgi määrata hagile vastamiseks 28 päeva.

§ 405

lg 1 punkti 2 järgi võib kohus lihtmenetluse asjas määrata erinevaid tähtaegasid – kohtupraktikas on leitud, et välisriigis elavale kostjale hagile vastamiseks 14 päeva pikkuse tähtaja andmine on lihtmenetluses lubatav (TlnRnKm 15.09.2016, 2-15-121173/6, p 18). Lisaks arvestab kohus, et kostjat oli kindlasti 24.03.2026 (dtl 128) menetlusest informeeritud ja et kostjat on korduvalt tema poolt kinnitatud meiliaadressil nõude esitamisest teavitatud. Seega puudub põhjus eeldada, et hagile vastamata jätmine võiks olla kuidagi seotud hagile vastamiseks määratud ebapiisava tähtajaga. 13.

§ 162lõike 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Lähtudes

§ 174

lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

1. Hageja on taotlenud menetluskuludena kostjalt välja mõista riigilõivu 140 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. 4 2-25-126766
2. Kohus määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 140 eurot.
3. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lõikele 4 märgib kohus lahendi resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 17. Tulenevalt

§ 178

lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 177

lõike 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte. 18. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Jüri-Karl Leppik kohtunik 5