KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg 7. mai 2026. a Tsiviilasja number 2-24-146222 Tsiviilasi L. P. hagi H. P. vastu elatise nõudes Tsiviilasja

) § 97 p-s 1 on sätestatud, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99

lg 2).

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg-s 5 on sätestatud, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

§ 102

lg-s 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lgs 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 116lg 1).

1. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on hageja kostja laps. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on tasunud menetluse ajal elatist kokku 570 eurot (dtl 145, 189, 249).
2. Kohus menetleb elatise nõuet alates 01.01.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni seadusjärgses miinimummääras, mis hagi esitamise hetkel oli 240,22 eurot, perioodil 3

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11).

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Kohtupraktika kohaselt ei ole miinimummääras elatise nõudmise korral vaja tõendada kulutuste kandmist. 8. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

1. Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav.
2. Andmaks hinnangut sellele, kas kostja on ülalpidamise andmise kohustust rikkunud, tuleb kohtul tuvastada, milline oli kostja ülalpidamiskohustus hagi esitamise ajal. Kumbki pool on kinnitanud, et vanemate omavahelise kokkuleppe kohaselt tuli kostjal maksta hageja ülalpidamiseks 200 eurot kuus.

§ 100

lg 3 võimaldab vanematel oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-18-6499 tehtud 19.06.

1. a otsuses (p 11) leidnud, et vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud (vt ka Riigikohtu
2. juuni
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7813, p 13). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-101-15 tehtud 23.02.
4. a otsuse lahendi punktides 14 ja 17 leidnud, et nii nagu muud lepingupooled, võivad ka vanemad lepingupoolena VÕS § 13 lg 1 järgi sõlmitud ülalpidamislepingut kokkuleppel muuta või selle lõpetada. /---/ Olukorras, 4

§ 101lg-te 5

§ 102

lg-te 1 ja 2 järgi üksnes olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ning selleks on mõjuv põhjus. Praegusel juhul ei ole leidnud tõendamist kostja varaliste vahendite piiratus. Seetõttu ei asu kohus tuvastama lapse vajaduste tegelikku suurust ning lähtub sellest, et vajadused on vähemalt kahekordse miinimummäära ulatuses.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal anda hagejale ülalpidamist seadusjärgses miinimummääras. Kohus rahuldab hagi ja mõistab välja elatise seadusjärgses miinimummääras alates 01.01.
2. Konkreetse summa arvutamisel tuleb arvestada hagejale makstava lapsetoetusega (kolmanda lapse toetus 100 eurot) ning lasterikka pere toetusega (seda saab 3 last peres). Seadusest ei tulene, et kohus peaks arvestama lapse puudetoetusega. Puudetoetus on oma olemuselt sihtotstarbeline, et katta lapse puudest tulenevaid kulusid. Samuti ei kuulu seaduse kohaselt arvestamisele hageja emale makstavad ühekordsed toetused.
3. Kostja on tuginenud sellele, et hageja viibib osa ajast kostja juures ning kostja annab hagejale ülalpidamist vahetult, samuti kannab kostja kulud seoses hageja transpordiga kostja juurde ja tagasi. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse

§ 101

lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohtu hinnangul ei kuulu praegusel juhul

§ 101

lg 6 kohaldamisele, kuivõrd kostja enda esitatud teabest (dtl 167) nähtuvalt oli kostja juures ajavahemikus 01.06.2024-30.06.2025 veedetud aeg keskmiselt vaid 4,77 päeva kuus. 16. Selguse mõttes mõistab kohus välja elatise 06.05.2026 seisuga kogusummas ja alates kohtuotsuse tegemise päevast igakuises määras.

§ 101

lg-tes 3, 4 ja 5 sätestatust tulenevalt oli hageja puhul kohalduv miinimumelatis erinevatel ajaperioodidel järgmine: 01.01.202531.03.2025 kuus 240,22 eurot, 01.04.2025–31.03.2026 kuus 254,24 eurot, 01.04.202606.05.2026 271,12 eurot, kogusummas 4095,13 eurot. Kostja on tasunud elatist 570 eurot. Elatise võlgnevus on seega (4095,13-570) 3525,13 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.

1. Kohus selgitab, et otsuse resolutsiooni punktis 2 nimetatud perioodi osas ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt elatist ulatuses, milles hagejale on riigi poolt makstud kohtumenetluse ajal elatisabi (s.o 993,55 eurot). Selles ulatuses on hageja elatise nõue kostja vastu üle läinud riigile ning kostjal on kohustus hüvitada riigile Sotsiaalkindlustusameti poolt hagejale makstud elatisabi. Seega on resolutsiooni punkti 2 kohane tegelik kostja poolt hagejale makstav summa (3525,13-993,55) 2531,58 eurot.
2. Alates 07.05.2026 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 271,12 eurot kuus, mis vastab

§ 101alusel arvestatud elatisele.

Kohus selgitab, et elatise summa muutub igal aastal vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

Samuti muutub elatise summa siis, kui hagejale lõpetatakse lasterikka pere toetuse maksmine ja/või muutub lapsetoetuse summa. 19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg-st 1 tuleneb, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et puudub alus kalduda kõrvale TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotusest. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda menetluskulude rahalist suurust kindlaksmääramata /allkirjastatud digitaalselt/ 6