KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-1220 Haldusasi X-i kaebus Tallinna linnalt varalise kahju hüvi

) § 119 lg 1 ls 3, § 235 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 23.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linnalt varalise kahju hüvitise 800 eurot välja mõistmiseks. Kaebaja väitel teisaldas Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet kaebajale kuuluva sõiduki XXXXXX, mis oli korrektselt pargitud XXX hoone juurde. Seejuures oli amet teadlik, et auto kuulub raske puudega invaliidile, sest Tallinna Transpordiamet on väljastanud invaliidile sõiduki parkimiskaardi.
2. Tallinna Halduskohus jättis 08.05.2026 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 18.05.
3. Kaebajal tuli muu hulgas tasuda riigilõiv 24 eurot või esitada kaebaja poolt isiklikult allkirjastatud vormikohane riigilõivust vabastamise menetlusabi taotlus ja majandusliku seisundi teatis ning muud maksejõuetust tõendavad dokumendid (sh kaebaja kõikide pangakontode väljavõte taotlusele eelneva nelja kuu kohta). 3-26-1220
4. Kaebaja selgitas 19.05.2026 vastuses kohtule, et tal puudub pangakonto, sest ei tule toime maksete maksmisega ja pangatoimingutega. Makseid teostab kaebaja poeg Y. Kaebaja taotles menetlusabi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Invaliidsuspension laekub hooldaja (poeg Y) pangakontole.
5. Tallinna Halduskohus palus 22.05.2026 kohtunõudega Eesti krediidiasutustel teavitada kaebaja arvelduskontode ja väärtpaberikontode olemasolust ning esitada väljavõte perioodi 19.01.2026˗19.05.2026 kohta. Samuti palus kohus Maksu- ja Tolliametil (MTA) esitada teatis kaebaja sissetulekute või nende puudumise kohta. Kohus küsis teavet Eesti Töötukassalt: kas kaebaja on registreeritud töötuna, milliseid ja mis suuruses hüvitisi või toetusi on kaebajale makstud perioodil 19.01.2026˗19.05.
7. Pankadelt laekunud vastuste alusel puuduvad kaebajal arvelduskontod. MTA andmetel puuduvad kaebajal valitud ajavahemikul tööandjate deklareeritud väljamaksed, samuti ei ole TSD alusel kaebajale väljamakseid deklareeritud, kaebajal puudub ettevõtluskonto ja dividendid ning omakapitalist tehtud väljamaksed. Eesti Töötukassa andmetel on kaebajale tehtud järgmised töövõimetoetuse väljamaksed:
8. a veebruaris 673,94 eurot,
9. a märtsis 608,72 eurot,
10. a aprillis 673,94 eurot ja
11. a mais 686,70 eurot (dtl 45).
12. Tallinna Halduskohus jättis 01.06.2026 määrusega menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu 24 eurot tasumiseks ning kaebuse nõude täpsustamiseks ja põhjenduste äranäitamiseks aega 5 päeva määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 2). Kaebaja ei esitanud kohtule nõutavat menetlusabi ja majandusliku seisundi teatise vormi, vaid käsikirjalise selgituse. Kaebaja on kohtule kaebust esitades kirjutanud enda e-posti aadressi juurde, et arvuti on katki. Sellest võib järeldada, et kaebaja ei pruugi saada enda isiklikku arvutit kasutada kohtuga elektrooniliselt suhtlemiseks, ehkki kaebaja ei ole seda otsesõnu eraldi väitnud. Kohtu osundatud veebiaadressilt kättesaadavas taotluse vormis tuleb isikul konkreetselt märkida enda vara (sh sissetulekud) ja samuti temaga koos elavate perekonnaliikmete sissetulekud. Samuti pidanuks kaebaja kajastama igakuised vältimatud püsikulutused ühe kuu kohta. Kaebaja ei ole kohtu nõuet täitnud ega põhjendanud selle täitmata jätmist. Kohtule ei ole usutav, et kaebajal või tema perekonnaliikmetel puudub ligipääs mistahes internetiühenduses olevale arvutile, täitmaks nõutav vormikohane taotlus. Seega ei ole kohtule teada kaebaja igakuised väljaminekud, samas kui nelja kuu sissetulek on Eesti Töötukassa andmete alusel 2643,30 eurot. Kui arvestada, et kaebajal võivad olla igas kuus hädavajalikud väljaminekud töötasu alammäärast 75% ulatuses, siis tuleks

§ 112

lg 1 p 1 alusel arvutatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek kaebajal -52,50 eurot. Kinnistusraamatu alusel on kaebaja vähemalt ühe korteri omanik: Tallinn, XXX eluruum nr X. Kinnistule on 19.11.2012 kohtumääruse alusel kantud hüpoteek 35 912,33 eurot. Kuivõrd rahvastikuregistri andmete alusel on kaebaja enda elukohana määratlenud Soome, QQQ ning lisa-aadressidena Ahvenamaa ja samuti Tallinn, YYY, siis ei ole XXX-l asuv eluruum kaebajale elamiseks vajalik. X-tee kaudu tehtud kaebajale kuuluvate sõidukite andmepäringu kohaselt on kaebaja omandis järgmised sõidukid: BMW 3201, ehitusaasta 1993, reg-nr XXXXXX; mootorratas Yamaha YZF-R6, ehitusaasta 1999, reg-nr XXXX; Audi A6 Avant, ehitusaasta 2000, reg-nr XXXXXX; Pontiac Grand AM, ehitusaasta 1966, reg-nr XXXXXX; Opel Calibra, ehitusaasta 1991, reg-nr XXXXXX. On selge, et kaebajal ei ole kõiki neid registris olevaid sõidukeid hädavajalik kasutada ja mõned neist on realiseeritavad. Seega ei ole kaebaja esitanud kohtule menetlusabi taotluse lahendamiseks selliseid andmeid, mis annaks aluse vabastada ta nõutava riigilõivu 24 eurot tasumisest ja kohtu andmetel on kaebajal võimalik nõutud riigilõiv tasuda. 2

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 119

lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-de 52−54 ja 205 nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Määruskaebuse lahendab üks ringkonnakohtu kohtunik (

§ 210lg 1).

9. Kahjunõude suurust 800 eurot arvestades on kaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 24 eurot (RLS § 60 lg 2). 10.

§ 111

lg 1 kohaselt on menetlusabi andmise esmaseks tingimuseks asjaolu, et taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena.

§ 112

lg-s 1 on sätestatud füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt arvatakse menetlusabi taotleja sissetuleku arvutamisel tema keskmisest kuusissetulekust maha sundkindlustuse maksed, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75% ulatuses töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.03.2026 määrusele nr 36 on alates 01.04.2026 kuutasu alammäär 946 eurot, millest 75% on 709,50 eurot.

§ 116lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 186 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Taotleja sissetuleku hindamisel

§ 112

lg 1 p 1 alusel tuleb võtta arvesse eelmisel neljal kuul saadud nii püsivaid kui ka ühekordseid sissetulekuid. Taotleja sissetulekuna arvestatakse seejuures ka sellist sissetulekut, millele ei saaks täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 järgi sissenõuet pöörata (sh töövõimetoetus), sest TsMS § 186 lg 2 esimene lause sissetulekule ei kohaldu (nt Riigikohtu 13.02.2013 määrus nr 3-2-1-152-12, p-d 13–14). 11. MTA poolt halduskohtule esitatud andmete järgi puuduvad kaebajal arvelduskontod ning taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul tööandjate deklareeritud väljamaksed, kaebajale ei ole TSD alusel väljamakseid deklareeritud, tal puudub ettevõtluskonto, dividendid ning omakapitalist tehtud väljamaksed. Eesti Töötukassalt saadud andmetel on kaebajale taotluse esitamisele eelnenud kuu jooksul tehtud töövõimetoetuse väljamakseid kokku summas 2643,30 eurot. Kuna kaebaja ei esitanud vastuseks halduskohtu 08.05.2026 3

§ 112

lg 1 p 1 alusel arvutatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek negatiivne ja kaebaja viidatud sätte tähenduses maksejõuetu. 12. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt jättis halduskohus menetlusabi taotluse rahuldamata

§ 112lg 1 p-le 2 tuginedes.

Selle sätte kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvelt, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude. 13. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kaebajale korteriomand XXX, mille kaebaja on märkinud menetluses enda elukoha aadressiks. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et eluruum ei ole kaebajale elamiseks vajalik. Registriandmetest ei nähtu, et kaebaja oleks YYY, Tallinn asuva korteri omanik. Samuti puuduvad andmed, et kaebaja oleks rahvastikuregistris elukohana märgitud Soomes asuva QQQ korteri omanik. Küll on Transpordiameti liiklusregistri andmetel kaebaja omandis viis mootorsõidukit (vt Tallinna Halduskohtu 01.06.2026 määruse põhjenduste p 11). On ilmselge, et kõik registris olevad sõidukid ei ole kaebajale vajalikud igapäevaseks liiklemiseks. Kohtusse kaebuse esitamisel tuleb inimesel arvestada riigilõivu tasumise vajadusega. Selleks muude vahendite puudumisel on kohtusse kaebuse esitamise kavatsusel võimalik sõiduk(id) riigilõivu tasumiseks realiseerida. Eeltoodut arvestades on halduskohus õigesti järeldanud, et kaebaja ei ole esitanud menetlusabi taotluse lahendamiseks andmeid, mis annaks aluse vabastada ta riigilõivu 24 eurot tasumisest. Kaebaja ei ole määruskaebuses väitnud, et mootorsõidukite võõrandamine kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks ei ole mingil põhjusel võimalik. Seega oli menetlusabi taotluse

§ 112lg 1 p 2 alusel rahuldamata jätmine õige.

14. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.06.2026 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4