← Eesti

3-26-931/2

Obsah (4)§ 44§ 45§ 121§ 104

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 02.04.2026 Tallinnas Haldusasja number 3-26-931 Haldusasi S.A Kase kaebus Jõõpre Kooli Jõõ

) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 44lg 1 kohaselt võib isik pöörduda halduskohtusse oma õiguse kaitseks.

Halduskohtumenetluses kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja -vabadusi, seadusest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive.

  1. Kaebaja vaidlustab praeguses asjas Jõõpre Kooli Jõõpre lasteaia hoolekogu 20.01.2026 ja 05.03.2026 koosolekute protokollides vastu võetud otsustusi ja üleüldiselt hoolekogu tegevust seonduvalt nende protokollide koostamise, vormistamise ja levitamisega. Kohus selgitab, et lasteaia hoolekogu protokollide ja nende koostamise või levitamisega seotud tegevuse näol ei ole tegemist haldusorgani poolt haldusmenetluse käigus tehtud haldusaktide või toimingutega, millel oleks siduv ja kaebaja õigusi reguleeriv iseloom ning mille eraldiseisev vaidlustamine halduskohtus oleks lubatav. 4.1 Alusharidusseaduse (AHS) § 26 lg 1 kohaselt on hoolekogu alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on vanemate, lasteaia töötajate ja lasteaia pidaja koostöös suunata, planeerida ja jälgida õppe- ja kasvatustegevust ning luua selleks paremaid tingimusi. Hoolekogu ülesanded on loetletud AHS § 26 lõikes 5, sh avaldab hoolekogu arvamust lasteaia õppekava ja kodukorra kohta (p-d 1 ja 2) ning teeb ettepanekuid lastele soodsa õpi- ja kasvukeskkonna tagamiseks (p 8). Samas kodukorra koostab koostöös töötajatega direktor ja selle ka kehtestab direktor, olles kuulanud ära hoolekogu arvamuse (AHS § 18 lg-d 1 ja 2). Ka kaebusele lisatud hoolekogu 05.03.2026 koosoleku protokollist (vt päevakorrapunkt 2) nähtub, et selles avaldati soovi lisada lasteaia kodukorda punktid, mis reguleerivad lasteaia rühmades ilma kokkuleppeta pildistamist ja muul moel salvestamist kolmandate isikute poolt. Samast punktist nähtub samas selgelt seegi, et konkreetse päevakorrapunkti osas otsustati kodukorrapunktid saata juristile üle vaatamiseks ja kinnitamiseks (seejuures on selgitatud, et hetkel on need lisas informatiivsena). Hoolekogu on koosolekul avaldanud selles osas arvamust, kuid kodukorras pole direktori poolt vastavat punkti veel kehtestatud. Seega praegu ei ole tegemist olukorraga, kus hoolekogu oleks keelanud vanematel lasteaia territooriumil oma lapse pildistamise. Lisaks tuleb arvestada, et kodukorras võib direktor kehtestada korra avalike ürituste, nt aktuste jäädvustamiseks. Kohtule ei nähtu ka, et koosolekul oleks arutluse all olnud see, et kodukorras kehtestada täielik keeld oma lapse pildistamiseks isiklikuks kasutamiseks, millisel juhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu
  2. aprill
  3. a määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ei kohaldu. Kaebajale ei ole seega hoolekogu koosoleku protokollis seatud mingisugust täitmiseks kohustuslikku piirangut seoses pildistamisega ning kaebaja õigusi koosolekul avaldatud vastavad arvamused ja ettepanekud ei riiva. 2

(3)4.2 Seoses hoolekogu 20.01.2026 protokollis sisalduvate väidetavalt kaebaja head nime riivavate faktiväidetega on kaebaja kohtute infosüsteemi andmetel esitanud maakohtule hagi ebaõigete faktiväidete tuvastamiseks, nende ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ning see on maakohtu 09.03.2026 määrusega menetlusse võetud (tsiviilasi nr 226-5175). Seega on seonduvalt kaebaja kohta levitatud ebaõigete faktiväidetega seoses juba toimumas kohane menetlus. Kohtule ei nähtu, et hoolekogu protokollis kaebaja kohta märgitud arvamusest juhindudes oleks koostatud mingisugune haldusakt või sooritatud toiming, mida saaks täiendavalt halduskohtus vaidlustada.
  1. Kaebaja ei saa pöörduda halduskohtu poole ka eesmärgiga kontrollida abstraktselt haldustegevuse vastavust õigusaktidele, kui kaebaja õigusi ja kohustusi reguleeriva toimega haldusakti või toimingu tulemusel pole kaebaja subjektiivseid õigusi riivatud. Kaebajal ei ole seega praegusel juhul õigust ka nõuda, et kohus tuvastaks kaebuse p-s 1.3 loetletud faktiliste või õiguslike asjaolude esinemise või puudumise seonduvalt hoolekogu koosolekute ja nende kohta koostatud protokollidega. Ka ei saa kaebaja nõuda ega kohus kohustada vastustajat üldiselt lõpetama hoolekogu õigusvastast praktikat ja/või viima see kooskõlla kehtiva õigusega.
  2. Kuna vaiete tagastamine eraldiseisvalt kaebaja õigusi rikkuda ei saa, pole kaebajal kaebeõigust ka Pärnu Linnavalitsuse tegevusele seoses tema vaiete tagastamisega (

§ 45lg 4).

7. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab kaebuse kõikide nõuete osas

§ 121lg 2 p 1 alusel.

8. Kuna kaebus kuulub tagastamisele

§ 121

lõikes 2 sätestatud alusel, siis kaebuselt tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele ei kuulu (

§ 104lg 5 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.