lg 2 p 1 ja 2 järgi üldmenetluses Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint rahvakohtunik Epp Kongas rahvakohtunik Taimo Tugi Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör ringkonnaprokurör Mari Kartau Süüdistatav Gediminas Klimas isikukood: 38102180932; elukoht: XXX ; töökoht: XXX; karistatus: Eesti Vabariigis varasemalt kriminaalkorras karistamata, karistatud viimati Austria Vabariigis ja Soome Vabariigis; tõkend: vahistatud alates 14.05.2025 Kaitsja Toomas Alp (lepinguline kaitsja) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 309 lg 2, 3, § 311, § 312, § 313, kohus otsustas: 1. Õigeks mõista Gediminas Klimas
lg 2 p 1 järgi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, kui see on toime pandud grupi poolt. 2. Süüdi tunnistada Gediminas Klimas
lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda Gediminas Klimase vangistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamine 14.05.2025.a.
lg 1 alusel kohaldada Gediminas Klimasele lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud.
lg 2 alusel arvutatakse väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega 4 aastat 6 kuud Gediminas Klimase väljasaatmisest. Gediminas Klimasele kohaldatud tõkend, vahistamine, jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
lg 2 ja
alusel konfiskeerida ja välja mõista Gediminas Klimaselt riigituludesse 495 eurot kui kuriteo toimepanemise vahend. Eelnimetatud summa tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV 2 Pank), märkides ära viitenumbri 99926700001067 ning selgituse “Gediminas Klimas, otsus nr 1-25-4519, konfiskeerimine“. -
ja
lg 4 alusel konfiskeerida ja hävitada kuriteo vahetuks objektiks olev narkootiline aine, mis on narkootilise aine ekspertiisist üle jäänud ja on hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis; -
lg 1 alusel konfiskeerida mobiiltelefon Samsung Galaxy A05S (pakendatud turvakotti nr G720678) ja ekspertiisidest tagastatud pakendid, mis asuvad MTA uurimisosakonna Lõuna talituses, Sõpruse pst 4a, Tartu; -
Phone kopeeritud andmed (koopiafaili suurus 10,12 GB, 30,8 MB ning 49,4 GB) ning mobiiltelefonist Samsung kopeeritud andmed (koopiafaili suurus 47,3 MB), mis asuvad MTA uurimisosakonna Lõuna talituses, Sõpruse pst 4a, Tartu; Mobiiltelefon iPhone 12 s/n XXX (pakendatud turvakotti nr G720679) tagastada kohtuotsuse jõustumisel Gediminas Klimasele.
lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis täpsemalt seisnes järgnevas: Gediminas Klimast süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud Soome Vabariigis kohtuotsusega 3 (Helsingi apellatsioonikohtu otsusega nr 16/2019/121334, otsus jõustus 14.05.2019) narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest (Eesti Vabariigis karistatav vähemalt
lg 1 järgi) käitles taas Eesti Vabariigis suures koguses narkootilisi aineid järgnevalt: Gediminas Klimas võttis tuvastamata inimese korraldusel 12.–13.05.2025 Läti Vabariigis eeluurimisel tuvastamata jäänud kohast enda valdusesse 999 g ainet, mis sisaldas 76% => 759 g alfa-pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP). Ta peitis aine enda kasutuses oleva sõiduki Volkswagen Golf (Leedu reg-nr XXX XXX ) mootoriruumi. Seejärel vedas ta aine Läti Vabariigist Eesti Vabariiki. Gediminas Klimas peeti kinni 14.05.2025.a. kell 11.40 riikliku järelevalve raames Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia tee 60. km-l. Tema juhitud sõiduki Volkswagen Golf, reg nr XXX XXX läbiotsimise käigus võeti narkootiline aine ära. NPALS § 2 p 3 järgi on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS-is ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Alfa-pürrolidinovalerofenoon (alfa-PVP) kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. NPALS § 3-1 lg 3 sätestab, et suur on narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Alfapürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP) puhul on see kogus 0,13 g. Gediminas Klimasel oli kuriteo toimepanemise ajal kehtiv välisriigi karistus, mis vastab vähemalt
Sellega pani Gediminas Klimas toime
lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, kui see on toime pandud grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud
12. jaos sätestatud kuriteo. 2. Menetluse käik ja kohtus uuritud tõendid 2.1. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid:
Karistuse kandmise alguseks lugeda süüdistatava vahistamise kuupäev, s.o 14.05.2025.
lg 1 alusel mõista Gediminas Klimasele lisakaristusena riigist väljasaatmine ja kohaldada tema suhtes Eesti Vabariiki sissesõidukeeldu 10 aastaks. Prokurör taotles konfiskeerimise kohaldamist alljärgnevalt: -
lg 2 ja
Klimaselt sõiduki XXX XXX rendilepingu p 7.3 järgi tasumisele kuuluv summa 495 eurot; -
lg 1 alusel konfiskeerida mobiiltelefon Samsung Galaxy A05S; -
Phone ja Samsung kopeeritud andmed; -
lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada narkootilise aine ekspertiisist üle jäänud narkootilised ained, mis on hoiul EKEI-s. Mobiiltelefon iPhone 12, tagastada otsuse jõustumisel G. Klimasele. Prokurör taotles süüdistatavalt välja mõista menetluskuludena: DNA ekspertiisikulu summas 1680 eurot, narkootilise aine ekspertiisikulu summas 134 eurot, sõiduki VW Golf transpordikulu summas 480,68 eurot, kaitsjatasud summades 242,44 eurot ja 204,96 eurot, sundraha 2215 eurot, seega menetluskulusid kokku summas 4957,08 eurot. Süüdistatav Gediminas Klimas tunnistas end süüdi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, kuid vaidles vastu sellele, et tegu on toime pandud grupi poolt ja korduvalt. Kaitsja leidis, et Gediminas Klimase süüdistus on põhjendatud osaliselt ja tema tegevus tuleb ümber kvalifitseerida
lg 1 järgi, kuna ei ole tuvastatud, et tegu on toime pandud grupi poolt ja puudub ka korduvus. Karistust kergendavate asjaoludena arvestada
lg 1 p 3 ja p 4 asjaolusid: puhtsüdamlikku kahetsust, süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist ja süüteo toimepanemist raske isikliku olukorra mõjul. Kaitsja palus
Klimasele alammäära lähedane karistus. 5
12. jaos sätestatud kuriteo, milline tegu on kvalifitseeritud
3.2. Kohus, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt leidis, et süüdistatava Gediminas Klimase süü
lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud osaliselt, s.t Gediminas Klimas on põhjendatud süüdi tunnistada
lg 2 p 2 järgi s.o suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises isiku poolt, kes on varem toime pannud
12. jaos sätestatud kuriteo (s.t tegu on toime pandud korduvalt). Kohtu hinnangul narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, kui see on toime pandud grupi poolt (
lg 2 p 1 järgi), tõendamist ei leidnud ning selles osas tuleb Gediminas Klimas õigeks mõista. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 3.3.
lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteoga kahjustatav õigushüve on rahvatervis. Rahvatervis on kollektiivne ehk indiviidiülene õigushüve: kaitsmisväärseks on tunnistatud määratlemata hulga isikute tervis ning ühiskonna toimimisvõime laiemalt. 3.
Süüdistatav ja tema kaitsja ei nõustunud Gediminas Klimasele esitatud süüdistusega, et süüdistatav on kuriteo toime pannud grupis tegutsedes, vaid teo pani toime üksinda ning sõidu ajal Läti Vabariigist Eesti Vabariiki mingit tegevuse koordineerimist ei olnud ja G. Klimasel puudus kohustus lisaks narkootilise aine veole selle narkootilise ainega veel midagi ette võtta. 8 Kohus märgib, et kohtumenetluse pooltel on vaidlus, kas süüdistatavat tuleks käsitada isikuna, kes pani teo toime ise (
lg 1 järgi) või isikuna, kes pani teo toime kaastäideviimise vormis (
Vastavalt
lg 1 on täideviija isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades.
lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmetes lahendites selgitanud, kuidas määratleda
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.03.2023.a. kohtuotsuses asjas nr 1-20-9591 p 18-22 on sedastatud, et kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub
lg-s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt selgitanud, et kooskõlastatus tähendab, et kaastäideviijad langetavad subjektiivses mõttes ühise teootsuse. Nad lepivad kokku rollijaotuses ja selle vastastikuses sõltuvuses, st panevad süüteo toime teadlikult ja soovitult koos tegutsedes. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Ühine tegutsemine eeldab, et kõik isikud tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel. Iga kaastäideviija lisab tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest kokkuvõtvalt sõltub taotletava eesmärgi saavutamine. Seejuures ei ole nõutav, et kaastäideviija realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu. (RKKK 18.01.2005, 3-1-1-97-04, p-d 21.1-21.2). Kokkuvõtvalt tegutsevad isikud kooskõlastatult, kui neil on ühine teoplaan ning iga isik soovib enda teopanust näha osana selle teoplaani täitmisest. Isikud tegutsevad ühiselt, kui igast isikust sõltub olulisel määral, kas, kuidas ja millal süütegu toime panna. (Vt nt RKKK 27.09.2005, 3-1-1-93-05, p 10; viidatud 3-1-1-97-04, p 21.2). Konkreetsetest asjaoludest johtuvalt on mõistagi võimalik, et narkootilise aine käitlemisahelas on nn kuller ning narkootikumide käitlemiseks juhtnööride andjad kaastäideviijad. Riigikohtu varasemas praktikas on kaastäideviimiseks loetud näiteks olukorda, kus kuritegeliku ühenduse juht korraldas ja organiseeris narkootilise aine käitlemist, mille raames asetas ta grupi liikmetele keelatud aine käitlemisega seotud konkreetseid ülesandeid, andes neile sh ka täpseid juhiseid narkootilise aine omandamise, vedamise, hoidmise, edasiandmise jne kohta. (RKKK 18.01.2010, 3-1-1-57-09, p-d 19.1-20). Lahendi nr 1-20-9591 p 21-22 on Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitanud, et ainuüksi narkootikumide peidiku koordinaatide süüdistatavale teatavaks tegemisega ning talle antud juhisega, et narkootikumidele saab ja tuleb järele minna ei ole võimalik väita, et menetluses tuvastamata isik ja süüdistatav tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult kaastäideviimise tähenduses. Kas, kuidas ning millal narkootikumid peidikust ära tuua, oli täiel määral süüdistatava otsustada. Ka ei osalenud ta kooskõlastatud teoplaani alusel narkootilise aine soetamis- ega müümisprotsessis, tema ülesandeks oli pelgalt narkootilise aine transport ühest peidikust järgmisesse. Kohtute vastupidise seisukoha aktsepteerimisel kaoks sisuliselt piir (kaas)täideviimise ning teise isiku kuriteost osavõtu vahel. Riigikohtu praktikas on aga rõhutatud, et pelgalt teise isiku juhendamise tuvastamine narkootilise aine käitlemise juures ei anna veel alust jaatada kaastäideviimist (RKKK 06.11.2014, 3-1-1-64-14, p 13.2). Niisamuti ei tähenda nt nõuanne röövi vahetuks täideviimiseks ilma lisatingimusteta grupiviisilist kuritegu, vaid kaasaaitamist (RKKK 12.11.2007, 3-1-1-62-07, p 13). 9 3.6. Kohus märgib, et käsilolevas kriminaalasjas anti Gediminas Klimasele kriminaalmenetluses tuvastamata isiku – Sanja poolt mõned juhised narkootilise aine veo teostamiseks, nimelt soovitas Sanja Gediminas Klimasele narkootilise aine veoks Eestisse marsruudi ning selle aine Tallinna lähedal enda valitud asukohta peitmisel, pidi G. Klimas saatma tema telefoni saabuvale sõnumile koordinaadid ja pildi narkootilise aine asukoha kohta. Samas aga ei osalenud G. Klimas kooskõlastatud teoplaani alusel narkootilise aine soetamis- ega müümisprotsessis. Tema ülesandeks oli pelgalt narkootilise aine transport ühest peidikust järgmisesse. Seega, lähtudes Riigikohtu lahendi nr 1-20-9591 selgitustest puudub kohtu hinnangul alus käsitada Gediminas Klimast kaastäideviijana
Seega ei ole tõendamist leidnud Gediminas Klimasele esitatud süüdistus narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, kui see on toime pandud grupi poolt. 3.
Prokurör leidis, et käsilolevas kriminaalasjas on teo korduvuse küsimuse lahendamisel võimalik arvesse võtta Gediminas Klimase varasemat karistust narkokuriteo eest Soomes võttes aluseks Euroopa Nõukogu raamotsuse 2008/675/ÜVJP, 24.07.2008 artikkel 1 p 1 ning artikkel 3 ning KarRS § 24 lg 1 sätteid. Kaitsja vaidles prokuröri seisukohale vastu. Kaitsja on leidnud nii kaitseaktis kui ka kohtuvaidluses, et
lg 2 p 2 õiguslik käsitlus Eesti Vabariigi õiguspraktikas on kaugenenud õigusemõistmise üldpõhimõtetest ja viinud meelevaldsete seaduse tõlgendusteni. Kaitsja leidis, et süüdistuses ei ole välja toodud, millisele seadusesättele või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normile süüdistaja korduvustunnuse esiletoomisel tugineb ning puudub isegi viide Karistusregistri seadusele. Kaitsja arvates on ebaõige ja õiguse üldisest mõttest mittetulenev Riigikohtu otsuses nr 1-23-7174 p 20 toodud seisukoht selles, et Karistusregistri seadust ja Euroopa Liidu Nõukogu 24.07.2008 raamotsuse nr 2008/675/ÜVJP artikli 3 lõiget 1 tuleb kooskõlaliselt tõlgendada selliselt, et Eesti karistusseaduse kohaldamisel tuleb liikmesriikides tehtud süüdimõistva otsusega mõistetud karistuse kustumise hindamisel lähtuda
lg-s 1 sätestatud üldistest tähtaegadest ka
§-s 27 nimetamata välismaalase puhul. Samuti leiab kaitsja, et Riigikohtu käsitlus otsuses 1-23-7174 on vastuolus Põhiseaduse §-ga
RS) § 5 lg 1 järgi on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Käsilolevas kriminaalasjas süüdistatava teo korduvuse tuvastamisel tuleb karistusregistri seadust tõlgendada kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu
3.9.
§-s 184 lg 2 p 2 järgi sätestatud süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud
lg 2 p 2 sätestatud koosseisu definitsioonis ebaseaduslik käitlemine tähendab normatiivse koosseisutunnusena eelkõige narkootilise või psühhotroopse aine käitlemist õigustava loa puudumist (RKKK nr 3-1-1-72-13 p 12). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist leidnud, et Gediminas Klimas käitles narkootilist ainet ebaseaduslikult, kuna tal puudus sellist tegevust õigustav luba. 3.12. Seega on põhjendatud süüdistatava tegu kvalifitseerida
Kuna süüdistatavale Gediminas Klimasele esitatud süüdistus narkootilise aine suures koguses käitlemine grupi poolt tõendamist ei leidnud, siis on põhjendatud G. Klimas õigeks mõista narkootilise aine suures koguses käitlemises grupi poolt (
3.13. Kohus on seisukohal, et subjektiivsest küljest pani Gediminas Klimas narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toime otsese tahtlusega
Isik paneb viidatud sätte kohaselt teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatava poolt antud ütlused tõendavad tema teadlikkust, et ta võttis enda valdusesse narkootilise aine, peitis selle enda kasutuses olnud sõiduki mootoriruumi ning vedas narkootilise aine Läti Vabariigist Eesti Vabariiki. Süüdistatava tegevus näitab, et ta oli teadlik sellest, et ta teostab narkootilise aine vedu (s.o sissevedu) Eesti Vabariiki ning selliselt käitudes sai ta selgelt aru ka oma tegevuse olemusest ja ebaseaduslikkusest. 3.14. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 4. Kohtu seisukoht karistuse osas. 4.1.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. 13 Riigikohtu praktika kohaselt (RKKK nr 3-1-1-52-13, p 19, nr 3-1-1-63-14, p 15.2) tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Kohus leidis, et Gediminas Klimas on toime pannud
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
lg 2 p 2 sanktsioon näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine määr on 9 aastat vangistust. 4.2. Gediminas Klimase isikut iseloomustab negatiivselt asjaolu, et teda on varem korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude eest erinevates Euroopa Liidu riikides, mida tõendavad Euroopa karistusregistrite infosüsteemi – ECRIS andmed (kd 1, tl 122-131). Lisaks Soome Vabariigis kohaldatud vangistusele narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest on G. Klimast viimati karistatud Austria Vabariigi kohtu - Landesgericht Salzburg poolt 27.10.2022.a. kohtuotsusega (jõustus 20.04.2023) raskendavatel asjaoludel toimepandud varguse eest 2-aastase vangistusega. Karistusregistri registriteate kohaselt ei oma Gediminas Klimas karistatust Eesti Vabariigis toimepandud süütegude eest (kd 1, tl 121). Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuse nr 1-17-10162 p-s 41 selgitanud, et kuivõrd
kaitsvaks hüveks on rahvatervis, mõjutab süü suurust kõigepealt rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub eelkõige ohustatud isikute arvust, tegutsemise ajast ja aine ohtlikkusest. Kõiki neid süü suurust mõjutavaid asjaolusid tuleb hinnata kogumis. 30.03.2023.a. otsuse nr 1-20-9591 p-s 24 on Riigikohtu kriminaalkolleegium leidnud, et kui isik üksnes vedas narkootilist ainet ega turustanud seda ja tema tegevus oli lühiajaline, siis võib hinnata isiku rolli narkootilise aine terviklikus käitumisahelas pigem tagasihoidlikuks. Käsilolevas kriminaalasjas kohus leiab, et süüdistatava Gediminas Klimase süüd suurendava asjaoluna tuleb arvestada, et süüdistatav käitles märkimisväärselt suures koguses väga ohtlikku narkootilist ainet, kokku 759 grammi alfapürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP-d), millega on võimalik joovet tekitada 58384 inimesele. Samas aga vähendab Gediminas Klimase süüd asjaolu, et tema roll narkootilise aine terviklikus käitumisahelas ei olnud väga suur, kuna ta teostas üksnes narkootilise aine vedu Eesti Vabariiki, samas ta ei tegelenud narkootilise aine turustamisega. Süüd vähendab seegi, et tema tegevus oli lühiajaline 12.-13. maist kuni 14. maini 2025. Eeltoodud asjaoludest kogumis lähtudes on Gediminas Klimase süü suurus kohtu hinnangul keskmine. 4.3. Kaitsja taotles karistustust kergendavate asjaoludena arvestada
lg 1 p 3 ja p 4 asjaolusid: puhtsüdamliku kahetsust, süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist ja süüteo toimepanemist raske isikliku olukorra mõjul. 4.3.1.
Kohus tuvastas Gediminas Klimase käitumises karistust kergendava asjaoluna
lg 1 p 3 järgi puhtsüdamliku kahetsuse, kuna süüdistatav võttis talle omistatava süüteo omaks, kahetses seda siiralt ning väljendas kahetsust kohtuistungil antud ütlustes. 4.3.2.
lg 1 p 3 kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks süüteo avastamisele aktiivne kaasaitamine. 14 Kaasaaitamine peab olema aktiivne, s.t ei piisa sellest, et isik ei tee asjaolude väljaselgitamiseks takistusi. Samas aga ei tähenda eeltoodu, et aktiivne kaasaaitamine eeldaks alati isiku poolt enda süü täielikku tunnistamist. Kuid aktiivse kaasaaitamisega ei ole kindlasti tegemist olukorras, kus isik annab ütlusi vaid osas, mis on selleks hetkeks teiste tõenditega kinnitust leidnud. Aktiivne kaasaaitamine peab aitama menetlejal uurimist edasi viia (vt. RKKK nr 1-17-10162, p 26). Käsilolevas kriminaalasjas andis Gediminas Klimas vabatahtlikult menetlejale välja tema kinnipidamisel leitud mobiiltelefonide avamiskoodid, millega süüdistatav aitas menetlejal uurimist edasi viia. Eelmärgitud asjaolu on põhjendatud hinnata karistust kergendavaks asjaoluks
4.3.3.
lg 1 p 4 kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul. Gediminas Klimas on andnud ütlusi, et tema poolt narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise tingis asjaolu, et tema xxxxxxx (xxxxxxxxxx .S.S ) diagnoositi haigus – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxja selleks, et pöörduda tasulise arsti juurde oli vajalik esimese maksena tasuda 1500 eurot, mida Gediminas Klimasel ei olnud ning kelleltki laenata ka ei olnud võimalik. Kaitsja on esitanud kohtuistungil Gediminas Klimase xxxxxxxx S.S tervislikku seisundit tõendavad dokumendid: meditsiiniline tõend 24.07.2025, ambulatoorse visiidi kirjeldus, millest nähtub S. S diagnoos 24.04.2025 seisuga – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (kd 2, tl 69-77). S.S on andnud kirjaliku nõusoleku oma terviseandmete avaldamiseks Gediminas Klimase kriminaalasja menetlemisel Tartu Maakohtus (kd 1 tl 34-34p, kd 2, tl 78-83). Kaitsja palus esitatud andmeid arvesse võtta
lg 1 p 4 järgi karistust kergendava asjaolu kohaldamisel s.o süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul. Õigusalases kirjanduses käsitatakse süüteo toimepanemist raske isikliku olukorra mõjul majanduslikest, perekondlikest, isikust endast tulenevatest põhjustest (nt haigus) vm asjaoludest tingitud olukorda või seisundit, mis mõjutas isikut süütegu toime panema (vt. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, 5. vlj., lk 229, komm. 5). Kohus leiab, et antud juhul puuduvad asjaolud, mis annaksid alust käsitada G. Klimase süüteo toimepanemist raske isikliku olukorra mõjul. Iseenesest on tõendamist leidnud, et mõni aeg enne süüteo toimepanemist diagnoositi süüdistatava xxxxxxxx raske haigus, kuid kohtu hinnangul esinevad antud juhul asjaolud, mille tõttu ei ole võimalik süüdistatava väidet arvestada karistust kergendava asjaoluna
Kõnealusel juhul on süüdistatava poolt tõendamata, et tema xxxxxxxxx poolt soovitud ravi toimub Leedu Vabariigis üksnes tasulises vormis. Lisaks eeltoodule on süüdistatav rääkinud, et ta on kutsekoolis omandanud puidutöölise eriala ning ta tegeles mööbli kokkupanekuga, uste paigaldamisega, akna laudade valmistamisega ning põranda soojustamisega ning ta teenis kuus keskmiselt 1300 eurot. Süüdistatava ütlustest nähtub seegi, et sissetulekut töisest tegevusest omas ka süüdistatava xxxxxxxx S. S, kes töötas xxxxxxxx ja tema teenis 800 eurot kuus. G. Klimase ütlustest tuleneb, et S. S esimene raviprotseduur maksab 1500 eurot. Seega oli võimalik G. Klimasel ja tema xxxxxxxx ravi eest tasuda oma töiste sissetulekute arvel. 15 4.4.
sätestab karistust raskendavad asjaolud ning
Omakasu all mõistetakse milleski või millegi kaudu saadavat majandusliku tulu, ainelist kasu raha, asja, vara, varalisest kohustusest vabanemise vms näol (RKKK nr 1-18-2232, p 61). Karistust raskendava asjaoluna tuvastas kohus süüteo toimepanemise omakasu motiivil
Süüdistatava G. Klimase ütlustest tuleneb, et narkootilise aine veo eest Läti Vabariigist Eesti Vabariiki lubati talle tasuda 2000 eurot. Seega pani süüdistatav teo toime omakasu motiivil. 4.5.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
4.6. Arvestades Gediminas Kimase süü suurust ja karistust kergendavaid asjaolusid (
lg 1 p 3) ning karistust raskendavat asjaolu (
p 1) kogumis on põhjendatud Gediminas Klimast karistada
lg 2 p 2 järgi vangistusega, mis jääb mõne võrra alla sanktsiooni keskmist määra s.o vangistusega 8 aastat 6 kuud. 4.7. Isiku kahtlustavana kinnipidamise protokoll (kd 2, tl 29-31) tõendab, et Gediminas Klimas on kahtlustatavana kinni peetud 14.05.2025 ning Gediminas Klimas on vahistatud Tartu Maakohtu 16.05.2025.a. määrusega ning tõkendina vahistamist kohaldatakse süüdistatava suhtes alates tema kinnipidamisest (kd 2, tl 44-56). Käsilolevas kriminaalasjas Gediminas Klimasele karistuse kohaldamisel on põhjendatud
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda Gediminas Klimase vangistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamine 14.05.2025.a. Gediminas Klimasele mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks on põhjendatud kohaldatud tõkend, vahistamine, jätta muutmata ja see kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel. 4.8. Puutuvalt prokuröri poolt taotletavat lisakaristust märgib kohus järgnevat. Mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega võib kohus
lg-st 3 tulenevalt Euroopa Liidu kodanikule või tema perekonnaliikmele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos kuni kümneaastase sissesõidu keeluga, kui isiku Eestis viibimine ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut. Süüdistatav Gediminas Klimas on Leedu Vabariigi kodanik ehk siis Euroopa Liitu kuuluva riigi kodanik. Seega peab väljasaatmiseks ja sissesõidukeelu rakendamiseks temast lähtuma oht avalikule korrale või oht riigi julgeolekule. Ohtu avalikule korrale käsitleb korrakaitseseaduse (KorS) § 5, mille lõike 2 kohaselt on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. Riigikohtu halduskolleegium on 27.02.2014.a. kohtuotsuse nr 3-3-1-1-14 p 17 selgitanud, et kui isik on kuriteo toime pannud ja seda kinnitab süüdimõistev kohtuotsus, siis on kolleegiumi hinnangul üheks avalikule korrale ja seeläbi riigi julgeolekule eksisteerivat ohtu kinnitavaks asjaoluks juba eeldatult kuriteo toimepanemise fakt. Seega eeltoodust lähtuvalt kohus märgib, et Euroopa Liidu kodaniku poolt Eesti Vabariigis kuriteo toimepanemine ja selle asjaolud võivad anda alust järeldada sellest isikust lähtuva jätkuva ohu olemasolu üle otsustamisel ning isiku varasem käitumine võib anda piisava aluse 16 põhjendatud arvamuseks, et isik jääb ka tulevikus ohtlikuks avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-103-06 p 15 sedastanud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on näiteks narkokuriteod. Väljasaatmine tugineb rahvusvahelisele õigusele. Euroopa inimõiguste konventsiooni 4. lisa-protokolli järgi võib riik piirata igaühe õigust riigi territooriumil vabalt liikuda ja elukohta valida, kui seda on vaja riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või avaliku korra huvides või kuriteo ärahoidmiseks ning tervise, kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks (art 2 p 3). Kuna Gediminas Klimas on toimepannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise s.o rahvatervise vastase süüteo toimetas Eesti Vabariiki märkimisväärselt suure koguse väga ohtlikku narkootilist ainet, siis on temast lähtuv oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule suur ning tulenevalt sellest, et tegemist on korduvalt toimepandud narkokuriteoga esineb suur risk, et isik võib tulevikus jätkata Eesti Vabariigis narkokuritegude toimepanemisega, seega on põhjendatud tema suhtes
lg 1 alusel kohaldada lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista
Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik (RKKK, nr 3-1-1-18-17, p 13). Mõistes süüdistatavale lisakaristuseks väljasaatmise koos sissesõidukeeluga, tuleb arvestada, et põhi- ja lisakaristus kogumis ei tohi ületada süüdistatava süü suurust (RKKK, nr 1-17-9941, p 16). Seega, antud juhul nii nagu põhikaristust kohaldades, tuleb Gediminas Klimasele ka lisakaristuse kohaldamisel lähtuda tema süü suurusest, mis kuriteo asjaolusid arvestades on keskmine, samas esineb karistust kergendavate asjaoludena puhtsüdamlik kahetsus ja süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine
lg 1 p 3 järgi ning karistust raskendava asjaoluna süüteo toimepanemine omakasu motiivil
p 1 järgi, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks Gediminas Klimase suhtes kohaldada maksimaalset seaduses toodud sissesõidukeelu tähtaega, vaid kohaldada Gediminas Klimasele Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga, mille tähtaeg on 4 aastat 6 kuud.
lg 2 alusel arvutatakse väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega Gediminas Klimase väljasaatmisest. 5. Konfiskeerimine ja asitõendid. 5.1.
lg 2 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine, eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik.
§-st 84 tuleneb, et juhul kui kuriteo toimepanemise vahend võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Antud kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatav Gediminas Klimas rentis sõiduki XXX XXX 28.aprillil 2055 33-ks päevaks. Rendilepingu p 7.3 nähtub, et ta süüdistatav pidi sõiduki rentimise eest tasuma 495 eurot. Eelmärgitud summat on 17 põhjendatud käsitada süüteo toimepanemise vahendina, mis on ära tarvitatud ning mille äravõtmine ei ole võimalik. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud 495 eurot kui kuriteo toimepanemise vahend konfiskeerida ja süüdistatavalt välja mõista riigi tuludesse
lg 2 alusel ja
5.2.
kohaselt kohus konfiskeerib süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. Vastavalt
lg 4 vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud konfiskeerida ja hävitada kuriteo vahetuks objektiks olev narkootiline aine, mis on narkootilise aine ekspertiisist üle jäänud ja on hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis. 5.3.
lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud konfiskeerida mobiiltelefon Samsung Galaxy A05S (pakendatud turvakotti nr G720678) ja ekspertiisidest tagastatud pakendid, mis asuvad MTA uurimisosakonna Lõuna talituses, Sõpruse pst 4a, Tartu. 5.4.
Phone kopeeritud andmed (koopiafaili suurus 10,12 GB, 30,8 MB ning 49,4 GB) ning mobiiltelefonist Samsung kopeeritud andmed (koopiafaili suurus 47,3 MB), mis asuvad MTA uurimisosakonna Lõuna talituses, Sõpruse pst 4a, Tartu. 5.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.