Obsah (7)

§ 130§ 1361§ 56§ 98§ 136§ 120§ 122

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karolin Soo Määruse tegemise aeg ja koht 25.05.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-1538 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus tä

) § 1361 lõike 1 alusel taotluse anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Renue OÜ kinnistule registriosas numbriga XXX (asukohaga XX) summas 54 783,20 eurot Eesti Vabariigi kasuks MTA kaudu (dtl 12-18). MTA põhjendab oma taotlust kokkuvõtvalt järgmiselt: 3.

1. Maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (25.02.2026 teade ja 08.05.2026 korraldus). 3.
2. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse määramine. Asjaolud Renue OÜ tegevuse kohta seoses XX korteriomandiga annavad alust arvata, et Renue OÜ-l on tekkinud XX korteriomandiga seotult maksukohustus, mis on jäetud äriühingu poolt deklareerimata ja täitmata. Maksuhalduril on alust arvata, et Renue OÜ on jätnud korrigeerimata XX kinnistu soetamisel ning XX korteriomandi ehitamisel maha arvatud sisendkäibemaksu seoses korteriomandi esmase kasutusele võtmisega maksuvaba käibe tarbeks. Maksuhalduri praegustel andmetel on läbiviidava maksumenetluse tulemusel võimalik juurde määratav käibemaksusumma 48 422 eurot. Maksumääramise õiguslikuks aluseks on KMS § 32 lõige 4 (dtl 13-15). 3.
3. Esineb põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur tugineb kaheksas väljatoodud punktis (dtl 15-16) kokkuvõttes äriühingu teadlikule tegevusel sisendkäibemaksu korrigeerimata jätmisel, põhjendatud kahtlusele äriühingu majandustegevuse võimaliku lõpetamise osas ning äriühingu juhatuse liikme puudulikule maksekäitumisele. 3.4.

§ 130

lõikes 1 loetletud täitetoimingutest on hüpoteegi seadmine Renue OÜ korteriomandile on kõige sobivam meede, kuna hüpoteegi seadmine ei takista Renue OÜ-l korteriomandi välja rentimist, võõrandamist ega takista mingil viisil äriühingu tegevust. Korteriomandi väärtuseks on hinnatud 504 759 eurot. 3.

1. Arvestades täitekulusid, peab maksuhaldur vajalikuks hüpoteegi seadmist summas 54 783,20 eurot (48 422+6361,20). 3.
2. MTA kinnitab, et taotluses väljatoodud tagatise esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 1361

lõige 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele

-iga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (

§ 130

lg 1 2 punkt 3).

§-s 1361 märgitud haldustoiminguks loa andmine toimub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-des 264 ja 265 sätestatud korras lihtmenetluses ning piiratud teabe tingimustes. Kohtunik otsustab loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. HKMS ja

ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. 5.

§ 1361

lõikes 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur viib läbi menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Menetluse läbiviimise kohta piisab maksuhalduri kinnitusest. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel, st kohus ei saa maksuhalduri taotluse läbivaatamise käigus anda sisulist hinnangut maksuhalduri poolt kontrollimenetluse alustamise ja läbiviimise õiguspärasusele, sest see väljuks taotluse piiridest. Kohtud peavad üldjuhul hoiduma haldusorgani asemel maksuhaldurile sundtäitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel eelhinnangu andmisest kavandatava haldusakti õiguspärasusele (RKÜKm 27.11.2012, 3-3-1-15-12, p 49). Kohus saab sisulisest küljest kontrollida eelkõige seda, kas esinevad või puuduvad kavandatava maksuotsuse tegemist välistavad asjaolud (nt aegumistähtaja möödumine). Maksukohustuslase tegevust väga oluliselt piirava täitetoimingu sooritamiseks (nt pangakonto arestimiseks) loa andmiseks peaks maksusumma määramine olema siiski tõenäoline (TlnRnKm 12.05.2021, 3-20-2505, p 5). 6. Maksuhalduri taotlus vastab

§ 1361

lõike 2 nõuetele, mille kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed (vt ka RKHKm 18.06.2013, 3-3-1-28-13 punkt 10): 1) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (taotluse punkt 1, dtl 12); 2) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus maksukohustuslasest tingitult (taotluse punkt 3, dtl 15-16); 3) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus (taotluse punkt 2 – 48 422 eurot, dtl 15); 4) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (taotluse punkt 5, dtl 17); 5) üks või mitu

§ 130

lõikes 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks (taotluse punkt 4, dtl 16-17). Toimumas on kontrollimenetlus ning esitatud asjaolude põhjal on maksuhalduri kontrolli tulemusena puudutatud isikule maksukohustuse määramine tõenäoline 7. Kuna

§ 1361

alusel loa andmine tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist tagavate toimingute tegemiseks otsustatakse piiratud teabe põhjal juba enne maksukontrolli lõppemist (prognoosotsus), siis ei saa ega pea maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll saab toimuda alles pärast selle maksuotsuse tegemist esitatava kaebuse läbivaatamisel.

1. Maksuhaldur viib 25.02.2026 (dtl 62) ja 08.05.2026 korralduse (dtl 21) alusel Renue OÜ omandis oleva XX (edaspidi XX) 3 1) korteriomandi ettevõtluses kasutamise ja jaanuar 2026 käibedeklaratsioonil deklareeritud andmete õigsuse kontrolli; 2) korteriomandiga teostatud tehingute käibemaksu ja tulumaksu deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil juuni 2024 kuni mai 2025 (ka). arvestamise,
2. Maksuhaldur on taotluses nõutavalt põhistanud, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse määramine. MTA on taotluses konkreetsetele asjaoludele tuginedes selgitanud, milliste asjaolude alusel maksuhaldur loeb XX korteriomandiga seotud maha arvatud sisendkäibemaksu osaks kokku 48 422 eurot: XX kinnistu soetamisel maha arvatud sisendkäibemaksust 17 200 eurot (34 400/2); XX paariselamu ehitamisega seotud kaupade ja teenuste soetamisel maha arvatud sisendkäibemaksust 31 222 eurot (62 443/2) (dtl 12-14). Samas ei ole Renue OÜ MTA-le käesolevaks hetkeks esitanud ehituskulude arvestust (

§ 56kaasaaitamiskohustuse rikkumine) (dtl 13).

MTA on ka selgitanud, millistele asjaoludele tugineb järeldus, et Renue OÜ on võtnud XX korteriomandi esmakordselt kasutusele mais 2025 maksuvaba käibe tarbeks (dtl 14). MTA viitab sisendkäibemaksu korrigeerimise alusena käibemaksuseaduse § 32 lõikele 4. MTA tugineb puudutatud isiku tahtlusele ja maksusumma määramine ei ole esitatud asjaolusid arvesse võttes aegunud (

§ 98lg 1).

Kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest 10.

§ 1361

lõike 1 alusel ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust, vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Seega antakse täitetoiminguks luba, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt RKÜKm 27.11.2012, 3-3-1-15-12 p

1. c; 28.01.2013, 3-3-1-16-
2. p 10.4). Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks. Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (RKHKm 30.04.2013, 3-3-1-4-13, p 22).

§ 1361

lõike 1 kohane kahtlus ei eelda, et isik oleks juba astunud samme selleks, et takistada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks.

1. Kohus nõustub maksuhalduriga, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks. Esitatud andmed viitavad teadlikule maksukohustuse korrigeerimisest hoidumisele. Seda kinnitavad kogumis äriühingu varaline olukord (dtl 16), äriühingu juhatuse liikme poolt kaasaaitamiskohustuse rikkumine (dtl 13) ja asjaolud, mis viitavad sellele, et äriühingu tegevus plaanitakse lõpetada (dtl 159). MTA on menetluse jooksul teinud Renue OÜ-le korduvalt ettepanekuid vabatahtlikuks deklaratsiooni parandamiseks, selgitades äriühingule seadusest tulenevat sisendkäibemaksu korrigeerimise kohustust. Juhatuse liige Y.Y vastas , et tegeleb sellega aprillis, kuid seda teinud ei ole ja ei ole esitanud ka vastuargumente võimaliku kohustuse täitmisele (dtl 3 ja 5). Proportsionaalsus ja avalik huvi
2. Kohus leiab, et maksukohustuslase suhtes ei ole võimalik kohaldada vähemriivavat meedet ja kohaldatav meede on maksude tasumisest kõrvalehoidumise riski arvestades proportsionaalne. MTA taotluse rahuldamine aitab avaliku huvi kaitsele – maksude laekumine 4 – kaasa, sest välistab olukorra, kus võimaliku maksuotsuse tegemisel ei ole seda võimalik täita. Sealjuures on Riigikohus jaatanud võimalust arestida alles tulevikus tekkivat tagastusnõuet (RKHKo 18.06.2013, 3-3-1-28-13, p 13).
3. Maksuhaldur saab kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas ja millises maksumenetluse staadiumis esitada kohtule taotlus täitmist tagavate toimingute tegemiseks, arvestades

§ 136¹ lõikes 1 sätestatud tingimusi (vt nt Tln

RnKm 18.12.2023, 3-23-2539, p 11). Arvestades käesoleva määruse punktides 9 ja ja 11 toodud kaalutlusi saab põhjendatuks pidada taotluse rahuldamist maksumenetluse praeguses staadiumis.

1. Hüpoteegi seadmine ei koorma maksukohustuslast liialt ja ei takista puudutatud isikul majandustegevusega tegelemist. MTA on kohaselt selgitanud tagatava summa suuruse kujunemist seoses täitekuludega (dtl 17). Tagatis, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud
2. Kohus arvestab taotlust rahuldades maksuhalduri kinnitusega, et

§ 136

¹ lõike 3 kohaselt lõpetab MTA Renue OÜ vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui Renue OÜ on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. 16. MTA lõpetab täitetoimingu, kui Renue OÜ on esitanud tagatise

§ 120

lõike 1 punkti 3, § 121 kohaselt suuruses 54 783,20 eurot (48 422+6361,20), valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122

). Kui Renue OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 48 422 eurot. Kokkuvõte 17. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab MTA-le loa hüpoteegi seadmiseks Renue OÜ kinnistule registriosas numbriga XXX (asukohaga XX) summas 54 783,20 eurot Eesti Vabariigi kasuks MTA kaudu. (allkirjastatud digitaalselt) 5