Obsah (5)

§ 101j§ 97§ 100§ 101§ 99

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-7707 Tsiv

§ 101järgses ulatuses, tuleks kindaks teha hagejate ema majanduslik seisund.

Hagejad vaidlevad kostja taotlustele vastu. Kohus kostja etteheitega hagi muutmise kohta ei nõustu. Oma vajaduste täpsustamine endast hagi aluse muutmist ei kujuta. Nõude suurendamist tulenevalt TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 376 lg 4 p 2 hagi muutmiseks ei peeta. Kohus jätab kostja 17.11.2025 vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. TsMS § 236 lg 2 kohaselt kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks. TsMS § 236 lg 3 esimese lause järgi tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad andmed. TsMS § 238 lg 1 alusel võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kostja on taotlenud tõendi kogumist tõendamaks, et hagejate ema ei tee kulutusi väidetud ulatuses. Kohus leiab, et asjas omavad tähendust hagejate vajadused, mitte ema poolt tehtavad kulutused. Kohus jätab kostja 17.11.2025 taotluse tõendi kogumiseks rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 4.

(perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Kohus tuvastab, et kostja on hagejate isa (sünnitõendid dtl 9-11), mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist. 5.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hagejad elavad oma ema juures. 6. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). 7.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2024 on indekseeritud baassumma 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot. 8.

§ 101

lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus, alates kolmandast lapsest 100 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot (PHS § 21 lg 2). 9.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga 3 koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hagejad ei viibi kostja juures keskmiselt seitse ööpäeva kuus või enam. 10.

§ 101

lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hageja I ja II vanusevahe on suurem kui kolm aastat ja hagejad II ja III on kaksikud. 11.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: hagejad I ja II -alates 15.05.2024 kuni 31.03.2025.a. 250,22 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 37,5 (pool poolest lasterikka pere toetusest 450 eurot : 3 last); - alates 01.04.2025.a. 264,24 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 - 37,5); hageja III -alates 15.05.2024 kuni 31.03.2025.a. 240,22 eurot kuus (272,76 + 54,96 - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 37,5); - alates 01.04.2025.a. 254,24 eurot kuus (282,31 + 59,43 - 50 - 37,5). 12. Hagejate väitel ei piisa nende vajaduste rahuldamiseks

§ 101

alusel arvestatud summadest.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

1. Hagejad on välja toonud (dtl 136), et nende igakuised vajadused on keskmiselt järgmised: vajadus (eur/kuus) eluase toit telefon, internet, tv tervishoid hügieen kool riided-jalanõud huviharidus vaba aeg majapidamistarbed, kodukeemia kodutehnika kindlustus kütus koduloom kokku (eur kuus) hageja I 246,1 250 10 65 15 60 150 261,67 75 10 10 10 35 25 1222,77 hageja II 246,1 175 22 20 15 60 100 85 45 10 5 10 35 25 853,1 hageja III 246,1 150 22 20 15 60 100 0 45 10 5 0 35 25 733,1
2. Hagejad on välja toonud, et elavad emaga neljakesi, laste elukohaks on Lasnamäel asuv x-toaline korter, mis on lapsevanemate kaasomandis. Kummalegi vanemale kuulub ½ kaasomandiosa (väljavõte kinnistusraamatust dtl 48-49).
3. Riigikohus on selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi. Lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele 4 vanemale kuuluvas eluruumis. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu. Eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses (3-2-1-69-13, p 17-21).
4. Kostja tõi välja, et korteri suurus on 79,8 m2 ning sarnaste korterite üürihind on ca 8,59 eur/m2 (üürikuulutused dtl 50-52). Hagejad nõustusid nimetatud andmetega ning märkisid, et kõik ruumid on kõigi elanike ühiskasutuses. Iga hageja poolt saadava kasutuseelise väärtus on seega 171,37 eurot (79,8 x 8,59 : 4) kuus.
5. Hagejad esitasid KÜ arved ja väljavõtte arvete tasumise kohta 9 kuul (dtl 92-98, 99, 192), millest nähtuvalt on ühe kuu kulu keskmiselt 248,48 eurot ((1820,84+415,49) : 9), st igale hagejale langev osa on 62,12 eurot kuus. Hagejad esitasid väljavõtte kahe kuu maksete kohta Enefit AS-ile (dtl 193), millest nähtuvalt on kulu keskmiselt 36,58 eurot kuus, so 9,15 eurot hageja kohta. Hagejad märkisid, et koduse interneti ja tv jaoks kasutatakse AS STV paketti, kuid tõendeid vastava kulu osas esitatud ei ole.
6. Kohus asub seisukohale, et iga hageja vajadus seoses eluasemega on 242,64 eurot kuus (171,37 + 62,12 + 9,15).
7. Kohus leiab, et hagejate märgitud vajadused seoses toiduga on tavapärasest kõrgemad. Hagejad ei ole välja toonud, et neil oleks tervislikust seisundist tulenevaid erivajadusi seoses toitumisega. 2020.a. veebruaris valminud „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise“ uuringus (RAKE uuring) on hinnatud hageja I vanusegrupi laste keskmiseks kuluks seoses toiduga 133 eurot kuus ning hagejate II ja III vanusegrupis 107 eurot kuus. Statistikaameti andmete kohaselt on tarbijahinnaindeks käesoleva aasta III kvartalis võrreldes 2020.a. I kvartaliga tõusnud 49,4% võrra
8. Kohus leiab, et võttes arvesse nimetatud hinnatõusu on hageja I vajadus seoses toiduga hinnanguliselt ca 200 eurot kuus, hagejal II ca 160 eurot kuus ning hagejal III, arvestades ka mastaabisäästu, ca 136 eurot kuus.
9. Seoses sidekuluga esitasid hagejad kahe kuu väljavõtte maksetest Telia Eesti AS-ile (dtl 194), millest nähtuvalt on kulu keskmiselt 49,19 eurot kuus, so 12,30 eurot hageja kohta. Kohus leiab, et hagejad II ja III ei ole välja toonud asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada nende vajaduse sidele nimetatust suuremas ulatuses.
10. Kohus leiab, et tavapärased kulud vitamiinide, käsimüügiravimite, jm apteegitarvete ostmiseks jäävad 15 euro piiresse inimese kohta kuus. Hagejad märkisid, et hagejal I on halb nägemine ja ta on varem kandnud prille. Kuna spordiga tegelemine on prillidega ebamugav, on ta hakanud kandma kontaktläätsi, mille maksumus on 90 eurot iga kahe kuu kohta. Hagejad esitasid 15.09.2025 maksekorralduse Instrumentarium Optikale summas 112 eurot (dtl 180-181). Kohus leiab, et nimetatud tõend hageja I väidetut tuvastada ei võimalda, sest sellest ei nähtu, mille eest on makse tehtud. Et hageja I kannab prille, vaidlusalune ei ole. Seoses sellega on põhjendatud tavapärasest mõnevõrra suurem vajadus seoses tervishoiuga, mille ulatus jääb kohtu hinnangul 25 euro piiresse kuus.
11. Harilikud vajadused hügieenitarvetele (seep, šampoon jms) ei ületa kohtu hinnangul, arvestades ka mastaabisäästu, 7 eurot kuus. Kooliga seotud kulutuste tegemiseks (vihikud jms), võttes arvesse, et osaliselt on vajadused kaetud toetuse 100 eurot kooliaastas arvel, kulub hinnanguliselt kuni 10 eurot hageja kohta kuus.
12. Eelviidatud uuringus on hageja I vanusegrupi laste keskmiseks kuluks seoses riiete ja jalanõudega hinnatud 52 eurot kuus ning hagejate II ja III vanusegrupis 63 eurot kuus. Võttes arvesse hinnatõusu on hageja I vajadus seoses riiete ja jalanõudega hinnanguliselt ca 78 eurot kuus ning hagejatel II ja III ca 94 eurot kuus kummalgi. Hageja I on välja toonud täiendava kulu 1 https://stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator 5 iluuisutamise kostüümide ostmiseks, kuid ühtegi tõendit vastava maksumuse kohta esitanud ei ole, kuigi kohus vastavale vajadusele 28.10.2025 tähelepanu juhtis.
13. Seoses huviharidusega tõid hagejad välja, et hageja I tegeleb iluuisutamisega, hageja II käib ujumas, trennid maksavad vastavalt 170 eurot ja 85 eurot kuus. Kohus palus 28.10.2025 määruses hagejatel täpsustada, millises huviringis ja mis perioodidel alates 15.05.2024 iga hageja käinud on, kas kuutasu on alates hagi esitamisest muutunud ning kas trennid toimuvad ka suvekuudel. Hagejad täpsustust ei esitanud. Hagejad on esitanud iluvõimlemise kohta 13.06.2024 makse 80 eurot (dtl 101), 2025.a. maikuu arve 150 eurot (dtl 115) ning 12.09.2025 ja 15.10.2025 maksed 170 eurot kumbki (dtl 182). Esitatust ei nähtu, et trennid toimuksid ka juulis ja augustis. Kohus tuvastab, et hageja I trenn maksis kuni 2025.a. maini aasta kohta arvestatuna 66,67 eurot kuus (80 x 10 : 12), kuni 2025.a. septembrini 125 eurot kuus (150 x 10 : 12) ning alates septembrist 141,67 eurot kuus (170 x 10 : 12). Ujumise kohta on esitatud maksed perioodist 13.11.2023 - 13.06.2024 (dtl 103) keskmises summas 70,63 eurot kuus, 2025.a. juuni arve 85 eurot (dtl 116) ning 12.09.2025 ja 08.10.2025 maksed 85 eurot kumbki (dtl 189). Kohus tuvastab, et hageja II trenn maksis kuni 2025.a. septembrini aasta kohta arvestatuna 58,86 eurot kuus (70,63 x 10 : 12) ning edasiselt 70,83 eurot kuus (85 x 10 : 12).
14. Hageja I märkis, et võistlushooaja jooksul toimuvad mitmed võistlused, millel osalemiseks tuleb tasuda stardimaks 60 eurot iga võistluse kohta. Aastas toimub keskmiselt vähemalt 10 võistlust. Hagejad esitasid kahe iluvõimlemisturniiri juhendid (dtl 183-185, 186-188), milles on märgitud stardimaks vastavalt 60 ja 65 eurot. Kohus leiab, et kulu seoses märgitud ulatuses võistlustel osalemisega ei ole hinnatav lapse esmavajadusena. Spordiga tegelemiseks ei pea tingimata osalema ka võistlustel, seda enam igal võistlusel. Kohus loeb kulu põhjendatud ulatuseks 10 eurot kuus, so kahel võistlusel osalemine aastas.
15. Hagejate märgitud vajadused vaba aja veetmiseks (sh meelelahutus) kohtu hinnangul tavapärast keskmist mõistlikku ulatust ei ületa. Harilike majapidamistarvete ostmiseks ei kulu kohtu hinnangul üle 5 euro hageja kohta kuus. Kohus ei pea põhjendatuks arvestada eraldi vajaduste kategooriana kodutehnikat. Eluaseme kasutamisest saadava kasutuseelise väärtus on arvestatud üürihindade järgi, üürikorterid sisaldavad harilikult ka esmast kodutehnikat. Kohtu hinnangul ei ole laste esmavajadustena hinnatavad ka kulutused täiendavale kindlustusele seoses võimalike vigastuste ja terviseprobleemidega. Kodulooma kulud endast laste vajadusi ei kujuta. Seoses väidetud transpordikulutustega (kütusekulu) tegi kohus 28.10.2025 hagejatele ettepaneku esitada ka oma kütusekulusid tõendavad tõendid, nt tšekid või konto väljavõte tasumiste kohta tanklates, ning täpsustada, kas ema viib hagejaid pidevalt autoga kooli ja trennidesse ning kui kaugel need hagejate kodust asuvad. Hagejad nõutud täpsustust ega ühtegi tõendit ei esitanud. Kohus leiab, et hagejad ei ole tõendanud oma vajadusi seoses kütusekuluga.
16. Hagejate igakuised vajadused on kohtu hinnangul kokkuvõtlikult järgmised: vajadus (eur/kuus) eluase toit telefon, internet, tv tervishoid hügieen kool riided-jalanõud huviharidus hageja I 242,64 200 10 25 7 10 78 kuni 30.04.25 66,67 al 01.05.25 125 al 01.09.25 hageja II 242,64 160 12,3 15 7 10 94 kuni 01.09.25 58,86 al 01.09.25 70,83 hageja III 242,64 136 12,3 15 7 10 94 0 6 vaba aeg majapidamistarbed, kodukeemia kütus kokku (eur kuus) 141,67 75 5 0 kuni 30.04.25 719,31 al 01.05.25 777,64 al 01.09.25 794,31 45 5 0 kuni 31.08.25 649,8 al 01.09.25 661,77 45 5 0 566,94
17. Arvestades hagejate vajadustest maha lapsetoetuse ja poole lasterikka pere toetuse arvel kaetud osa (

§ 101

lg 5), on ülalpidamiskohustuse võrdsel jagamisel kostjale langev osa: hageja I - 15.05.2024 - 30.04.2025.a. 282,16 eurot ((719,31 - 80 - 75 (so 450 : 2 : 3)) : 2); - 01.05.2025 - 31.08.2025.a. 311,32 eurot ((777,64 - 80 - 75) : 2); - al 01.09.2025.a. 319,66 eurot ((794,31 - 80 - 75) : 2); hageja II - 15.05.2024 - 31.08.2025.a. 247,40 eurot ((649,8 - 80 - 75) : 2); - al 01.09.2025.a. 253,39 eurot ((661,77 - 80 - 75) : 2); hageja III - al 15.05.2024.a. 195,97 eurot (566,94 - 100 - 75) :

2. Kohus tuvastas eelnevalt, et iga hageja poolt saadava kasutuseelise väärtus on 171,37 eurot kuus. Kuna kummalegi vanemale kuulub ½ kaasomandiosa korterist, annavad mõlemad vanemad igale hagejale igakuiselt vahetult ülalpidamist poole saadava kasutuseelise väärtuse ulatuses, so 85,69 eurot kuus.
3. Kohtule on esitatud andmed elatise tasumise kohta 01.05.2024 - 10.11.2025 (dtl 158). Perioodil 15.05.2024 - 30.11.2025 pidi kostja andma ülalpidamist kokku 5 462,75 eurot hagejale I ((282,16:31x17p) + (282,16 x 11k) + (311,32x4k) + (319,66x3k)), 4 606,84 eurot hagejale II ((247,4:31x17p) + (247,4 x 15k) + (253,39 x 3k)) ja 3 634,93 eurot hagejale III (((195,97:31x17p) + (195,97 x 18k)).
4. Kostja andis vahetult ülalpidamist sel perioodil igale hagejale 1 589,41 eurot ((85,69:31x17p) + (85,69 x 18k). Kostja pidi täiendavalt andma ülalpidamist rahas hagejale I 3873,34 eurot (5462,751589,41), hagejale II 3017,43 eurot (4 606,84-1589,41) ja hagejale III 2045,52 (3 634,93-1589,41), so kokku 8 936,
5. Kohus tuvastab maksete väljavõttelt (dtl 158), et kostja tasus sel perioodil elatist kokku 10 547,1 eurot ((560:31x17) + (560x10) + (580x8)). Väljavõttelt nähtuvalt on kostja tasunud elatisemakseid regulaarselt igakuiselt.
6. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ülalpidamise andmise kohustust rikkunud. Kohus jätab hagi rahuldamata.
7. Kohus ei nõustu kostjaga, et esineksid hagejate seadusliku esindaja ilmsele menetlusõiguste kuritarvitamisele viitavad asjaolud, mis võimaldaksid menetluskulude tema kanda jätmist TsMS § 164 lg 12 alusel. Puudub alus arvata, et kostja poolt etteheidetavad täpsustused menetluse kestel 7 oleksid tehtud menetluse venitamiseks vms pahausksel eesmärgil. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 8