) § 429 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
Kohus leiab, et kuivõrd kõnealusel juhul saavad menetlusosalised menetluse esemeks olevat õigust käsutada, saab samas korras ja alustel loobuda hagita asjas esitatud avaldusest. 4. Kohus selgitab, et avaldaja ei saa uuesti pöörduda kohtusse sama puudutatud isiku vastu vaidluses samal alusel sama vaidluse eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud avaldusest loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, siis kannab kostja
lg 5 kohaselt hageja menetluskulud.
lg 2 ja § 477 lg 1 võimaldavad kohaldada viidatud normi ka hagita menetluses (RKTKm 04.06.2012, 3-2-1-85- 12, p 14). Puudutatud isik on avaldaja nõude menetluse käigus rahuldanud. Kuna avaldaja poolt kohtusse pöördumist ei saa pidada põhjendamatuks, tuleb menetluskulud kanda puudutatud isikul. 6. Avaldaja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt. Juhindudes
lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses rahaliselt kindlaks avaldaja menetluskulude nimekirja ja kohtumaterjalide põhjal. 7. Riigilõiv on kohtukulu (
Avalduse esitamisel kuulus tasumisele riigilõiv summas 50 eurot. Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb 25 euro ulatuses avaldajale hüvitada. Ülejäänud osas, s.o 25 euro ulatuses, on avaldajal õigus taotleda riigilõivu tagastamist seoses avaldusest loobumisega (
Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (
8.
lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates. 9. Puudutatud isik on leidnud, et juristi põhjendatud tunnihind on kohtupraktika kohaselt 120 eurot. Kohtule ei ole selline praktika teada. Kohus leiab, et tunnitasu 149 eurot ei ületa mõistlikku piiri ka mitteadvokaadist esindaja puhul. Võimalik lisanduv käibemaks ei ole hüvitatav, kuna avaldaja ei ole esitanud vastavat kinnitust (
10. Kohus nõustub puudutatud isikuga selles, et osaliselt ei saa avaldaja esindaja tööaja kulu lugeda põhjendatuks. Taotluses on märgitud ajakulu 1,16 tundi seonduvalt avalduse täienduse koostamisega. Avalduse koheselt õige vormistamise korral oleks taoline ajakulu jäänud ära. Puudutatud isik ei pea kandma kulusid, mis on seotud ebatäpse avalduse esitamisega. Kohtu 2 infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja lepinguline esindaja olnud mitme korteriühistu esindajaks ning avalduste esitamise praktika juba välja kujunenud. Arvestades ajakulu, mida saab lugeda mõistlikult põhjendatuks, määrab kohus menetluskulu rahaliseks suuruseks 397,50 eurot (lepingulise esindaja tasu 2,5 tunni eest tasumääraga 149 eurot; riigilõiv 25 eurot) ja mõistab selle puudutatud isikult välja. 11.
Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
) /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.