← Eesti

2-21-581/29

Obsah (6)§ 69§ 29§ 65§ 6§ 197§ 198

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Triin Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2026, Narva Tsiviilasja number 2-21-581 Tsiviilasi G.K hagi S.Y vastu sundtäitmise lubamat

) § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

§ 69

lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Laenulepingust nähtuvalt oli laenusaajaks kostja ja kaastaotlejaks hageja (dtl 27). Asjas esitatust tulenevalt ei ole pärast kaasomandi jagamist laenulepingut kohustuste osas muudetud. Järelikult vastutavad pooled laenuandja ees laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt (vt laenulepingu p 1, dtl 28). 11. Solidaarvõlgniku tagasinõude rahuldamiseks tuleb teha kindlaks, millises ulatuses vastutavad solidaarvõlgnikud võlausaldaja nõude täitmise eest omavahel (sisesuhtes) (RKTKo 21.06.2013, 3-2-1-54-13, p 11).

§ 69reguleerib solidaarvõlgnike omavahelist suhet ehk nn sisesuhet.

Solidaarvõlgnike sisesuhte regulatsiooni eesmärk on välja selgitada, kuidas jaguneb vastutus solidaarkohustuse täitmise eest üksikute solidaarvõlgnike vahel. Solidaarvõlgnikel on sisesuhtes osavastutus ja sellisel juhul võib mõni solidaarvõlgnikest kohustuse täitmise eest ka üldse mitte vastutada. Seda kinnitab

§ 69

lg 1 teine pool, st solidaarvõlgnike omavaheline vastutus võib jaguneda ka teisiti, kui see tuleneb "kohustuse olemusest“ (RKTKo 08.12.2010, 3-2-1-128-10, p 10). Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma

§ 69

lg 1 järgi võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Seega eelduslikult peavad kaaslaenusaajad omavahelises suhtes kandma pangale tehtavaid tagasimakseid võrdselt. 12.

§ 29

lg 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut

§ 29

lg 4 järgi nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.

§ 29

lg-s 4 sätestatu tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest (RKTKo 10.07.2023, 2-20-11960, p 12.1). 5

(9)2-21-581
  1. Hageja väitel oli korteri jätmine tema omandisse seotud muu hulgas kostja muude kohustustega. Sellel asjaolul ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel iseseisvat määravat tähtsust Kohus ei tuvastanud, et pooled oleksid leppinud kaasomandi lõpetamisel või pärast seda kokku, et laenumaksete tasumine jääb hageja ainukohustuseks. Isegi kui kinnisasi jääb pärast kaasomandi lõpetamist ühe poole ainuomandisse, ei vabasta see teist poolt automaatselt solidaarsest laenukohustusest panga ees ega muuda pooltevahelist sisesuhet, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtu hinnangul ei leidnud kinnitust kostja väited selle kohta, nagu oleks poolte vahel olnud kokkulepe, et panga ees võetud laenukohustus jääb edaspidi üksnes hageja kanda. Kostja ei ole tõendanud poolte kokkulepet või muud piisavalt selget asjaolu, millest nähtuks, et pooled soovisid edaspidi jätta laenukohustuse kandmise üksnes hageja kanda.
  2. Kohtule ei nähtu, et kostja oleks pärast kaasomandi jagamist poolte ühisest laenukohustustest tulenevaid nõudeid täitnud. Kohus tuvastas, et pärast kaasomandi jagamist Viru Maakohtu 01.06.2015 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-15-6377 jätkas panga ees laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist vaid hageja. Hageja esitas kohtule pangakonto väljavõtted (dtl 40-42, 95), millelt kohus tuvastas, et hageja täitis laenulepingust nr XXX tulenevaid kohustusi AS-le LHV Pank perioodil 09.07.2019 – 03.11.2021 kokku summas 2631 eurot. AS LHV Panga kinnituse kohaselt puudus 04.11.2021 seisuga võlgnevus ja ajavahemikus 23.11.2019 - 03.11.2021 on teinud laenumakseid hageja (dtl 208). Kui vaidlusalusel perioodil tegi laenumakseid üksnes hageja ja laenulepingu järgne võlgnevus puudus, siis kinnitab see, et hageja kandis panga ees faktiliselt ka kostja osa kohustuse täitmisest. Kohtu hinnangul tekib olukorras, kus üks solidaarvõlgnik täidab panga ees kohustust rohkem, kui talle omavahelises suhtes langeb, kohustust täitnud solidaarvõlgnikul teise solidaarvõlgniku vastu tagasinõue ulatuses, milles ta täitis ka teise poole osa.
  3. Kohus leiab, et hageja ja kostja olid solidaarvõlgnikud panga ees laenulepingust tuleneva kohustuse täitmisel (

§ 65

lg 1 mõttes) ja hagejal on kohustuste täitmise tõttu solidaarvõlgniku sisesuhtes tekkinud nõue kostja vastu, välja arvatud talle endale langevas osas (

§ 69lg 2 alusel). 16. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 138 lõigete 1-2 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

§ 6

järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kostja tugineb võimalikule hea usu põhimõtte rikkumisele (TsÜS § 138 ja

§ 6

) viidates, et omandi kaotuse eest saadud hüvitise suurus on ebaõiglane ja väike, arvestades korteriomandi omandamise hinda.

§ 6ja Ts

ÜS § 138 järgi peavad pooled teineteise suhtes käituma heas usus ning õiguse teostamist võib piirata eeskätt siis, kui tegemist on kuritarvitusliku, vastuolulise või muul viisil vastuvõetamatu käitumisega. Kohus ei tuvastanud selliseid erandlikke asjaolusid, millest nähtuks, et üks pool on loonud teisele poolele selge ja põhjendatud usalduse vastupidise õigusliku olukorra suhtes või kus õiguse teostamine kahjustaks teist poolt ebamõistlikult. Asjaolu, et hageja tasus mõnda aega laenu üksinda, ei tähenda, et ta loobus regressiõigusest või et tema hilisem tuginemine seadusest tulenevale tagasinõudele oleks õiguste kuritarvitamine. Kostja väide, et omandi kaotuse eest väljamõistetud 3000 euro suurune hüvitis oli ebaõiglane, puudutab asjaolusid, mis olid olemas juba 01.06.2015 kohtuotsuse tegemise ajal, mistõttu ei saa sellele käesolevas TMS § 221 hagis tugineda sundtäitmise välistava vastuväitena. 6

(9)2-21-581 17. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ja kostja olid panga ees laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisel solidaarvõlgnikud. Kostja ei ole toonud esile ja tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks kohus järeldada, et poolte kokkuleppest või kohustuse olemusest tulenevalt oli poolte vastutus omavahelises suhtes ebavõrdne või solidaarkohustus üksnes hageja kanda. Seega tekkis hagejal pärast 01.06.2015 kohtuotsuse jõustumist kostja vastu laenumaksetest tulenev tagasinõue ulatuses, milles hageja täitis laenukohustust ka kostja eest, ning see nõue oli vähemalt 1263 euro ulatuses tasaarvestatav kostja täitedokumendist tuleneva nõudega. 18.

§ 197

lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

§ 198kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.

Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Tasaarvestuse tegemiseks peavad seega poolte vahel olema vastastikused samaliigilised kohustused. Tasaarvestuse õigus tekib juhul, kui kahe isiku vahel eksisteerivad vastastikused samaliigilised nõuded (

§ 197, komm 4.2.1 – Varul, P jt.

Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2016).

  1. Hageja esitatud pangakonto väljavõtete kohaselt tasus ta pärast 01.06.2015 kohtuotsuse jõustumist ajavahemikul 11.06.2019 kuni 07.01.2021 laenulepingust tulenevate kohustuste katteks 1721 eurot (dtl 40, 42) ja 08.01.2021 kuni 03.11.2021 910 eurot (dtl 100). Kohus tuvastas, et hageja edastas kostjale e-posti teel tasaarvestusavaldused 13.01.2021 860,50 euro ja 03.11.2021 402,50 euro osas (dtl 101-107). Kostja ei ole tasaarvestusavalduste kättesaamist eraldi vaidlustanud. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja esitatud tasaarvestusavaldused on kostjale kätte toimetatud. Kuna pooled olid panga ees solidaarvõlgnikud ja kostja ei ole tõendanud, et ta oleks omavahelises suhtes nende maksete kandmisest vabastatud või et ta oleks ise vastavas ulatuses kohustust täitnud, oli hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist vähemalt poole ulatuses neist maksetest, milles hageja täitis panga ees ka kostja osa.
  2. Kostja väide, et nõuded ei ole samaliigilised, ei ole põhjendatud, sest nii kostja täitedokumendist tulenev nõue kui ka hageja laenumaksete tagasinõue on rahalised nõuded. Hageja laenulepingust tulenevate maksete solidaarkohustuse täitmise nõue ja kostja täitedokumendist tulenev nõue on vastastikused, rahalised ja samaliigilised ning seega tasaarvestatavad. Kuna hageja tasaarvestas oma kostja vastu tekkinud tagasinõude kostja täitedokumendist tuleneva nõudega, lõppes kostja nõue hageja vastu kattuvas ulatuses tasaarvestuse tõttu. Kohus leiab, et tasutud laenumaksetest poole ulatuses on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist kostjalt ja nõuete tasaarvestus on põhjendatud 1263 euro osas.
  3. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et sundtäitmine täiteasjas nr XXX tuleb tunnistada TMS § 221 lg 1 alusel osaliselt lubamatuks 1263 euro osas. Hagi kuulub rahuldamisele.
  4. Viru Maakohtu 15.01.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu toime lõpeb pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist, mistõttu ei ole vajalik seda täiendavalt tühistada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7

(9)2-21-581
  1. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
  2. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks.
  3. TsMS § 176 lg 6 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Käesoleval juhul ei pea kohus vajalikuks arvete esitamist ja saab taotluse kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks lahendada menetluskulude nimekirja ning toimiku materjalide alusel.
  4. Riigilõiv hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt summas 250 eurot on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.
  5. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.
  6. Hageja esindaja tasumäär oli 120 eurot tunnis (koos käibemaksuga). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 16.04.2021, 2-204817, p 20). Kuigi Riigikohtu lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus leiab, arvestades Riigikohtu praktikat, esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat) ja keskmisi turuhindasid, et tunnihind on mõlemal juhul põhjendatud ega ületa keskmist turuhinda.
  7. Hageja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Hageja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas on 20,95 tundi. Järgnevalt analüüsib kohus hageja taotlust lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks hageja näidatud kirjete kaupa (osaliselt on kirjed grupeeritud), hinnates lühidalt hageja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. 1) 14.01.2021 hagiavalduse koostamine, hagi tagamise taotluse koostamine, lisade komplekteerimine 3,5 h − põhjendatud ja vajalikud toimingud ning ajakulu. 2) 15.01.2021 hagi tagamise määrusega tutvumine 0,2 h; 01.02.2021 hagivastusega (29.01.2021) tutvumine 0,5 h; 15.02.2021 kirjaliku seisukoha koostamine 0,05 h − põhjendatud ja vajalikud toimingud ning ajakulu. 3) 02.11.2021 kohtuistungiks ettevalmistamine 1 h ja 03.11.2021 istungil osalemine 0,7 h (42 min) − põhjendatud ja vajalikud toimingud ning ajakulu. 4) 12.11.2021 hagiavalduse täiendamine, lisade komplekteerimine 1,5 h – põhjendatud ja vajalik toiming ning ajakulu. 5) 21.12.2021 uue hagivastusega tutvumine 0,5 h; 14.04.2025 10.04.2025 kohtumääruse ja kohtunõudega tutvumine 0,6 h; 20.05.2025 vastuse kohtunõudele koostamine, lisade komplekteerimine 2 h – põhjendatud ja vajalikud toimingud ning ajakulu. 8
(9)2-21-581 6) 26.05.2025, 23.05.2025 kohtumäärusega tutvumine 0,2 h; 28.05.2025 vastuväite kohtu tegevuse peale koostamine 4 h; 29.05.2025 tõendite esitamine 0,5 h – põhjendatud ja vajalikud toimingud ning ajakulu. 7) 02.06.2025, 02.06.2025 kohtumäärusega tutvumine 0,2 h; 20.01.2026, 08.01.2026 kohtumäärusega (seletused) tutvumine 0,6 h – põhjendatud ja vajalikud toimingud ning ajakulu. 8) 02.03.2026 vastuse kohtuselgitustele koostamine 2,2 h; 13.04.2026, 13.04.2026 kohtumäärusega tutvumine 0,3 h; 23.04.2026 AS LHV Pank vastuse ja selle lisaga tutvumine, analüüsimine 0,8 h; 30.04.2026 kirjaliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja kohtule koostamine 1,6 h – põhjendatud ja vajalikud toimingud ning ajakulu.
  1. Kohus määrab eelneva põhjal hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 2764 eurot (lepingulise esindaja tasu 20,95 tunni eest tasumääraga 120 eurot tunnis; riigilõiv 250 eurot) ja mõistab selle kostjalt välja. Kohus leiab, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu, menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku arvestades põhjendatud. Hageja ei ole käibemaksukohuslane.
  2. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). (allkirjastatud digitaalselt) Triin Maksing kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.