RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-25-2126 2. juu

) alusel.

1. Tartu Halduskohus andis
2. juuni
3. a määrusega PPA-le loa pidada puudutatud isikut kinnipidamiskeskuses

alusel kinni kuni

1. augustini
3. PPA esitas
4. augustil 2025 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada
5. juuni
6. a määrusega antud luba

§ 362lg 5 alusel kuni neljaks kuuks.

Puudutatud isiku puhul on täidetud

§ 361

lg-s 1 nimetatud põhimõte ning § 361 lg 2 p-des 1, 2, 4 ja 6 sätestatud kinnipidamise alused. Isiku põgenemise ohtu kinnitavad väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-des 4, 6 ja 8 nimetatud asjaolud. 3-25-2126 3.

1. Taotluse kohaselt võisid isikud kahekesi ületada ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone. Piiriületuse koht ja asjaolud polnud selged. Isik võib olla Venemaa Föderatsiooni kodanik, ent isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid puuduvad. Isiku sõnul soovis ta kiiresti Venemaalt põgeneda, et mitte minna Ukraina sõtta. Isik tuvastati tema seletuse alusel. Rahvusvahelise kaitse menetluse käigus ei ole isik esitanud ja isiku telefoni läbivaatuse ajal ei ole PPA veel leidnud ühtegi koopiat isikut tõendavast dokumendist, mis aitaks tuvastusprotsessiga edasi minna. Samuti ei saa PPA teha ametlikku päringut Venemaa ametivõimudele. Rahvusvahelise kaitse menetlus hõlmab vestlust kaitse taotlejaga, tõendite ja telefoni läbivaatamist ning päritolumaa teabe kogumist. Isikuga tehti
2. augustil 2025 esimene vestlus. Isiku jätkuv kinnipidamine kuni rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni on vajalik, kuna temaga seotud asjaolud ei ole veel välja selgitatud ning menetlus on pooleli. Vestlusel peab PPA kontrollima saadud teavet ning võrdlema seda päritolumaa teabega. Pärast seda on vaja teha puudutatud isikuga täiendav vestlus, et isik saaks esitada vastuväited PPA argumentidele. Esmasel vestlusel andis puudutatud isik üldsõnalisi seletusi ega esitanud tagakiusamist tõendavaid dokumente või konkreetseid fakte. Isiku selgitused rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjenduste kohta vajavad täpsustamist, sest tema esialgsetest seletustest nähtub, et ta lahkus Venemaalt ja on viibinud sõjatsoonis, kuid seletused on üldsõnalised: isik ei oska mainida, kus ta baseerus, ei oska nimetada väeosa, kuupäevi ega seda, mis suunas ta sõjatsoonist põgeneda tahtis. Isiku hoiakust nähtub, et tema soov oli pigem lahkuda Austriasse, sest isiku enda sõnade kohaselt oleks ta sinna läinud, kui Austria vaid oleks lähedal olnud. 3.
3. Isikut saab kinni pidada

§ 361

lg 2 p 6 alusel, arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis: ebaseaduslik piiriületus, sõjatsoonis viibimine ja kaevikute kaevamine ning karistuse kandmine Venemaa vanglas. Puudutatud isik ütles rahvusvahelise kaitse vestlusel, et viibis sõjatsoonis ning teda saadeti kaevikuid kaevama. Isik väidab, et pärast kaevikute kaevamist oleks teda edasi saadetud rindele, sest Tšetšeenias oli käsk, et kõik süüdimõistetud saadetakse rindele, kuid puudutatud isiku sõnade kohaselt õnnestus tal järgmisel päeval sõjaväeüksusest põgeneda. PPA-le teadaolevalt on puudutatud isik pannud toime kuriteo (narkootikumide levitamine), mille eest mõisteti talle

1. veebruaril
2. a 8-aastane vangistus range režiimiga Tšernokozova koloonias Tšetšeenias. Ta viibis seal kuus aastat ja kümme kuud ning vabanes vangistusest
3. veebruaril
4. Avaliku korra tagamiseks tuleb riigil reageerida välismaalaste ebaseaduslikule riigis viibimisele ning seda eriti olukorras, kus Venemaa Föderatsiooni kodanikest lähtuv oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale on suurenenud. PPA-le teadaolevalt pannakse range režiimiga kolooniasse isikuid, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. 3.
5. Esineb põgenemise oht, sest isik on rahvusvahelise kaitse menetluse vestlusel kinnitanud, et ta ei soovi Venemaale tagasi pöörduda, sest tema sõnul ootab teda seal surm. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibida. Vabaduses viibides võib ta lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda end Eestis varjama. Varem pole dokumentide puudumine takistanud isikul ületada nende riikide piire, mille vahel on piirikontroll. Schengeni alal saab isik märkamatult edasi liikuda. Põgenemisohtu ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega.
6. Tallinna Halduskohus pikendas
7. augusti
8. a määrusega PPA taotlusel luba kinnipidamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks (kuni
9. detsembrini 2025 k.a). 4.
10. Halduskohus leidis, et kinnipidamise aluseks ei saa olla

§ 36

¹ lg 2 p-d 1 ja 2, kuid rahuldas taotluse

§ 362lg 2 p-de 4 ja 6 alusel.

Esineb vajadus selgitada välja puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. Isiku seletusi tuleb võrrelda päritolumaa infoga, samuti tuleb hinnata nende tõepärasust. Praeguseks ei ole puudutatud isiku isikusamasus lõplikult välja selgitatud. Taotluse aluseks olevad asjaolud on oma olemuselt sellised, 2

§ 361

lg 2 p 4 alusel, pole vaja kontrollida, kas lisaks on see vajalik

§ 361lg 2 p 6 alusel.

PPA väitis ning halduskohus tuvastas õigesti, et puudutatud isiku puhul saab jaatada põgenemisohtu VSS § 68 p-de 4, 6 ja 8 kohaselt nende koosmõjus. Isiku senised selgitused tekitavad põhjendatud kahtluse, et ta ei soovi jääda rahvusvahelist kaitset taotlema Eestis, vaid reisida edasi mujale Euroopa Liitu, nt Austriasse. Möönda tuleb piisavalt suurt põgenemisohtu, et õigustada isiku jätkuvat kinnipidamist, tagamaks isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja kaitsmaks avalikku korda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Puudutatud isik palub haldus- ja ringkonnakohtu määrused tühistada ja jätta PPA taotlus rahuldamata. Puudutatud isiku seisukohad Riigikohtus on kokkuvõtlikult järgmised. 6.
2. PPA ei ole rahvusvahelise kaitse menetlust viinud läbi efektiivselt. Kogu kinnipidamise ajal ei ole tehtud ühtki toimingut, kus puudutatud isiku kohalolek oleks vajalik, välja arvatud üks vestlus. Kinnipidamisega kaasnev põhiõiguste piirang ei ole seetõttu õigustatud. Pikemaajalisemat kinnipidamist peavad õigustama kaalukamad asjaolud. Kinnipidamine ei tohi ühelgi juhul kesta kauem kui kõige lühem võimalik ajavahemik (EKo 14.09.2017, K. vs. Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie, C-18/16, p 48). 6.
3. Ringkonnakohus leidis, et isiku kinnipidamine on vajalik ka avaliku korra kaitseks, kuid asus seisukohale, et

§ 361lg 2 p 6 eelduste kontroll ringkonnakohtus ei olnud vajalik.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused on vastuolulised ja sisuliselt ei ole selgitatud, miks on puudutatud isiku vabaduses viibimine ohtlik avalikule korrale. Ilma riskihinnangut tegemata on väide kaebajast lähtuva ohu kohta subjektiivne ega ole kontrollitav. 3

§ 361lg 2 p 6 kohaldamise eelduseid kontrollimata.

PPA ei ole teinud isiku suhtes eraldi riskihinnangut, et selgitada välja ohtu riigi julgeolekule ja avalikule korrale. 7.

1. Esineb isiku põgenemise oht ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Puudutatud isiku määruskaebus jääb rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse resolutsioon muutmata. Kolleegium muudab ringkonnakohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 5 p 6 ja § 234).
3. Kohtud andsid praeguses asjas loa puudutatud isiku kinnipidamiseks
4. augustist
5. detsembrini
6. Kolleegium ei otsusta seega puudutatud isiku kinnipidamise lubatavuse üle käesoleva kohtumääruse tegemise ajal, vaid seda, kas puudutatud isiku kinnipidamine nimetatud ajavahemikus oli õiguspärane. Seetõttu tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada sel ajal kehtinud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadust. Alates
7. juunist 2026 kehtiva

§ 108

järgi tuleb varasemat seadust kohaldada ka enne seda kuupäeva esitatud taotluste ja avalduste läbivaatamisele. 10. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine on erandlik meede.

§ 36

¹ lg 1 järgi võis taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui järelevalvemeetmeid (

§ 29) ei ole võimalik tõhusalt kohaldada (esimene lause).

Kinnipidamine pidi olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel tuleb arvestada igal üksikjuhtumil taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (teine lause). Rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. a direktiiviga 2013/33/EL (uuesti sõnastatud) (direktiiv 2013/33/EL).

§ 36

¹ harmoniseeris direktiivi 2013/33/EL artikli 9, mille lg 1 järgi peetakse taotlejat kinni võimalikult lühikeseks ajaks ning ainult seni, kuni kinnipidamise alused on kohaldatavad. Euroopa Kohus on selgitanud, et kinnipidamine ei tohi mingil juhul kesta kauem kui kõige lühem võimalik ajavahemik (EKo 14.09.2017, K. vs. Staatssecretaris van Veiligheid 4

§ 36

¹ lg 2 p 4 võimaldas taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui esineb põgenemise oht. Kolleegium on selgitanud, et selle sätte all on silmas peetud muu hulgas taotleja rahvusvahelise kaitse vajadust puudutavate väidete kontrollimist, kui see eeldab taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust; säte aitab ühtlasi kaasa taotleja edasiliikumise ennetamisele (RKHKm 3-17-792/61, p-d 18.1 ja 18.2). PPA peab siiski põhjendama, milliseid asjaolusid on vaja välja selgitada või kontrollida ja miks ei ole seda võimalik teha puudutatud isikut kinni pidamata, näiteks kohaldades järelevalvemeetmeid. Lisaks sellele, et rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks on vaja kontrollida pagulase või täiendava kaitse saaja staatuse aluseks olevate väidete õigsust, on kinnipidamise vajadus põhjendatud isiku põgenemise ohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik. Viidatud säte ei nõua tingimata, et esineb isiku põgenemise oht. Kolleegiumi hinnangul võib kinnipidamiseks alust anda ka oht, et isik ei ole rahvusvahelise kaitse menetluses piisavalt kättesaadav. 12. Ringkonnakohus märkis, et PPA-l tuleb puudutatud isikuga uuesti vestelda, kõrvutada tema seletusi muude kogutud tõendite ja päritolumaa teabega ning tehtav otsus tõlkida ja isikule kätte toimetada. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et vaidlustatud määruse tegemise ajal ei saanud PPA-le ette heita sellist viivitust, mis oleks välistanud kinnipidamise jätkamise

§ 36¹ lg 2 p 4 alusel.

Puudutatud isikuga oli selleks ajaks tehtud

§ 18

lg 4 kohane rahvusvahelise kaitse vestlus (direktiivi 2013/33/EL art 20 lg 2 punktis b nimetatud isiklik vestlus, ingl personal interview, pr entretien personnel). PPA pidi kontrollima vestlusel saadud andmeid, kõrvutades neid päritolumaa teabega, ning PPA taotluse järgi võis olla vaja võimaldada puudutatud isikule anda täiendavalt selgitusi. Sellised toimingud on osa rahvusvahelise kaitse taotluse sisulisest läbivaatamisest ja võivad eeldada taotleja kättesaadavust, et tagada PPA otsuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsus. Põgenemisohu olemasolu tõttu (vt allpool p 23) ei pruugi puudutatud isik olla nendeks toiminguteks kättesaadav. 13. Ringkonnakohus seostas aga

§ 36

¹ lg 2 p 4 kohaldamist ekslikult ka PPA otsuse koostamise, tõlkimise ja kättetoimetamisega. 13.1.

§ 36

¹ lg 2 p 4 sõnastus piirab selle kinnipidamisaluse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisega. Direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 punkt b näeb ette, et taotlejat võib sel alusel kinni pidada nende asjaolude kindlakstegemiseks, millel rahvusvahelise kaitse taotlus põhineb ja mida ei oleks kinnipidamiseta võimalik saada, eelkõige põgenemisohu korral. Järelikult peab kinnipidamise ja konkreetse asjaolude väljaselgitamise toimingu vahel olema sisuline seos. Kinnipidamine ei ole sel alusel lubatav kõigiks hilisemateks toiminguteks, mis varjupaigataotluse lahendamisel tuleb teha. Haldusakti koostamine, selle tõlkimine ja kättetoimetamine on rahvusvahelise kaitse menetluse lõpus tehtavad toimingud, mis ei ole üldjuhul enam taotleja isikut, päritolu, liikumisteekonda, seletuste usaldusväärsust ega kaitsevajadust puudutavate asjaolude väljaselgitamine. Kui PPA on otsuse tegemiseks vajalikud taotleja ja päritolumaa infoga seotud asjaolud välja selgitanud, ei saa taotleja vabaduse võtmist

§ 36

¹ lg 2 p 4 alusel õigustada üksnes sellega, et otsus tuleb veel kirjalikult vormistada, tõlkida või isikule kätte toimetada. Vastupidine tõlgendus nihutaks p 4 eesmärgi tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiselt, st nende kaardistamiselt ja selle kohta tõendite kogumiselt, haldusakti teatavakstegemise tagamisele, mida selle sätte tekst ega eesmärk ei kata. Vajadus anda isikule üle tõlgitud haldusakt ei tähenda, et ilma kinnipidamiseta jääks mõni rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks tähtis asjaolu välja selgitamata. Otsuse tõlkimise ja kättetoimetamise ajal isiku hilisema kättesaadavuse tagamiseks tuleb 5

§ 29

lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmetega, mis riivavad isiku vabadust vähem, kui isiku kinnipidamine ei ole lubatud mõnel muul seadusega ette nähtud alusel. 13.2. Samuti ei saa taotleja võimalik hilisem kohtusse pöördumine või kohtumenetluse üldine vajadus olla iseseisev põhjus taotleja kinnipidamiseks

§ 36¹ lg 2 p 4 alusel.

Rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavad asjaolud tuleb välja selgitada juba PPA-l haldusmenetluses. Kuna isiku kinnipidamine ei tohi mingil juhul kesta kauem kui kõige lühem võimalik ajavahemik, ei saa kinnipidamist õigustada sellega, et hilisemas võimalikus kohtumenetluses võib tekkida vajadus taotlejaga seotud asjaolusid üle kontrollida või täpsustada. Õigus kasutada tõhusat õiguskaitset ei või kaasa tuua vabaduse võtmist kuni selle asjaolu väljaselgitamiseni, kas isik soovib oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. 13.3. Eeltoodust tulenevalt tuleb

§ 36

¹ lg 2 p 4 alusel kinnipidamise lubamisel eristada otsuse tegemiseks vajalike asjaolude väljaselgitamist otsuse vormistamisest ning teatavakstegemisest. Kui asjaolude väljaselgitamiseks vajalikud toimingud on tehtud ja puudub muu seaduslik kinnipidamisalus, tuleb taotleja vabastada ka siis, kui otsus on veel tõlkimata ja taotlejale kätte toimetamata. 13.4. Kuigi puudutatud isiku kinnipidamine

§ 36

¹ lg 2 p 4 alusel nõuab, et üldjuhul esineks oht, et isik põgeneb, ei piisa selle sätte kohaldamiseks üksnes põgenemisohu olemasolust.

1. Määruskaebuse väide, et PPA menetlustoiminguid oli vähe ja kinnipidamise pikendamise loa oleks seetõttu saanud anda üksnes lühemaks ajaks, ei tingi määruskaebuse rahuldamist. Haldusmenetluse seaduse § 5 lg-d 1 ja 2 jätavad haldusorganile menetlustoimingute korraldamisel kaalutlusruumi, kuid nõuavad menetluse eesmärgipärast ja efektiivset läbiviimist. Kui taotleja on kinni peetud, peab PPA menetluse läbiviimisel ja menetlustoimingute ajakava seadmisel olema eriti hoolas. Taotleja osalust eeldavad menetlustoimingud, sh vestlused, tuleb teha esimesel võimalusel. Kuigi PPA tegi esimese vestluse alles
2. augustil 2025, ei ole PPA kolleegiumi hinnangul rahvusvahelise kaitse menetluses sedavõrd viivitanud, et kinnipidamise jätkamine oleks olnud senise menetluse kestuse tõttu õigusvastane. PPA-l tuleb kinnipidamise jätkamise vajadust siiski iga järgmise taotluse korral uuesti ja konkreetsete menetlustoimingute järgi põhjendada.
3. Puudutatud isik väidab õigesti, et ringkonnakohtu määruse põhjendused on

§ 36¹ lg 2 p 6 osas puudulikud.

Halduskohus rahuldas PPA taotluse nii

§ 36¹ lg 2 p 4 kui ka p 6 alusel.

Ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse muutmata, kuid märkis samal ajal, et p 6 aluse kontrollimine ei ole vajalik, sest kinnipidamine on põhjendatud p 4 alusel. Kolleegium ringkonnakohtuga ei nõustu. Selline põhjendus ei ole kooskõlas ka ringkonnakohtu järeldusega, et kinnipidamine on vajalik muu hulgas avaliku korra kaitseks (vt eest otsuse p 5 viimane lause). Kui kohus jätab muutmata määruse, millega kinnipidamine on lubatud mitmel erineval alusel, peab määruse põhjendustest olema arusaadav, kas ja miks on iga vaidlustatud aluse kohaldamise eeldused täidetud. 16. Isiku kinnipidamise alused võivad ära langeda erineval ajal. Nii tuleb isik vabastada kinnipidamiskeskusest

§ 36

¹ lg 2 p 4 alusel kinnipidamise korral pärast temaga seotud asjaolude tuvastamist, isegi kui esineb põgenemise oht ja kohtu poolt loa andmisel isiku kinnipidamiseks antud maksimaalne tähtaeg ei ole möödunud. Seetõttu võib pärast taotlejaga peetavate vestluste toimumist õigustada kinnipidamist üksnes

§ 36¹ lg 2 p 6.

Ringkonnakohtul tuli määruskaebust lahendades anda hinnang halduskohtu seisukohale, et ka sellel õiguslikul alusel oli puudutatud isiku kinnipidamine lubatav. 6

§ 36¹ lg 2 p 4 alusel.

Nagu eespool osutatud (vt eest otsuse p 14), ringkonnakohus ei muutnud halduskohtu määrust, milles

§ 36¹ lg 2 p 6 alusel kinnipidamist lubati.

18.

§ 36

¹ lg 2 p 6 alusel võis rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks. Säte võttis üle direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 punkti e. Euroopa Kohtu praktika järgi on selle aluse kohaldamine avaliku korra ohustamise tõttu põhjendatud üksnes siis, kui isiku konkreetne käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi (EKo (SK) 15.02.2016, J. N. vs. Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie, C-601/15 PPU, p 67). 19. Isiku varasem süüdimõistmine päritoluriigis ega ebaseaduslik piiriületus ei õigusta automaatselt isiku kinnipidamist

§ 36¹ lg 2 p 6 alusel.

Rahvusvahelise kaitse taotleja preventiivne kinnipidamine avaliku korra kaitseks eeldab, et PPA on andnud individuaalse hinnangu, millest nähtub, miks just see isik kujutab vabaduses viibides tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu. PPA saab sellise hinnangu esitada halduskohtule isiku kinnipidamiseks loa andmise taotluses, seda hinnangut eraldi dokumendina vormistamata. Kohus peab PPA hinnangut kohtu tuvastatud asjaolude põhjal kontrollima. Isiku kinnipidamine ei ole lubatav üksnes üldise oletuse tõttu, et isik võib ohustada avalikku korda. See oht peab olema konkreetse isikuga seostatud. 20. Praeguses asjas tuginesid PPA ja halduskohus sellele, et puudutatud isik oli tema enda seletuse kohaselt Venemaal kandnud pikaajalist vangistust narkootikumidega seotud kuriteo eest, karistuse kandmisest ei olnud möödunud kaua aega, ta saabus Eestisse ebaseaduslikult, tal puudusid isikut tõendavad dokumendid ja rahalised vahendid ning tema seletustest nähtus seos muu Euroopa Liidu riigiga. Need asjaolud ei ole käsitatavad üksnes abstraktse viitena varasemale õigusrikkumisele. Koostoimes annavad need piisava aluse järeldada, et puudutatud isikust lähtuv oht avalikule korrale oli vaidlustatud määruse tegemise ajal tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine ning kinnipidamise jätkamist sai põhjendada ka

§ 36¹ lg 2 p 6 alusel.

21. Ringkonnakohtu põhjendused vajavad täpsustamist ka põgenemisohu osas. Ringkonnakohus sidus avaliku korra kaitse vajaduse põgenemisohuga viisil, mis ei erista selgelt kahe kinnipidamisaluse piire. Põgenemine või soov liikuda edasi teise liikmesriiki ei kahjusta iseenesest avalikku korda

§ 36¹ lg 2 p 6 tähenduses.

Selline käitumine võib olla avaliku korra kaitse seisukohalt oluline vaid siis, kui koos muude konkreetsete asjaoludega ilmneb isikust lähtuv tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht. 22.

§ 36

¹ lg 2 p 4 kohaldamise korral tuleb põgenemisohtu hinnata

§ 36¹ lg 2¹ ja VSS § 6⁸ järgi.

Põgenemisohu hindamine algab sellest, kas esineb mõni VSS §-s 6⁸ nimetatud asjaolu, kuid üksnes sellest ei piisa. Kohus peab hindama ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid kogumis (RKHKm 3-3-1-93-16, p 13; RKHKm 3-17-792/61, p 18.5).

1. Praeguses asjas oli VSS § 6⁸ p 4 eeldus täidetud. Puudutatud isikut oli karistatud kuriteo eest vangistusega. See asjaolu üksi ei tõenda, et isik võib hoiduda menetlusest kõrvale. Küll aga saab seda asjaolu arvestada koos muude isikust lähtuva ohuga seotud asjaoludega: ebaseaduslik piiriületus, isikut tõendavate dokumentide puudumine, püsivate sidemete puudumine Eestis ja puudutatud isiku enda seletused.
2. Kolleegium peab siiski vajalikuks märkida, et puudutatud isikust lähtuvat põgenemisohtu ei saa põhjendada VSS § 6⁸ p-ga
3. See säte eeldab, et välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning tal ei ole luba ega õigust Eestis viibida. Puudutatud isik oli esitanud 7

§ 10

lg 2 p 2 järgi annab see taotlejale õiguse viibida Eestis kuni taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni, välja arvatud seaduses sätestatud erandjuhtudel. Mõistet „õigus Eestis viibida” tuleb VSS-i eri normides sisustada ühtselt. Kolleegium on VSS § 7² lg 2 p 6 kohta selgitanud, et pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist saadud õigus Eestis viibida välistab selle aluse kohaldamise (RKHKo 3-24-3192/102, p 23). Sama põhjendus kehtib VSS § 6⁸ p 8 puhul.

1. Samuti ei ole õigustatud tugineda isikust lähtuva ohu puhul VSS § 6⁸ p-le
2. Rahvusvahelise kaitse taotleja soovimatus päritoluriiki naasta on varjupaigamenetluses tavapärane. Rahvusvahelise kaitse eesmärk ongi luua isikule võimalus päritoluriiki mitte naasta teda seal ähvardavate tagajärgede tõttu. Soovimatusest päritoluriiki naasta ei saa järeldada, et taotleja hoidub PPA läbi viidavast menetlusest kõrvale või ei täida talle tulevikus pandavat lahkumiskohustust. VSS § 6⁸ p 6 järgi kinnitab põgenemisohtu see, kui isiku hoiakutest või käitumisest nähtub kavatsus võimalikku tulevast väljasõidukohustust mitte täita, hoidudes väljasaatmismenetlusest kõrvale või raskendades selle täitmist. Ainuüksi eelistusest esitada rahvusvahelise kaitse taotlus Austrias või elada seal koos sugulastega ei saa järeldada, et kui isik on juba Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse siiski esitanud, sooviks ta PPA läbi viidavatest menetlustest kõrvale hoida.
3. Ringkonnakohtu määrus on lõppjärelduses õige. Põgenemisohtu sai vaidlustatud määruse tegemise ajal tuvastadatav VSS § 6⁸ p 4 ja teiste juhtumi asjaolude koostoimes. Kinnipidamise jätkamine oli põhjendatav ka

§ 36¹ lg 2 p 6 alusel.

Leebemad järelevalvemeetmed ei oleks taganud sama tõhusalt puudutatud isiku kättesaadavust.

1. Seetõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused tuleb asendada käesoleva määruse põhjendustega.
2. Kaebajale antud menetlusabiga seotud kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda (HKMS § 118 lg 3) ja menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
3. Riigikohus rahuldab vandeadvokaadi abi Kristina Ivanova riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotlused ning määrab Riigikohtus määruskaebuse menetluses puudutatud isikule osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 994 eurot 48 senti, sh käibemaks 192 eurot 48 senti (riigi õigusabi seaduse § 22 lg-d 6 ja 7, § 23 lg 1).
4. Avaldatavas kohtumääruses tuleb puudutatud isiku nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 178 lg 3 ja § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 8