Obsah (5)

§ 37§ 44§ 121§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-1324 Määruse kuupäev 21. detsember 2025 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi M.Y (M.Y) kaebus Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi infotehnol

) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebaja taotleb EHIS süsteemis ja rahvastikuregistris tema isikuandmete muutmist ja parandamist. Samuti soovib kaebaja, et vastustajad edastaksid talle Tartu Vanglasse väljavõtted EHIS kannetest ning rahvastikuregistri väljavõtted. Seega on kaebaja kohtule esitanud kohustamiskaebuse

§ 37lõike 2 punkti 2 kohaselt.

Lisaks on kaebaja kohtule esitanud hüvitamiskaebuse

§ 37lõike 2 punkt 4 järgi.

Kaebuse kohaselt rahvastikuregistrisse kaebaja kohta valeandmete lisamisega tekitatud talle kannatusi ja alandatud tema väärikust, kuna need on üles pandud avalikkusele, mh näevad tema andmeid ametnikud. Valeandmete esitamine võib mõjutada kaebaja tulevikku. 5. Kohus võtab esmalt seisukoha kohustamiskaebuse lubatavuse osas (I) ning otsustab seejärel, kas hüvitamiskaebuse saab menetlusse võtta (II) I 6. Tulenevalt

§ 44

lõikest 1 võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.

§ 121

lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on seisukohal, et M.Y kohustamiskaebus kuulub eeltoodud sätte alusel tagastamisele.

1. Kohus selgitab kaebajale, et andmed antakse rahvastikuregistrisse isiku avalduse, andmeandja esitatud dokumentide või muul seaduses sätestatud alusel, kandes need digitaalselt rahvastikuregistrisse (rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 27 lõige 1). RRS § 32 lõikes 3 sätestatud juhtudel või kui andmeandja või andmesaaja teatab ebaõigetest andmetest, on volitatud töötleja kohustatud kontrollima andmete õigsust ja ebaõiged andmed parandama. 3-25-1324 RRS § 32 lõige 3 punktist 1 tulenevalt on volitatud töötleja kohustatud tegema andmeandjale andmete õigsuse kohta järelepärimise, kui isik on vaidlustanud tema kohta rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsuse. Isiku juurdepääsu tema enda kohta rahvastikuregistrisse kantud andmetele tagab maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus vastavalt RRS § 53 lõige 1 punktile
2. Seega, kui kaebaja leiab, et rahvastikuregistrisse on tema kohta sisse kantud ebaõiged andmed ja ta soovib nendega tutvuda, siis tuleb tal selleks esitada avaldus maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele. Praegusel juhul on kaebaja kohtueelselt e-kirjaga pöördunud küll rahvastikuregistri klienditoe (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus) poole, kuid pole kohtule teadaolevalt esitanud kohaliku omavalitsuse üksusele andmete muutmiseks või parandamiseks kirjalikku taotlust ega taotlust andmetega tutvumiseks ja nende väljastamiseks. Kuna kaebaja on kinnipeetav Tartu Vanglas, siis ei saa kaebaja esitada oma pöördumisi e-posti teel, mistõttu ei saa kaebaja meiliaadressilt esitatud avaldused olla tema enda koostatud. Kaebajal tuleb oma andmetega tutvumiseks või nende parandamiseks esitada allkirjastatud nõuetekohane avaldus maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele.
3. Kuna kaebaja vaidlustab kaebusega Siseministeeriumi tegevust, siis eeldab kohus, et kaebaja ei ole pöördunud avaldustega kohaliku omavalitsuse poole pärast Siseministeeriumilt vastuse saamist. Kohtu hinnangul on rahvastikuregistri klienditugi (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus) vastavalt haldusmenetluse seaduse § 15 lõikele 4 selgitanud kaebajale õigesti, millise haldusorgani pädevusse asi kuulub ja suunanud kaebajat esitama avaldust maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele. Kuna kaebaja ei ole kohtueelselt pöördunud taotlustega õige haldusorgani poole väljastada tema kohta kantud andmed või parandada rahvastikuregistrisse kantud ebaõiged andmed, siis ei ole kaebaja taotluse suhtes tehtud keelduvat otsust ning avaliku võimu kandja ei ole oma tegevusega kaebaja õigusi saanud riivata.
4. Samadel põhjendustel ei ole lubatav kaebaja kohustamiskaebus HTM vastu. HTM selgitas
5. novembri
6. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja pöördus HTM-i poole
7. mai
8. a e-kirjaga, milles palus edastada EHIS-e süsteemi lisatud tema kohta käivad andmed tähitud kirjaga Tartu Vanglasse. Kaebaja meiliaadressilt saadetud e-kiri ei saanud olla aga tema enda koostatud ning kohtu hinnangul ei pruukinud kaebaja teada saada ka EHIS-e kasutajatoe teenistuja
9. mai
10. a e-kirjaga saadetud vastusest palvega lisada päringule isikukood. Kohus leiab, et kaebajal tuleb EHIS-e süsteemis andmetega tutvumiseks või nende parandamiseks esitada allkirjastatud kirjalik taotlus HTM-ile. Vastavalt Vabariigi Valitsuse
11. augusti
12. a määrusega nr 265 vastu võetud „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ja põhimäärus“ §-le 3 on registri vastutav töötleja HTM ning registri vastutav töötleja võimaldab registrisse kantud isikul teda puudutavate andmetega tutvuda kodanikuportaali X-tee vahendusel (määruse nr 265 § 8 lõige 2). Kuna kaebajal kinnipeetavana puudub X-tee vahendusel võimalus oma andmetega tutvuda, siis tuleb HTM-ile esitatavas taotluses sellele tähelepanu juhtida ning HTM-il tuleb registrist väljastada andmed paberkandjatel vastavalt andmete taotleja soovile ja tehnilistele võimalustele (määruse nr 265 § 8 lõige 4).
13. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus on kohtule esitatud ennatlikult, kuivõrd kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole riivatud. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, mil tuleb kaebajale tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid ning kohustamiskaebus tuleb

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada.

II 3-25-1324 11. Kohtu hinnangul kuulub kaebus hüvitamisnõude osas tagastamisele. Vastavalt

§ 121

lõike 2 punktile 21 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtul puudub hetkeseisuga alus kahelda rahvastikuregistrisse ja EHIS-esse kaebaja kohta kantud andmete õigsuses. Ainsa konkreetse ebaõige kandena on kaebaja kaebuses välja toonud asjaolu, et ta lõpetas 16. juunil 2016 pagari eriala, mitte abipagari eriala. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud asjaolu väidetav ebaõigsus kaebaja õigusi intensiivselt riivata ning kaebaja on selgelt üle paisutanud talle põhjustatud väidetava mittevaralise kahju. Nagu kohus eelnevalt selgitas, on kaebajal võimalik taotleda ebaõigete andmete parandamist. Eeltoodust tulenevalt on hüvitamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline ning vastustajate tegevus võis kaebaja õigusi riivata üksnes väheintensiivselt. Kohus tagastab M.Y kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks

§ 121lõike 2 punkti 21 alusel.

III 12.

§ 43

lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 13. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)